Ütleme nii, et saapa-arsenalis ei tee paha ka see vahtkummist kerge poolakas, Mingites tingimustes on ta väga hea - oma hinna juures. See Norfin on analoogne ja lihtsalt natukene edevam. Isiklik kogemus olemas, et kui satub sellesse kummikusse jääkülma vett sisse, siis jalg jääb ikka soojaks. Sama lugu umbes nagu Crocsidega - sa võid neid jälestada, aga nad on mõnikord kuramuse praktilised. Oksterägastikus tuleb muidugi nende õrnade kummaritega ettevaatlikum olla.

Minu chevalierid andsid suht ruttu saba. Tald tuli lahti ja see kontsa kapi juurest nahk kummi küljest. Nüüd siis mõtlesin, et vanad mehed ikka kummikuid kiitsid, et käin ka ajupäeva kummaritega. Julm! Jalad niisked juba poole tunniga, panin küll tallad sisse, vilt-foolium, aga ikka oli külm ja lisaks jätsin nad ka veel mutta maha Panin sokis edasi. Järgmiseks ajuks ka Meindlid ostan.

Meindlid olid otsa saanud! Ostsin Viking Hunter saapad, ka kõrge säärega, kange ja paksu tallaga, korrlik roomik, talveks saab spets naastud sisse keerata. Eks paistab, kuidas kestavad. Norra teema muuseas. Ahjaa, õhema sokiga kandes on kaasas paksendus tallad, et loksumist vältida.

Eks proovi järgi - samas julgen väita, et Meindl on minu silmis siiani olnud parim valik mille ma tegin. Selle aasta varakevadel kinkisin väimehele 30 -ks sünnipäevaks ka Meindlid - enne poiss oli skeptiline - nüüd vist läheks nendega ka öösel magama kui ainult tal naine lubaks

Ma ei ütle ühtegi paha sõna Meindlite kohta kui seda vaid,et see kõva tald väsitab õhtuks jubedalt jala ära.Peab laskma omale jala järgi põhjad sisse teha.

Eks see sobimine väga individuaalne ole. Mul endal vahel käivad kallal põlvejamad ja siis jälle on Meindlid ainsad jalanõud, mida üldse kanda saan, ilma, et jalad põrguvalu ei teeks.

Tucland oli mugavam kui Meindl. Meindlid on mul muidugi veel liiga uued ja sisse käimata aga tallad on ikka liiga kõvad ja eriti kanna osa. Tuclandiga sellist asja ei olnud, olid kohe algusest saati mugavad ja mitte puised.

Kui ma olen õigesti aru saanud, siis nn. poolsaabas ehk madala säärega on nn. matkajalats ning too kannatab pikki vahemaid läbida. Jahil enamjaolt kasutuses olevad nn. pika säärega saapad aga väsitavad pikal käimisel jalgu. Samas hoiavad minusugusel "kergkaallasel" labajala munakast kindlalt fikseerituna ning tänu suhteliselt jäigale Vibram tallale ei ole ka järsematest kraavikallastest üles-alla liikumine probleemiks. Pehme tallaga saapaga haakumine kordades kehvem.
Ehk siis mida keegi eelistab. Võib-olla kui oleks meil müügis olevad Meindlite Vibram tallad C märgituse asemel näiteks B(peaks olema pehmemad) oleks ka mugavamad.
Selge on ka see, et maailmas on olemas 100% ka teisi sama kvaliteetseid saapatootjaid kui Meindl. Neid kõiki individuaalselt järgi proovida aga ei jõua ja pole ka vajadust. Kuna mulle Meindli liist istub ja saapad on mulle sobivad, siis on valikus nr.1.

Hakkasin huvi tundma Tuckland saabaste kohta, olen 3 hooaega saanud hakkama ECCO matkajalatsitega, kannatasid vett ja külma. Nüüd mõned hooajad proovinud militaristide saabast ja poola kummikut vaheldumisi.
No ei ole see sõduri saabas minu jalale, määri või ära määri.

Otsisin netist jumala vähe infot ja vat mis leidsin. Enam ei paku huvi, tuleb vist jälle ECCO-d
võtta.


http://www.youtube.com/watch?v=fqONLE_ZZ4I

Ei ole ise Tucklandi omanud, kuid tuttavad, kellel on olnud väidavad, et enam neid ei osta. Eks nii ole iga asjaga - kellele ema ja kellele tütar või kellele Toyota ja kellele BMW. Nn. vigaseid isendeid on minu arvates kõigil. Kellel vähem ja kellel rohkem juba iseküsimus - sama nagu ka meie inimestega - igal ühel mingist asjast oma arvamus. Minu arvates kui kellelegi meeldib Tucland - andku minna. Kellele Meindl või miski muu - ka OK. Peaasi, et inimene ise rahul on.
Ecco on ka minu nn. tavajalatsivalikus nr. 1 olnud (kuigi liist on veidikene kitsas istuvad siiski jalga praktiliselt kui valatult - panen need ealiste iseärasuste arvele ). Militaristide toodangut peale "gore" tehnoloogiat olen aga katsunud vältida. "Jooks" Rootslast ka ära proovitud - paremad (loe kergemad) kui nõuka aja saapad. Lihtsalt aeg on edasi arenenud ning ka kroonu mehed kasutavad juba goresid. Nõuka ajal mökerdasin ka vene ohvitseri nn. välikirsad (olid ilusa nahkse voodriga) algselt sea ploomirasvaga, seejärel Merilõviga praktiliselt üheks päevaks peaaegu veekindlaks. Jalad olid aga peale kirsa äravõtmist väga niisked, varbad kõik vikerkaarevärvi (vastavalt kirsa määrimiseks kasutatud ollusele) kanged nigu puupakk ja surisesid koledasti. Tänapäevaste nn. normaalsete goredega seda probleemi ei ole enam olnud.
Ametialaselt antuid parem ei kommentaari - täielik . Seetõttu ka on Meindl mulle olnud jahivalikus nr. 1.