Nii-et homme võib juba sokku piiluma minna,no kuidas siis tänavu tähelepanekud on?Looma kindlasti liigub aga kuidas sarvede olukord tundub?Möödunud talv oli kõike muud kui pikk ja karm.Söödapuudust kitsedel meie kandis küll polnud ja soolakivid olid ka kasutuses,sarve peaks olema,kuigi paljudel võib veel karvast sarve näha saada.Mis siis metsas teiekandis paistab?

Rääkisime täna Feeniga ja leidsin, et üks koera mänguasi teeb täpselt sama häält nagu netis olevad pillitamis hääled. Lähen täna ööse proovima, kas tuleb selle mänguasja hääle peale.

Sokku liigub. Midagi väga ilusat veel näinud ei ole. Suht keskmine sarv, leidub ka päris pisikesi. Ühel olid puhta paari sentimeetrised sarved ja ühel siis piigid, keda nüüd esimese hooga püüdma hakkangi.

See aasta on sarved juba suuremasosas kõik puhtad, mõned väiksemad mügarikud võib olla mitte. Seda et sarved on puhtad juba mai algusest on kuulda ka mujalt ja ka omasilmaga nähtud. Kuna suurt külma ei olnud, siis sarvede areng ei peatunud vahepeal ja said ka kiiremini puhtaks.

No, ma ise näinud üle kõrva sarvedega looma, kellel karv peal. Seega igasuguseid. Aga üldmulje on selline, et keskmised meil enamasti, midagi eriti hurraad pole näinud, aga vaadatavaid on. Pisikesi kah (aga no, meil ongi nii).

See mänguasi töötas. Esialgu pillitasin natuke, siis nägin u kahesaja meetri pealt esimest sokku hiilisin talle ligemale suure ringiga, oli üks oja puude vahel kükitasin seal ja pillitasin edasi, siis to tuli natuke ligemale, aga aimas midagi, siis sai süda täis ja läksin teisele poole oja, siis seal tuli teine sokk vastu, kes otsustas jääda ühte kohta ja vist viskas sinna pikali, siis hiilisin talle nii ligidale tasakesi, et kui ta püsti hüppas oli ta käe ulatuses. Sarved oli suhteliselt kehvad, aga ilma karvadeta. Nii, et suht õnnestunud käik.

Olen ka juba mõnda aega käinud sarvi luuramas. Suhteliselt palju on noori loomi. Õnnestus leida ka üks enam-vähem trofeeloom. Nägin teist koos emaga põllu peal, kui sõitsin just autoga mööda. Otsustasin katsetada Mardi soku haukumist jäljendavat vilet/aretist( pudelikaelast ja õhupallist tehtud). Kaugus oli u. 250 m. Pärast neljandat-viiendat puhumist hakkas sokk mulle vastama. Siis mõningased korda mööda haukumised ja loomad olidki minu poole teel. Tulid u. 50 m. peale, kusjuures ise seisin auto kõrval.

Olen kah 2 nädalat luureandmeid kogunud ja sarved on olnud kõigil puhtad, ainuld mõnel kasukas väga rängalt pulstis ja hall veel. Mis aga tundub, et sokk mais ikka väga julge, ühte pildistasin 30 minutit, olin ise keset heinamaad püsti ja sokk käis ümber minu ning oli selline kahtlustav ja umbusklik kuid ei kartnud. Lõpuks kui ära tüdinesin, hakkasin vaikselt astuma ja sokk vaatas rahulikult sellise näoga järele, nagu oleks ma põnnama löönud ja vaadanud kuda minema saab.
Aga sarvedega tänu soojale talvele ehk asi pigem nii et kuna igerikud ka kõik talve üleelanud, siis neid tolkneb tavalisest rohkem ringi. Tõelisi trofeesid ju pole kunagi eriti palju olnud ja neid vaevalt tänu pehmele talvele juurde tuleb.

Noorematel sokkudel meil Mai lõpus sarved ikka karvased, pildimaterjali ka ohtralt selle kohta.

Selle soku kevadise julguse kohta arvan,et loom ju hirmutamata ja sellepärast ka esialgu julge.Vaata pardijahi ajal,esimestel päevadel lind roost eriti lendu ei lähe kuid mida jahi lõpupoole,seda kergemini ja kaugemalt üles lendab.
Endal on kolm sokku järgi vaadatud ja kuna loomad üsna paiksed siis pole keeruline ka maha võtta.Ühel paistab medalisarv olevat aga mina sarve pärast looma ei tapa,ma lihakütt rohkem.Muide,üks neist sokupoistest hirmutas 22LR-il koprajahi ajal kopra eest minema (ka mulle tegi sama tembu kevadel) ja tahaks nüüd loomast lahti küll saada.Neid seal aga kaks on.
Sokuvilet,seda kitse piiksu, on ju päris lihtne järgi teha.Kult kunagi ka siin foorumis õpetas ja tegin neid ikka mitu valmis ning töötavad kõik enam vähem.Praegu aint nati vara ehk veel kitsevile jaoks aga mine tea,aasta väga imelik tundub ja kevad ülisoe oli.Metsseapõrsa jälgi juba märtsis märkasin.

Tüüpiline värk nagu igal viimasel aastal, sokul sarved karvased ja vähe arenenud, kolp paksult ninakiini täis. Kurb.

Kas uurisid seda karvaste sarvede alust kolpa päikesevalguses või kasutasid selleks elektrivalgust

Jah, mõnes kohas kus looma rohkem koos,on ka seda ninakiini rohkem ja siis sarv vilets ning karvane.Tean enda jahimaalgi kohta kus sokkudel see häda pea igal aastal kordub.Võtad ühe karvase ära aga järgmisel aastal sama lugu samas kohas jälle välja lööb.Praegu paljudel meestel juba "vindid" olemas ja seda medalisarve jääb nagu vähemaks ja olen märganud seda,et need ilusamad sarved meie jahimaadel just sügise poole ilmuvad, sokujahi lõpul.Siis paljudel juba sarv lahti ja isegi üks peas alles.Poiss lasi mõned aastad tagasi täitsa "kuldse" soku viimasel sokujahi päeval.Kui looma ära tõivad,kukkus üks sarv peast ära.Panin ta liimiga kolba külge küll tagasi ja keegi viis omale kamainaehteks,sest medalihindamiseks selline ei kõlvanud.Usun,et kui vaiksem kant,kus jahimehi vähem liigub siis seal ka medalisarvi rohkem valida.Sokk suhteliselt loll loom aga need medalisarvedega isendid juba nati targemad ja kogenumad.Nii-et head luuramist.

Tegelikult on algul kõikidel sokkudel karvased. Ja nii aastast-aastasse. Küsisin igaks juhuks täna hommikul isalt üle. Jaa.. vähemalt 1953.a käib sokkudel nende sarvedega see asi algul niimoodi.
Selle küsimuse esitas mulle eile õhtul aga yks tulevane jahimees. Ta nägi eile päris mitut sokku ja kodus guugeldades kohe Sinu postitust sokkudest nii lugema sattus. Aga ninakiinid olid temajaoks täielik uudis. Käskisin tal siis lugeda "Eesti Jahimeest". Iseseisvalt ta vastust sellest hunnikust ei leidnud. Möönis, et leidis EJS pealikest 18 erinevat fotot ja jutukest (küll pardiga, kopteri taustal, püssiga kuid ilma pardita, soome sõprade poolt kütitud karuga, krabiga, õngega jne..jne jah loodetavasti teenib selleaastane ajakirja KKK toetus ka sama üllast eesmärki).
Ta küsis minult aga siis otse: miks ta (Sa) teisel sokujahi päeval (arvestades Sinu postituse kuupäeva) küttis karvastesarvedega soku. Vaata foorumit loevad paljud ja usun et ta ei olnud selles issandaloomaaias ka ainus kes võis Sind niivääralt tõlgendada, ka mina näiteks

Karvased on mitte ainult sokusarved,vaid ka teistel sarvedega elukatel(põder,hirv),kui algul kasvama hakavad,hiljem nühivad loomad juba ise sarved paljaks ja tavaliselt on "jooksuajaks"kui omavahelised jõukatsumused peale algavad,ka sarved paljad ja korralikult luustunud.Sarv näitab ka looma tervist ja tugevust.Loom kes on mingi parasiidi poolt tabatud, või vigastatud(ka niinakiin),ei oma täisväärtuslikke sarvi.Näiteks sugueluntite vigastuse korral võivad tekkida nn.paruksarved.Ninakiini korral on sokkudel sarv kaua karvane ja tavaliselt nad ei osale ka omavahelises jõuproovis.Ninas sellised valkjad ussikesed.Sellel teemal võib palju jahuda aga mina olen tegevjahimees,mitte sokuuurija ja selle ninakiini kohta on juttu tehtud ka siin foorumis.