Tõesti. Paneme selle kalale, jee jee moodi lõuga andmise kinni ja katsuks asjast rääkida.

Minu poolt teema lõpetuseks , et Jahe eksis natuke. Sööt millest rääkisin on riigi maal.
End of story.

Ikka tõsine läbu siin teemas. Kalurist jäi esimese hooga mulje, et kas seal tema enda sööt või lihtsalt tundis ennast sellest loost ära. Aga see läbustamine tuleb lõpetada, muidu saabub sundpuhkus.
Ma jagan Vallo seisukohta, et alati annab asja palju hullemaks ajada (loe jahti kallimaks). Ja mida rohkem torkida seda teemat, seda enam ta sinna suunas liikuda ka võib. Mul oli võimalus mõni aeg tagasi suhelda ühe lätlasest jahimehega. Nemad näiteks maksavad riigile hektaripõhiselt riigimaa eest. Maksavad küll väha, aga maksavad. Selliste maksude osas on meil täna kõvasti vedanud. Seda ei tohiks ära unustada. Ja ma usun, et kui inimestena suhelda, siis seda ka võimalikult kaugele tõugata.

Meie ju ka maksime varem riigile. Hektari- ja boniteedipõhiselt. Tõsi küll, mitte ainult riigimaade eest. Nüüd maksame kah riigile, ainult krt teab, mille eest! Ma ei rahune enne, kui filatelistidele on kehtestatud kogumisõiguse tasu !!

Mis eraomandi puutumatus, kust seda saab ja mis alusel?
Tegelt ka mis jutt see on?
Päiksetõusust päikseloojanguni võib eramaal liikuda, tegeleda korilusega, püüda kala.
Riik võib maad võõrandada ja kogub selle eest maksu.
Eesti Energia ja tema alltöövõtjad asjatavad ka oma äranägemis järgi.
Aga jahindust reguleerivad maaomanikud?
Mingist kolhoosist ja kommunismist aetaks ka küündimatut möla, absurdne võrdlus.
Pealegi liigub kogu arenenud ühiskond pigem ikka sotsiaalsema süsteemi poole, mitte
feodaalühiskonda.
Ja absoluutselt on aruteluks alust, kas jahikeeld on ressursi majandamine?
Või äkki see muutub selleks alates mingist piirist?
Õigustega kaasnevad alati kohustused ja vastutused, lihtsalt enamus ei vaja selleks seadust,
et naabritega normaalselt läbi saada.
90% seadustest tehakse 10% asjaosaliste jaoks.
See on see osa kontingendist, kes lepingu lugemist alustab alati oma õigustest, mitte kohustustest.
Õiglane leping peaks mõlemale osapoolele olema õiglane ja välistama kummagi osapoole sigatsemise.
Selline tagasihoidlik arvamus.

Mis eraomandi puutumatus, Põhiseadus § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud
kust seda saab: Lühidalt kas tagastati õigusvastaselt võõrandatud vara või on see omandatud (reeglina ostu- müügi lepingu kaudu) vaata Omandiseadus 1990; Omandireformiseadus 1991; Maareformiseadus 1991 Asjaõigusseadus 1993
ja mis alusel? Põhiseadus § 32 Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Päiksetõusust päikseloojanguni võib eramaal liikuda, tegeleda korilusega, püüda kala.Kui see eramaa on piiratud või tähistatud siis ainult omaniku loal. Kalapüügi kohta ma nii kindlalt ei väidaks
Aga jahindust reguleerivad maaomanikud?
Jahiseadus § 6. Maaomaniku õigused jahinduses Maaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras:
2) sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal;
3) seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata;
Ja kõrvalepõikena: Pealegi liigub kogu arenenud ühiskond pigem ikka sotsiaalsema süsteemi poole, Põhjamaade praktika selle alal kipub näitama sotsiaalset süsteemi luuakse tulevaste põlvkondade arvelt. Jätkusuutlikus?
Kellel küündimatu möla, kellele Eesti Vabariigi õigusruum.

Absoluutselt õige lgp. Beretta
Järgnev jutt on käsitletav ainult fiosoofia puiesteel ja siia ka mõeldud.
Ühesõnaga mina (EV- kodanik) olen piisavalt pädev otsustama kuidas mu maal jahindust korraldatakse, kaasa rääkima kütimislimiitide määramisel jne, samas koriluse, tervisejooksu ja kallasraja kasutamiskorra kehtestamiseks mul pädevus puudub, seda teeb minu eest riik - alternatiivina on muidugi võimalik Eestimaa ära tarastada, kallasrada väljaarvatud.
Eramaa tähistamine - tõestamine, et ma ei näinud tähistust võtab aega u 30 sek,
pealegi kui ka nägin mis siis, mis sanktsioonid rakenduvad?
Ehk siis Põhiseadus § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud - ei ole puutumatu vaid on võrdselt kaitstud.
Jahiloom on maaomaniku vara, samas seened, marjad, metsatee või järv mis asub minu maal ei ole.
Loogiline eks.
Tegelt on jutu mõte see, et ei ole olemas seadust, mis kõiki alati võrdselt kohtleks.
Ma ei näe põhjust, miks peaks teema algatajat kommunistiks sõimama või
teatama, et see arutelu on mõtetu ja rumal.
NB! Kalapüük, tervisesport, seenel käimine jne on väga lahedad tegevused aga Jahipidamine on veel lahedam ja me kõik peame siia päikese alla ära mahtuma.

See marjade, seente ja kalade teema ei ole meil veel lihtsalt nii kaugele jõudnud. Kui varsti tuleb 50 vietnamlast, kes su metsa rahateenimise eesmärgil viimse marjani tühjaks korjavad - küll hakkavad maaomanikud ka sellel teemal rohkem sõna võtma. Ehk siis üks asi on harrastus ja teine asi on see, et keegi sinu maal n.n. omanikuta varaga raha teenib. Ei ole siin pikas teemas kordagi veel mainitud, kas ka teema algatus sellega kaudselt seotud ei olnud?

Asso, Sinu arutlusega võib nõus olla. Välja arvatud väide Jahiloom on maaomaniku vara, samas seened, marjad, ... mis asub minu maal ei ole Õige on: jahiloom ei ole maaomaniku vara, marjad ja seened aga küll selle hetkeni kuni nad on kas maa või varre küljes. Aga see arutelu läheb juba õigusteoreetiliseks.
Muide, lugesin oma postitused läbi ja ei leidnud, et olen kedagi kommariks või lolliks sõimanud.

Mehed, äkiste keegist tõmbaks piduri peale.
Läheksime teema alguse juurde tagasi, sest võib juhtuda, et meie siinset väitlust loeb keegi ''OMANIK'' ja võtabki seda juttu käitumisjuhisena ... keerab üles veel kellegi suurema, näiteks mõne organisatsiooni suur ''E'' jne algustähekesega ja varsti seisamegi silmitsi järgmise seaduseüllitisega

Ja ohh seda poleemikat, mis siis lahti läheb ...

Filosoofiast on siis asjad oi, kui kaugel.

Aga kes tegi - ise saime hakkama ..

Ain Aavik võttis mul sõnad suust. Küsin veelkord, kas on tarvis niimoddi laamendada , perutada ja paarutada. Mul on tunne , et viimane asi mis Eestimaa pinnal meeste vahel kokku lepiti oli Ümera lahing 1210. Muuseas Ümera lahing võideti. Tõmbame natuke hoogu maha ja katsume mõistuslikult hakkama saada.

Härra Aavik, no kuulge, Eestlased proovisid ükskord 700 aastat vaikselt ära kannatada, et äkki läheb paremaks.
Aga teemasse tagasi tulles, teema algataja peab silmas muudatus ettepanekut, mitte ei taasta kolhoosi.
Ma ikkagi julegeks seda algatust toetada, sest.
Mingi ühisvara või ressursi kontrollimine on minu arvates ikkagi selle ressursi teoreetiline kasutamine, mis omakorda seab nagu loogilise eelduse ka vastutuseks.
Võimalik, et 300 hektarit või palju see keeluala oligi ei ole piisav, et midagi mõjutada. Samas kui tegu oleks näit 30%,ga kogu jahialast siis see kindlasti mõju avaldab.
Loodetavasti midagi sellist kunagi ei juhtu aga kui juhtuks siis tekib nagu küsimus, et ...
Võimalik lahend oleks äkki, et aletes mingist pinna suurusest on jahikeelu kehtestamiseks vaja KK ministeeriumi eriluba - no eralooduskaitseala vms.
Vee erikasutusest on hea näitena võtta Sindi pais, Keskonnaamet ja ministeeriumid jauravad nagu lõbus tüdruk lapsega aga lahendust nagu pole.
Samalaadse olukorra vältimine jahinduses on ka kindlasti E ja R,i huvides.
Ma nüüd ei ole metsandusega nii kursis aga minu arust on seal võimalus isegi sundraieks, kui
hooldamata metsas tekib mingi kahjuri, näit üraski kasvandus, nii et see hakkab naabrite metsa kahjustama vms. - see võis ka mingi arutelu olla, ei mäleta enam.
Vähim mis selles muudatus ettepanekus sisaldub on mõttekoht ja minu arust igati teretulnud
algatus.

Filosoofiliselt muidugi. Teemasse. Oletame , et keelan jahi oma maadel. Maksan 1eur /ha , nigu mõte ette näeb. Aga mis selle raha eest vastu saaks , kui võtad vastu raha tekib ju ka kohustus. Ja sellega tekiks ju kohustus jahimeestel.
Lihtsam oleks ju metoodika, kui keelad jahi unusta komp ja vastupidi.

See millegi nõudma minemine on libe tee. See sai juba see jahiseadus ära nähtud, et kohe mindi ka teise poole raha lugema jne jne. Ja EML hõikas juba toona, et jahiõigus maaomanike kätte ja unustage ära kahjustused. Ka see võimalus on õhus.

Hmm, no kompi ei saa nagunii aga mõte vist oli see, et kui naabrimehe vilja ja kuusenoorendiku tuleb kinni maksma hakata siis jahikeelustaja paneb ka oma solidaarse panuse, kuna populatsiooni kontrollis ta ju osaleb.
Selline kohustus tegelikult oleks pigem distsiplineeriva omadusega aga mõnel juhul äkki inimene süveneks natuke rohkem, millele ta alla kirjutab.
Teisalt kuna see puudutab eelkõige suurmaomanike ja seadusandja on suurim siis selle muudatuse sisseviimine metsikut poolehoidu vist ei leia, samas - riik ju peaks eeskujuks olema.
Pigem vist oleks ikkagi mingi h. põhine keelupiirang mõeldavam ja efektiivsem.