Täiesti nõus. Vähemalt on järjekordselt 1 asi kenasti Riigikohtu poolt paika pandud. Mis mind enam imestama ei pane- Keskkonnaameti poolt järjekordselt vale seaduste tõlgendamine.

Uue jahiseaduse vastuvõtmisel oli siinsamas foorumiski ju teemaks see lõik seadusest, et maaomanik võib seada tingimusi oma maa peal jahi pidamiseks. Ehk et, kui maaomanik paneb tingimuseks, et tema keelab enda maa peal suurulukijahi, siis nii ka on ja samal ajal võib ta vabalt lasta oma maa peale välja kirjutada nii mitu väikeulukiluba, nagu tahab.

Jällegi - teretulemast juristide maale. Advokaadibürood hõõruvad selle peale ilmselgelt rõõmust käsi kokku.

Ja kitse ja soovitavalt ka sea teeme ikka väikeulukiks.

Kui maaomanik keelab jahi enda maadel, mis tinginustes tema seda ise siis teha saab, ei saagi!

Ma nagu oleks ka seda kuskilt kuulnud et kui maaomanik juba keelab jahi enda maadel siis ei tohi ka ta ise seal jahti pidada.

Lugege seesama lahend põhjalikult läbi, eriti see riigikohtu kolleegiumi arvamus. Sealt tulebki see vastus, et maaomanik võib keelata oma maa peal suurulukijahi, mida seaduse järgi korraldavad jahiseltsid (ehk jahipiirkonna kasutaja). Kuna väikeulukijahti korraldab seaduse järgi maaomanik, siis suurulukijahi keelamisega tal jääb alles õigus omal maal väikeulukijahti korraldada.

Miskipärast on väikeuluki jahi "valgusel" (selline on ka teema pealkiri) jäänud käsitlemata teine oluline otsus - tühistada JS otsus mitte väljastada maaomanikule metsseajahi luba. Ehk siis lihtsamalt öeldes - JS peab selle loa maaomanikule väljastama. Vaatamata sellele et maaomanik ei korralda suurulukijahti (mida on mitmes vastuses rõhutatud) ja et ta on suurulukijahi (tegelikult ka väikeulukijahi JS-le) oma maadel keelanud.

Loen JahiS välja, et maaomanik ei tohi Aafrika katku tõrjumise perioodil keelata metssea küttimist oma maadel. Samas on viide kohtulahendis maaomaniku võimalusele keelata omal maal liikumine seeläbi muutes võimatuks ka jahipidamise. Kas siis JS liikmed ikka võivad seaktku tõrjumiseks maaomaniku maal liikuda ja jahti pidada (vaatamata keelule) või mitte? Tahaks ka teada kuidas on Aafrika katku tsoonid seotud selle punktiga?

Kõige värskem käskkiri peaks olema SEE.(soovitan lugeda seda 40kg sööda osa )

Luba küsiti hoopis Jahiseaduse § 40 järgi.
§ 40. Jahiluba
(4) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikutele. Keskkonnaametil on õigus riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil ajavahemik ja piirkond, mille jooksul ja kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule.

RK lahend on omapärane ja rahutuks tegev. Jahiõigust jagatakse kaheks - suuruluki ja väikelooma oma. Kusjuures RK arvates on JahiS sisse kirjutatud omaniku eelisõigus väikeloomajahti ise korraldada. Huvitav, mis õigused siis väikelooma jahi osas JSle jääb ja miks ta omanikule tema õiguse kinnitamiseks mingi omapoolse (JS nimel) dokumenti peaks väljastama?
Lisaks, RK arvates on JS (suuruluki)jahi keelanud maaomanikul õigus oma maal väikeuluki jahti pidada, sest JSle kehtiv keeld oleks nagu ainult suuruluki jahi kohta kehtiv. RK püüab suuruluki ja väikeuluki jahti lahutades tekitada olukorra kus need oleks nagu kaks eraldi reguleeritud teemat. Minu jaoks üpris keeruline olukord tekib sellises olukorras seajahi korraldamises. JahiS kohustatakse JS maaomanikule välja andma seajahi luba pg40 viidates. Sest ka maaomanikul on õigus korraldada suuruluki jahti kui mingi taud kimbutab. Kui nüüd maaomanik on JS keelanud suuruluki jahi ja/või omal maal liikumise, kas siis tekib olukord kus JS ei saa keelu all oleval maal sisuliselt jahti korraldada, maaomanik aga saab (nii väikelooma osas kui ka sea osas)?
Igatahes, viimased RK lahendid tunduvad olevat ühte väravasse - tükikaupa lõhutakse senist jahikorraldust ja suunatakse ulukiressurssi "omanikustamist" maaomaniku suunas. Ehk siis "libistatakse" vaikse juriidika ja pretsedentide abil uluki kui seni omanikuta vara kellegi väga konkreetsesse omandisse.

Aga need ongi kaks eri asja ju? Jahipiirkond ongi mõeldud ainult suuruluki jahi organiseerimiseks. Väikeulukijaht puhtalt maaomaniku teema. Jahiselts peaks maaomanikuga lepingu sõlmima, et seal väikeulukijahti pidada.
Viltu on see värk justkui selle koha pealt, et vaadatakse ainult maaomaniku õiguseid, aga mingeid kohustusi ei ole. Kui maaomanik oma maal jahi ära keelab ja sealt põdrad teise maaomaniku metsa käivad söömas, on need põdrad kohe järsku jahiseltsi vastutusel. Õigus maaomanikul väikeuluki jahti pidada on, aga kohustust seda organiseerida ei ole. Koprad ujutavad kuskil ülesvoolu näiteks RMK maad üle, kellele esitatakse kahjunõue?

Küll see kahjunõue ka läbi kohtulahendi käib, kui muud moodi ei saa.
Väikeuluk maaomanikule mõte omal ajal oli, et sellega seonduvad kahjud jäävad maaomaniku kanda. Või ihkab keegi koprakahjusid kinni maksta või nugiste lõhutud tarusid, rebase minema viidud kanu jne jne?

Mina mäletan, et oli ka arutelu metssiga kuulutada väikeulukiks...
ja seda mitte SAK-st tulenevalt!

Kogu aeg on palju teemasid õhus. Kitsega sama värk.
Aga ei usu mina, et see muudatus kitsele või seale kabelimatsu paneks. Praegusele süsteemile? Arvatavasti.