Jalatsite kuivatamine

[kakuke]

Kuidas keegi jalatseid kuivatab? Hetkel kütteperioodi pole ja jalatsid tikuvad väljas kogu aeg märjaks saama. Lugedes varajasemaid postitusi, siis radiaatori või ahju peal teisi nagu polegi õige kuivatada. Enda mõte liikus elektriliste jalatsikuivatite juurde, mis siis sisuliselt küttepulgad, mis pistetakse saabastele sisse. Oleksid need asjalikud asjad või on tegemist mänguasjadega? Ise vaatasin, et neid saada kahe võimsusega 2x4w ja 2x8w.

[aivar00]

Nonde pulkade kohta ei oska midagi kosta, kuid ise kuivatan jalanõusid praegusel ajal dušsiruumis. Seal põrandaküte töötab aasta läbi ning seega soe õhk ruumis pidevalt olemas. Sätin saapad ööseks kuivama siis kui ruum on pesemisest ära kuivanud ning panen nad tooli peale mitte soojale põrandale.

[peepk]

Hea ja ohutu on kuivatada tolmuimejaga, topid selle toru nii kaugele saapa ninasse, kui ulatub ja "tuld".Hea on vene aegne mõlemat pidi toimiv "põlesoss", millel 2 funktsiooni ja sai toru ka puhumise poole peale ümber panna ja puhudes mootorist juba soojenenud õhku, kuivatab vähemalt kummikud küll imeruttu. Saab ka imemisega, kuid aega võtab rohkem.

[TiitR]

Ise avastasin ka (kui olin 2 varahommikust sokujahti pidanud ja eelnevalt ca. tund aega mööda veest ja kastest nõretavat rohtu hiilides, et minu USA-st tellitud ja waterproof saapad on lõpuks nii märjaks saanud, et sokid lausa tilkusid), et toasoojaga kuivasid need ära lõpuks kolmandaks päevaks (vahepeal panin lausa rõdule päikese kätte). Kas võib olla nendega selline asi, et on nii kaua waterproofid kui on ja kui siis lõpuks lausveele "järgi annavad", et kuivavad ka sellevõrra kauem kui tavasaabas? Kindlasti on olemas igasugu spray`d, millega saapaid üle pihustada ja veekindlust suurendada? Äkki oskab mõni isegi head toodet soovitada?
Saapad ise need muidu (need esimesed paeltega variant): http://www.sportsmansguide.com/net/cb/g ... x?a=552715

[Andrus Michelis]

See " Waterproof" seal saabaste peal võib tähendada kah, mida iganes. Mul on au omada sandaale sama kirjaga. Täiesti tavalised naha ja kunstmaterjali segust sandaalid. Mida " Waterproof" seal paremaks teeb, pole aru saanud.

[Pauli]

Ma arvan, et küsimus pole mitte selles, et need vaterpruuhvid kuidagi rohkem läbi liguneks, vaid selles, et tänapäevasel matka/jahisaapal ju suht kapitaalne vooder, mis endasse ikka hea hulga vett suudab imeda. Mul on peale saabastega suplemas käimist küll juhtunud, et pealt nahk on järgmisel päeval juba ilus kuiv, aga sokid saavad saapa sees ikka märjaks.
Ahjaa, oma heietusele lisaks natuke teemakohast juttu ka: eelpoolöeldust tulenevalt peaks teoorias need kakukese viidatud pulgad suht väärt kraam olema (kuivatab jalanõud justnimelt seestpoolt väljapoole), kui tulemuslikult need konkreetsed jubinad töötavad, ei oska paraku öelda.

[TiitR]

See " Waterproof" seal saabaste peal võib tähendada kah, mida iganes. Mul on au omada sandaale sama kirjaga. Täiesti tavalised naha ja kunstmaterjali segust sandaalid. Mida " Waterproof" seal paremaks teeb, pole aru saanud.

Mida selline lause " waterproof 900-denier nylon uppers" Eesti keeles tähendada võiks? Kas tegu pealismaterjali tüübiga vms?

[TiitR]

Ma arvan, et küsimus pole mitte selles, et need vaterpruuhvid kuidagi rohkem läbi liguneks, vaid selles, et tänapäevasel matka/jahisaapal ju suht kapitaalne vooder, mis endasse ikka hea hulga vett suudab imeda. Mul on peale saabastega suplemas käimist küll juhtunud, et pealt nahk on järgmisel päeval juba ilus kuiv, aga sokid saavad saapa sees ikka märjaks.
Ahjaa, oma heietusele lisaks natuke teemakohast juttu ka: eelpoolöeldust tulenevalt peaks teoorias need kakukese viidatud pulgad suht väärt kraam olema (kuivatab jalanõud justnimelt seestpoolt väljapoole), kui tulemuslikult need konkreetsed jubinad töötavad, ei oska paraku öelda.

Ma ise arvasin, et kui nad nö. pealt mingi ajani veekindlad on, et äkki siis hoiavad seda niiskust seestpoolt väljumas ka paremini kinni?
P.S kusjuures hommikuses kasteses rohus ronides, hakkas sokk (mitte see sarviline siis ) märguma alles mingil kolmandal korral umbes. Et paaril esimesel korral oli saabas vaid pealt märg ja sokk kuiv, kuid ilmselt mingi aeg andis lõpuks see pealisriie ikkagi suurele veekogusele järele ja lasi vee "tuppa"

[Jägervision]

Ei ole matkajalanõu puhul kasutanud (pole amu matkamas käinud ) aga Salamander Universal SMS on kijas selle purgi peal mida ma oma täiesti tavalistele botastele pihustan ja tundub, et aitab küll. Muidugi ei jää jalad päris kuivaks kui mööda lompe või pikalt märjas murus tatsata aga ega need jalavarjud ei ole ka selleks mõeldud. Õde sussutab oma mingeid seemisnahkse välimusega (kindlasti ei ole pärisnahk nii et kes teab mis riidevuhvel) untasid sellega ja käib talvel nagu õige mees mööda lund. Kui hakkavad jalad märjaks saama siis laseb jälle üle ja mõnda aega jälle hea olla. Jällegi muidugi mitte tunde lumes sumbata milleks need kossid üldse tehtudki ei ole aga kui juba sellised asjad veele vastupidavaks muudab, ehk korraliku matkajalatsi juures aitab varbad päris kuival hoida.

[kakuke]

Kaste on üks neist asjadest, mis mul saabastele määravaks on saanud. Kas kondenseerunud vesi võib olla väikemate osakestena, kui mudu tavaline vesi lombis (miks muidu ta paremini märgab?)? Seda vidinat vaatan veel sellise mõttega, et kui on vaja minna ka kuhugi võõrsile jahti, kus jaht pidevalt käib ja saapad märjaks võivad saada. Siis mugav jooksvalt saapad ära kuivatada sel ajal, kui ise puhkan ja jaht läheb edasi. Ausalt öeldes ongi nii ,et mul pole aega hetkelgi saapaid nädal aega kuivatada päikse käes. Mets kutsub kogu aeg. Jalad saavad ka siis iga saapaga juba märjaks, kui tekib vajadus ronida saaabstega kiirelt põlvist saadik vette. Neid variante on päris palju, kuidas saapad seest märjaks saada võivad.

[enkidu]

Waterproof - tähendab veekindel
Üldiselt kui kuskil pole membraani nimetatud (igasugu -tex nimed) siis on saavutatud veekindlus kas mingi immutusvahendiga poorid täis topitud (ajapikku kulub ja vajab uuendamist) või kangas/nahk on kaetud vett hülgavate osakestega (poorid on ikka olemas aga veetilgad ei läbi neid enam. Selline kate kulub samuti ajapikku maha samuti lööb suurem veesurve (sügavamasse vette sattumine) mõnikord sellisest kattest läbi (selleks on enamasti kirjas mitu mm veesammast antud kiht kannatab)
Üldiselt kõik membraanid ja vetthülgavad kihid hakkavad lõpuks vett läbi laskma.

Mida veekindlam on aga saapa/riideeseme väliskiht seda keerulisem ja ajamahukam on seda pärast märjakssaamist kuivatada (vesi ei pääse enam ka välja). Ise olen hädas membraanjope kuivatamisega mille taskud ei kuiva kunagi kiiresti ja on sellest pidevast niiskusest haisema hakanud

denier nylon uppers- tähendab, et saapa pealmine kiht on tehtud nailonist. number ja sõna denier selle taga tähendab antud nailonikiu paksust. Mida suurem number seda paksem ja ka vastupidavam on kiud.

[Joosep Käba]

Kakuke ma olen probleemile, et saabas kogu aja märg, lahenduse leidnud pea põlveni kummisaapa näol.
Isegi kahe päeva käimisega vahel kuivaks jäävad.
Valik on hea, eila Tartus nägin lausa Vibrami tallaga kummikut. Kummisaabas sobiks sellele nimeks vast juba paremgi.
Teine variant osta ca kolm paari odavaid(nii 3,5 kilo) Meindleid ja kordamööda kuivatada.

[TiitR]

Waterproof - tähendab veekindel
Üldiselt kui kuskil pole membraani nimetatud (igasugu -tex nimed) siis on saavutatud veekindlus kas mingi immutusvahendiga poorid täis topitud (ajapikku kulub ja vajab uuendamist) või kangas/nahk on kaetud vett hülgavate osakestega (poorid on ikka olemas aga veetilgad ei läbi neid enam. Selline kate kulub samuti ajapikku maha samuti lööb suurem veesurve (sügavamasse vette sattumine) mõnikord sellisest kattest läbi (selleks on enamasti kirjas mitu mm veesammast antud kiht kannatab)
Üldiselt kõik membraanid ja vetthülgavad kihid hakkavad lõpuks vett läbi laskma.

Mida veekindlam on aga saapa/riideeseme väliskiht seda keerulisem ja ajamahukam on seda pärast märjakssaamist kuivatada (vesi ei pääse enam ka välja). Ise olen hädas membraanjope kuivatamisega mille taskud ei kuiva kunagi kiiresti ja on sellest pidevast niiskusest haisema hakanud

denier nylon uppers- tähendab, et saapa pealmine kiht on tehtud nailonist. number ja sõna denier selle taga tähendab antud nailonikiu paksust. Mida suurem number seda paksem ja ka vastupidavam on kiud.

Tänud. Asjalik vastus.

[kakuke]

Kas siis kõik tõesti käivadki metsas kummikutega? Hiilimas ka? Isegi kummikut on vaja vahest kuivatada, mul ka kalamehe säärikust üle tulnud.
Ma ei taha uskuda, et kõik tõesti käivad kolme paari meindlitega jahis. Ja ei taha uskuda, et jahimehed saabaste pärast elamisse põrandakütte sisse panevad.

[Joosep Käba]

Kui kiirelt vaja siis võtad naiselt fööni(kuumaõhu ehituslik föön vast liiast) ja õhta koos telekast vaadates saab sussitada kuivaks. Tagajärgede eest mina vastutust ei võta.
Ka nahast saapa tervisele pole see hea.