Vahet pole kas kasutad optika ees DFA75 või FXD50, mõlemal juhul saad KKI käest ata-ata.

Olen Beretta kriitikaga enda aadressil täiesti nõus , kuid antud juhul ei aimanud, et peame (loe tavajahimehed) oleme nii punktuaalsed, kuid seda võiks viljeleda meie endi esindajatekoda, ehk siis EJS , kes antud juhul on ju edastanud otseselt enneaegset infot, mille uskumisel kujutan ette kui palju on mehi juba metsas seadmetega, mida tegelikult veel kasutada ei tohi. Siinkohal jääb üle ainult loota, et ka KK inspektoritel võiks natukenegi humaansust olla ja teha koostööd, mitte kohe aeruga lajatama hakkata, see on ja jääb muidugi vist lootuseks, nagu seda on meie seaduseloome tänane muster - et kõik nagu teevad midagi, aga kahjuks vist suureltosalt ikka eraldi, andke mulle andeks aga see minu isiklik mulje ja arvamus
Seega mehed, loeme Riigi Teatajat ja lähtume sellest

Huvitav, kuidas oleks suhtumine sellisesse püssikotti?
https://www.amazon.com/gp/aw/d/B014F5B2 ... ref=plSrch

http://www.blocket.se/jamtland/Ryggsack ... m?ca=6&w=3 Ise kasutan sellist universaalset kotti.Minu arvamus ,kott on kott. Kotil on ka pealt kinni tõmbamise võimalus paelaga.

Vaata aga vaata. Jälle jahieeskirja muudetud: https://www.riigiteataja.ee/akt/113012016007?leiaKehtiv. Hanejaht sikutati veel 10 päeva hiljemaks ja aul koos hahaga korjati üldse välja. Ma hoidsin oma rannaniidul meriski pesa, et päriseurooplased saaks nad sügisel maha kõmmutada koos kiivitajatega ja meil sirgunud hanedega (järgneb rõve sõim serbohorvaadi keeles) Ime,et kitsejahti ei kohitsetud nälgivate ilveste toitmiseks.

Viskasin ka pilgu seadusele ja hakkas silma selline huvitav sõnastus: (12) Hiilimis- või varitsus-koprajahil vibuga peab nool olema kinnitatud vibu külge nööriga. Isoleerpaelaga saaks paremini noole vibu külge kinnitada, aga jahi jaoks peaks nool ja vibu olema nööriga ühenduses.

Mis ajast see hallhaigru jaht keelatud on?

18.07.2016 kaasaarvatud ronk, hahk ja aul.

Kulla Kalur. Neil on veel varuks kormoranide jahi keelamine. Ongi neid kuidagi väheks jäänud. Võistes tänavu otsi teisi tikutulega.

Uued keelud ahjus
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=76051185

Ega need keelud head pole jah. Samas on teatud seltskond selle jama ju esile kutsunud. Pean silmas neid turismijahivahendajaid ja -korraldajaid, kes normaalsuse piire kohe üldse ei tunneta. Sõber imestas hiljaaegu, et mis toimub. Oli Haapsalus käies linnapildis imestanud jahiriietuses inimeste tähelepanuväärselt suurt kontsentratsiooni. Näiteks.
Olen metsnõustamisega puutunud kokku ka omanikega, kel näiteks Hiiumaa rannikul looduskaitsealal kinnistud. Ise vaata et ei tohi seal suisa viibidagi, rääkimata majandamisest, aga jahti saavad kohalikud biznismehed pidada suht piiramatult.

Ega need meie linnujahimehed ka nii väga inglid pole midagi.Öeldakse,et ega sel pardil või tuvil peale rinnafilee midagi süüa ei kõlba.Ülejäänud visatakse metsa alla.Noh maitse asi ja eks kährik tahab ka kergemat sööki .Omal ajal,kui sai selle jahiga rohkem tegeletud,läks sinikael küll tervelt potti.Isegi piilu ja nepp kõlbasid tervelt süüa. Ja seda mitte nälja pärast,vaid et maitsev oli(eriti kaste).Või mis sest linnust rääkida,kitsel ei võeta ka keelt enam välja ja mõnel pool lõigatakse põdrapeal ainult lõualuu välja,mokad ja keel läheb sinna,kus kõik sodi.Kui nii võtta siis ongi paljud mehed ainult tapmise peal väljas.Oh vabandust,mitte "tapmise" vaid "küttimise"

Nojah,
öeldakse, et ainult kahvanägu võib kaks korda sama reha peale astuda, indiaanlane aga mitte. Kvoteerimine oli meil moes 70-80.ndatel aastatel, kui vanemad jahimehed veel mäletavad seda aega. Paraku see ei aidanud asjale teps mitte kaasa, sest ka tol ajal ei suudetud kontrollida kvootidest kinnipidamist. Kas siis peale kvootide kehtestamist KI haldussuutlikkus tõuseb kohe korda kolm. Vaevalt! Kvoodil on siis mõte, kui kontroll toimib. Kontrollimatul linnujahil on tegemist asja korraldamatuse ja vastutuse puudumisega või selle hajumisega. Ei vastuta ei korraldaja ega tegija, ei maaomanik, kelle maal asi toimub (riigi veel e merel on ka ju omanik olemas, kelleks on riik ministeeriumite vastutusalade järgi) ega ka grupi saatja jahimeeste poolelt. Ja ka jahimehed pole süüst priid. Üldiselt võttes: alplus ja tölplus toovad varem või hiljem probleeme.
Muideks, kui seadust tehti aastat kolm tagasi, kirjeldati ka praegusel hetkel linnujahis toimuvat, aga seaduseloojad vilistasid lihtsalt selle jutu peale. Peeti lihtsalt mõne mehe luuluks.

Huvitav kuidas seda võimalik oleks kontrollida? Kui välismaalasest kütt jätab oma linnud metsaalla, pole lihast huvitatud ja laseb hasardi pärast, siis kontrollimise tõhustamise korral ta ju lihtsalt ei vaevugi seda lindu üles korjama. Võtab üks kaks tükki kombe pärast ja ülejäänud jäävad sinna kuhu kukkusid. Ainus võimalus oleks iga küti kohta isik panna, kes alla tulnud linnud üles märgib.

Enne paneme keelud peale ja siis mõtleme. Seda ei olegi ju võimalik kontrollida. Tegemist oleks lihtsalt populistliku piiranguga, mitte midagi muud. Saame lihtsalt rohkem maha jäätud linde.