http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=147083

Osoonis näidatud saatelõik puudutas võõrliike ning täpsemalt kabehirve ja tähnikhirve populatsiooni Eestis. Samas lõigus rääksid jahimehed, et küttisid tähnikhirve ja kirjeldsid seda protsessi, millest võis aru saada, et nad polnud teadlikud tähnikhirve olemasolust ja tähnikhirv kütiti juhuslikult. Kuna sellest eraldi juttu polnud, siis saadet vaadates tekkis mõte, et kuidas tähnikhirve küttimine toimus, jahimehed polnud loomaliigi olemasolust oma jahimaal teadlikud ja järelikult suuruluki küttimise jahiluba tähnikhirvele neil olla ei saanud? Kas keegi on asjaga täpsemalt kursis ja oskab valgustada kõiki asjaolusid?

Seal peaks olema mingi taoline juriidiline konstruktsioon, et ilma loata jahti pidada saab ainult jahiulukitele. Ehk siis jahiulukite nimekirja (jahieeskirja lisa) kantud elukatele. Muul juhul pole tegemist mitte loata jahipidamise vaid looma loata surmamisega, mille puhul rakendatakse karistusena üksnes keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist. Kuna tähnikhirv pole kantud (või polnud küttimise hetkel kantud, praegu äkki juba on) Eesti loomastiku nimekirja, siis pole määratud ka tema surmamise puhul keskkonnale tekitatavat kahju.
Ehk siis loom surmati küll loata, aga trahv seaduserikkumise eest on 0.- eurot. Aga võib-olla ma ka eksin.

Pole Pauliga nõus, sest miks siis muidu oli vaja šaakali küttimiseks eraldi õigusakti selles sisalduva šaakali küttimise regulatsiooniga.

Pakun, sest jahiseadus ütleb, et:
4. peatükk
Jahipidamine
§ 23. Jahipidamine
(4) Keskkonnaamet korraldab jahipidamist:
2) loodusesse sattunud jahieeskirjas nimetamata võõrliigi surmamiseks;

Saates polnud poolt sõnagi juttu sellest, et Keskkonnaamet on midagi korraldanud.

Seda küll. Vaatasin nüüd isegi selle lõigu läbi ja sain aru, et mindi küttima hoopis punahirve ja selle pähe ta ka ära kütiti. Ja päris pikka aega ei saadud aru, kellega tegu oli.
Saakali teemal on paju räägitud ja teema aktuaalsem ja ka vanem olnud. Sealt ka asjaolu, et see on praeguseks tunnistatud ametlikult vöörliigiks (või noh sinna pole) ja selle küttimine korraldatud. Hirvede teema lihtsalt nii aktuaalne pole olnud ja vähe räägitud sellest. Eks temasse pehmemalt suhtuta ka. Vaadake või siinse rahva reaktsiooni hirvedesse ja kiskjatesse.

Kakuke tõi ühe pügala
4. peatükk
Jahipidamine
§ 23. Jahipidamine
(4) Keskkonnaamet korraldab jahipidamist:
2) loodusesse sattunud jahieeskirjas nimetamata võõrliigi surmamiseks;
Vaadake mis on jahipidamine.
Alustame paragrahvist 4, mis kõlab nõnda:
(1) Jahiulukid (edaspidi uluk) jaotatakse nende kaitse ja ohjeldamise eesmärgil suur- ja väikeulukiteks.
Edaspidi tuleb seaduses sõna "uluk" lugeda kui "jahiuluk"
Jahipidamise definitsioon JS § 23 lõige 1 ütleb nii:
(1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine" Asendades sõna uluk= jahiuluk (JS §4 kontekstis) saame teada, et jahipidamise all mõistetakse selles seaduses ainult jahiulukite küttimist. Jahiulukite loetelu on lõplik ja tähnikhirv sinna ei kuulu. Seega tähnikhirve laskmise puhul kehtiva seaduse raames pole tegemist jahipidamisega vaid looma lihtlabase hukkamisega.
Ma ei saa aru sellest, kuidas KKA saab kakukese toodud paragrahvi alusel korraldada jahipidamist jahieeskirjas nimetamata võõrliigi surmamiseks, kui JS § 23 mõistes pole sellel tegevusel midagi pistmist jahipidamisega. Ju siis mõned teavad ja neil on teine loogika.
Peale selle pole tähnikhirv kui võõrliik üldsegi meie imetajate nimistus, erinevalt mõnest muust võõrliigist ning tema loodusesse toomine on karistatav looduskaitseseaduse pügalate alusel. Tegelikult tegid mehed kogemata jumalale meelepärase teo ning ellimineerisid tähnikhirve (ta võib ristuda punahirvega, selles tema oluline süü seisnebki) õigeaegselt ja kadudeta.
Sihukesed on siis need lood.

hirveluba vist ikkagi oli ja selle pähe ta maha lastigi. tundub mulle.
läks vähe untsu