Jääger-online jahindus foorum

Kui kallale tuleb oled selle siledaga abitu,2m kaugusel kui tuld pole avatud ületad juba hädakaitse piire. Kinni panevad nad eestis nii ehk naa kui relvaga vehid nii,et ei saa mina sellest enesekaitse relva värgindusest eriti üldse aru. Jah kui pumbale padruni kolksuga rauda lööd siis ehk tõesti muudab plaane aga joobes agressiivne soekoer võib veel vaid hoogu juurde saada.

rajaleidja kirjutas:Ja mis sa selle enesekaitse puhul erineva moonaga teed? Tullakse kambaga kallale, paned haavlid sisse, kui kaugel jookseb, võtad Monoliti?

Pigem mõtlesin seda et sileda puhul oleks ka peotäis soola alternatiiviks - või eksin?

VR kirjutas:Ühe sileraua võid endale jätta ilma jahi- ja laskesportlase loata.

Kuidas aru saada et uues eelnõus on enese ja vara kaitseks lubatud vaid püstol või revolver, sile- ja vintraudseid nähakse edaspidi vaid jahi- ja laskesportlaste käsutuses? Mille alusel ma saan omale sileraudset jätta kui ei plaani olla jahi- või laskesportlane? Tänud kes viitsivad asja valgustada.

Walter kirjutas:Kuidas aru saada et uues eelnõus on enese ja vara kaitseks lubatud vaid püstol või revolver, sile- ja vintraudseid nähakse edaspidi vaid jahi- ja laskesportlaste käsutuses? Mille alusel ma saan omale sileraudset jätta kui ei plaani olla jahi- või laskesportlane?

UUS TEKST
§ 29. Eesti kodanikule lubatud relvad
(1) Eesti kodanik võib soetada, omada ja vallata järgmisi relvi:
1) vähemalt 18-aastane isik – sporditulirelva, pneumo-, heit- ja külmrelva, välja arvatud kumminui, vastava spordialaga tegelemiseks, jahitulirelva jahipidamiseks ja gaasirelva turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
2) vähemalt 21-aastane isik – kõiki käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud relvi samadel otstarvetel ja ühte püstolit või revolvrit turvalisuse tagamiseks.

Ma olen vist kõige olulisema muudatuse jätnudki kahe silma vahele. Tänud Walter!
Selles sõnade mängus on tõesti oluline muudatus.
Enesekaitseks saab registreerida ainult ühe käsirelva (ja mitte püssi!) alates 21-aastaselt.

Kentsakas jah:
Kui mul juhtub olema näiteks 4 püstolit jahiks ja spordiks, siis enesekaitseks tohin neist kanda vaid ühte?! Mina pakun, et peaks olema, et kui relv on jahiks või spordiks siis saab selle ka registreerida enesekaitseks, kui ta selle kategooria nõuetele vastab.
Samuti peaks olema käsitsi ümberlaetav sileraudne võimalik saada enesekaitseks. Silmas pidades just üksikus maakohas kapi otsas seisvat törtsu. Põlvedeni nahkmantli all haavlitoru varjates keegi nagu nii ringi ei vantsi.
Padruni kogustele peaks juurde panema. 5000 spordirelva kohta, kuid mitte üle 20000 üldiselt ühes hoiukohas, ma pakun. Põhjus on soetusmaksumuses. Rohkem on odavam. Jahirelvadele on kah 100 padrunit vähe, eriti haavlimoonale, kus neid sorte ja liike ja haavli läbimõõte on palju.
Laskekatse või eksam relvaloa pikendamisel on minu meelest küll positiivne. Motiveerib vähekenegi harjutama ja annab kindluse, et paugu tegijal on mingigi lootus millegile sihipäraselt pihta saada. Samas annab neile, ke katset läbida ei suuda kindla signaali relva mittevajalikusest.

Igal juhul täidab uus käsulaud oma eesmärki - tsiviilis olevate relvade arv väheneb märgatavalt. Ka minu tutvusringkonnas on mittejahimeestel (maal, üksikus talukohas elavad vanemad inimesed) enesekaitseks enamasti odav nõukaaegne vihmaveetoru. Kahtlen kas suuremat osa neist pistoolide vastu välja vahetatakse. Saaks aru, et piiratakse rohkema kui ühe enesekaitserelva omamist, aga likvideeritakse ka võimalus omada praegu kõige levinumat - sileraudset. Alles see oli kui mõrtsukad kohtu all - tapsid vanema naisterahva. Eks nüüd jääb ka hirmu vähemaks ja annaks Jumal, et selliseid juhtumeid sagedamini ei hakka tulema.

Mis mõttes relvaeksam ja laskekatse iga 5 aasta järgi positiivne on??? Kas tõesti usud, et riigiametnikud seda lõbu sulle tasuta võimaldavad? Sama võiks siis ka liikluse kohta öelda, kus hukkub märksa rohkem, kui tulirelvade läbi. Teeks ka iga 5 aasta takka autojuht teooria-ja liikluseksami läbi, küll oleks positiivne, ehk langeksid need, kes sõita ei oska liiklusest välja ja teistel oleks lahedam.

Just täpselt! Oled õigesti mu mõtte ära tabanud. Suuruluki laskekatse ma teeks igal aastal, kui see minu otsustada ainuisikuliselt oleks.

Andrus Michelis kirjutas:Just täpselt! Oled õigesti mu mõtte ära tabanud. Suuruluki laskekatse ma teeks igal aastal, kui see minu otsustada ainuisikuliselt oleks.

Teades, et kohe läheb nagunii minu aadressil kisaks lahti, nõustun laskmise oskuse "kinnitamise" vajalikkusega siiski. Mitte küll iga aasta, vaid korra 2-3 aastas küll.
Mis aga kindlasti vajaks "korrigeerimist", siis see on laske katsete " vastuvõtjate" hulk ja nende pädevus. Osa neist ( tea kui suur?) ise lasta ei oska, aga lisaks on nad ka "ära räägitatavad" - panevad katse kirja ka sellele, kes lasta ei oska.
Nagu autode ülevaatusega- kui tahtmist on, saab ka "niisama" läbi. Oli ju alles sellest hiljuti kirjutatud!
Nüüd siis minu pihta TULD!

jyri kirjutas:

Andrus Michelis kirjutas:Just täpselt! Oled õigesti mu mõtte ära tabanud. Suuruluki laskekatse ma teeks igal aastal, kui see minu otsustada ainuisikuliselt oleks.

Teades, et kohe läheb nagunii minu aadressil kisaks lahti, nõustun laskmise oskuse "kinnitamise" vajalikkusega siiski. Mitte küll iga aasta, vaid korra 2-3 aastas küll.
Mis aga kindlasti vajaks "korrigeerimist", siis see on laske katsete " vastuvõtjate" hulk ja nende pädevus. Osa neist ( tea kui suur?) ise lasta ei oska, aga lisaks on nad ka "ära räägitatavad" - panevad katse kirja ka sellele, kes lasta ei oska.
Nagu autode ülevaatusega- kui tahtmist on, saab ka "niisama" läbi. Oli ju alles sellest hiljuti kirjutatud!
Nüüd siis minu pihta TULD!

Paistab, et lasketiirudel läheb rahaliselt kehvasti....

Mis vahe on suuruluki ja väikeuluki laskmisel? Kui ikka pihta ei saa siis...

Ats kirjutas:
Mis vahe on suuruluki ja väikeuluki laskmisel? Kui ikka pihta ei saa siis...

Ühte lastakse ainult kuuliga, teist haavlitega.
Kui sulle tundub, et see on üks ja sama, proovi lase tiirus taldrikuid kuuliga. Tea, palu pihta saad?

Andrus Michelis kirjutas:Just täpselt! Oled õigesti mu mõtte ära tabanud. Suuruluki laskekatse ma teeks igal aastal, kui see minu otsustada ainuisikuliselt oleks.

Palun ära oma eelmist postitust unusta, seal mainisid, et relvaloa pikendamisel(s.t. 5a möödumisel) võiks iga kord teha teooria ja laskmise uuesti, see ju midagi muud, kui jahimehe laskekatse.

jyri kirjutas:

Ats kirjutas:
Mis vahe on suuruluki ja väikeuluki laskmisel? Kui ikka pihta ei saa siis...

Ühte lastakse ainult kuuliga, teist haavlitega.
Kui sulle tundub, et see on üks ja sama, proovi lase tiirus taldrikuid kuuliga. Tea, palu pihta saad?

Jyri, ma loodan, et sa said pihta küll mida ma mõtlesin, mitte ära aja siin kuuli ja haavli juttu taga.

Ain Aavik kirjutas:Ajalugu liigub spiraali mööda. Käes on jälle aeg, kus institutsioon (mida veel riigiks nimetatakse) on hakanud oma rahvast, kes relva omab, kartma.
Huvitav ... Kellele ja milliste juudasekklite eest siinset riiki maha müüakse koos siia veel alles jäänud elanikega, kelledest osadel on ka kodus relv või mitu ..

Jääb täpselt sama mulje seda eelnõud lugedes. Eelnõu seletuskirjas ei ole reaalselt ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis toetaksid planeeritavate piirangute vajalikkust. Saan aru, et endmus siinlugejatest/-kirjutajatest ei viitsi eelnõud ega seletuskirja läbi lugeda, sest "mis seos sellel jahindusega on?". Seega toon viite kus lühidalt põhiline suhteliselt täpselt kokku võetud ja kaasamõtlejatele lahti seletatud on.
https://lasemaha.wordpress.com/2015/12/ ... uotsuseta/

Vorstil on alati 2 otsa. Antud juhul ühes otsas siis tõenäoliselt relvafoobiat põdev SM ametnik ja teises otsas nn. relvahullust enesekaitserelvade omanik.
Tasakaalu siin ei ole ning SM ametnik kugistab vorsti kiiremini. Relvaomanik aga peab enda õiguste kaitseks pöörduma kasvõi riigikohtu poole. Iseenesest jutt foobiatest arusaadav (mina ei ole siiani aru saanud kuidas on ennast võimalik näiteks 10 -e erineva relvaga kaitsta - kaitseks 1 ja trenniks teine aga mõistlik, kuid seletuskiri tundub tõesti halenaljakas ning üsna elukauge inimese kirjutatud olema.
Statistikat on ammu nimetatud teatud isikute grupile sobivaks valeks - seega tuleb need 5 aasta andmed üles otsida neti avarustest. Samas võib ka mõni ajakirjanik või muu aktivist täpset statistikat PPA-st küsida - andmed 100% olemas.