Millise summaga peaks arvestama korralike jahisaabaste ostul

[Põnn]

Sama firma nn lumesaani saapad thinsulatega ja puha plus goretex neid pole enam kataloogis.Maksid kui ma õieti mäletan mingi 1600.00
Teised on ka ühed Rootsi saapad firmat ei mäleta samuti thinsulatega pluss karv ja maksid 1800.00
Olen lihtsalt oma rahakoti jaoks kalliks pidanud 3-4 tuhiseid saapaid aga samas tundub juba , et kui koolirahad kokku arvutada ja rahva suu ei valeta siis oleks pidanud kohe õigeid otsuseid tegema.

[valdo]

Olen lihtsalt oma rahakoti jaoks kalliks pidanud 3-4 tuhiseid saapaid aga samas tundub juba , et kui koolirahad kokku arvutada ja rahva suu ei valeta siis oleks pidanud kohe õigeid otsuseid tegema.

Kui ma omale mingi paar aastat tagasi uusi saapaid hakkasin vaatama, siis sai kah katsutud ja vaadatud erinevaid saapaid. Lõpuks sai otsustatud ikka Meindl-i kasuks. Ostmise ja raha maksmise hetkel oli küll kibe tunne kurgus , kuna siiani polnud mul ükski jalanõu üle aasta jalas püsinud ja eriti ei uskunud siiski, et neid kauemaks jagub. Aga nüüd olen hirmus rahul nendega ikkagi. Jalas kaks aastat käinud praktiliselt aastaringselt ja siiani pole vesi sisse pääsenud. Leiaks veel mingid vingemad sokid kah maavillaste asemele....

[aivar00]

Mul üks omapärane kogemus Meindl dovr extremidega. Ostsin ka paari Meindli talvesokke paljukirutud jahipoest. Sokid muidu õhukesed, kuid sisemiselt poolelt talla alt karvased. Külma oli veidi üle -20 ja seisin enda auto jäljes heinamaa servas. Kahe tunni möödudes tundsin, et jalalabad hakkavad külmetama pealt poolt . Sellist asja ei ole kunagi elus kogenud kuigi mul jalad on väga külmatundlikud ja higistavad palju. Siis kirusin ennast- miks vildid kodus . Otsustasin rööpast kõrvale lumme astuda. Tea mis põhjuseks oli- aga tundus, et lumi aitas ( see teada asjaolu, et lumi hoiab sooja- õigemini ei lase külmal ligi tulla) või asjaolu, et 10-e minuti pärast oli aju läbi ja sai mahajahtunud autosse sooja minna.
Muidu ajujahti ei taha vilte panna- käia kole kohmakad ja tallad hirmus libedad. Eriti hästi tunda kuskilt kraavist enda "kärbeskaalu" keret üles venitades
Pukis istudes aga tänavusel talvel asendamatud.

[honkomees]

.... Membraanid on ju nii "ehitatud", et vesi auruna (väikeste tilkadena?) läheb membraanist läbi väljapoole. Võimalik, et suurema külmaga ja madalama jalatemperatuuriga isikutel (pikad käed jalad või muul põhjusel verevool jäsemetes väiksem) tekib kondenseerumispunkt (nagu ka soojustatud majaseinal 0 kraadi koht) membraanist sissepoole ja niiskus ei lähe enam hästi välja. Seega võib tegemist olla tõesti individuaalse isikupäraga ja ei tähenda hoopiski, et saapad teisele ei sobiks või muidu kehvad oleks.
Võimalik ka, et erinevad membraanid on erineva "külmatundlikkusega" - samas pole ise näinud andmeid, et nende hingamist üleüldse kõva külma käes on katsetatud.

krt, see kirbuteoooria tundub täitsa usutav,
ise kah sihuke tüüp, et ka külmaga higistan ja see verevarustus jäsemetes on nagu on ...

[Toivo]

Esimeseks sattusid Meindli gore-tex kõrget sorti ketsid Maine Mid GTX - suvel-sügisel kalal ja sokujahil unistuste tipp, ülikerged, ei märg rohi ega vetteastumine tee jalga märjaks. Hingab ja kuivab momentaalselt ja kõik mis vaja. Siis tulid sügisjahiks tõsised gore-tex jahisaapad Dovre Extreme GTX -wide- samuti mudas, soos ja metsas unistuste tipp, asfaldil ja kõval maal veidi puised astuda. Siis tekkisid talveks Nordkap Pro GTX - miinus 25-ga 4-5 tundi paigal seista või päev otsa Peipsil -10-ga 20cm sügavuses vesises lumelödis ladistada - jalad nagu kodus toasussides.
Eelmine kevad ostsin Saksamaalt isegi kahed Meindli linnakingad - talveperioodil iga päev jalas. Ka gore-tex ja jalad soojad-kuivad.
Ärge nüüd valesti aru saage - need viis paari ja ühed kummikud ongi kõik mis ma viimase 10 aasta jooksul jalanõudest olen ostnud ja tundub, et järgmise ostu vajadust tuleb veel aastaid oodata. Ei ühtki defekti ega lagunemise märki. Ma muidugi linnamees, metsas kord nädalas. Millal iganes midagi tulevikus vaja peaks minema on minul firma nimi teada. Saksamaal hinnad soodsamad kui meil.

[Jack]

Leiaks veel mingid vingemad sokid kah maavillaste asemele....[/quote]

Mulle poes Meindleid ostes öeldi, et neid maavillaseid sokke ei tohiks nendega kanda, kuna villa topid pidavat saapa hingamisteed kinni panema. Ei tea kas see oli osava müügimehe jutt, mille peale ka Meidli sokid ostsin, kuid mõtlema hakates võib selles omajagu ka õigust olla?

[aivar00]

Tont seda teab, aga villal peaks olema omadus niiskust endasse siduda- seega sul jalg ikka niiske. Seda, et vill "saapa hingamisteed" kinni paneb- mina küll ei usu. Selle loogika järgi peaks villa karv ummistama ära nn. "hingava materjali torukesed". See materjal aga pidi olema valmistatud sellisest niidist, milline on keskelt tühi nagu makaron. Selle ava kaudu, siis liigne niiskus keha pinnalt välja juhitaksegi. Need avad ehk siis augud pidid olema aga niivõrd peened, et vette pannes vett nad sissepoole ei lase.
Sellest järeldangi, et villa karv lihtsalt füüsiliselt ei mahu selle "makaronitoru" sisse. Samas aga nn. goresaapa 100% efekt jääb tavalise villase soki kasutamisel aga olematuks.

[kirp]

Istusin eile pukis prooviks jälle teiste jalavarjudega - seekord mingite juhuslikult ostetud Itaalia pool-tänava pool-matkajalatsitega. Pealt on need kangaga, seest karvane (mitte eriti paks) aga vahel õige goretex (väljanägemiselt nagu kõrgemad sõjaväe saapad). Sokkideks ikka samad Lorpen "torukestega" mudel, mis enne. Saapad tundusid suhteliselt õhukesed ja oli hirm, et sinna pukki ma ära külman. Aga jalad jäid kuivaks ja eriti ei külmetanud! Tundub, et hingasid rohkem kui paksemad nahast ja mitte goretex membraaniga jalavarjud (Sasta Kaira Leather Boot). Igatahes mulle julgustav kogemus et edasi katsetada. Proovin veel erinevaid sokke ja kellegi räägitud juttu karusnahast saapakatetest, mis istudes peale saab tõmmata.

Muideks saapad sain eelmisel aastal Sveitsist allahindluse ajal 400 EEK-se hinnaga Ise ka ei uskunud, et sellise raha eest korralikke saapaid saab, aga kohe peale ostmist proovisin ka kraavis pea servani vees seista - jalad jäid täiesti kuivaks.