Sokk kütitakse, pea eemaldatakse ning vaadatakse nt hingamisteid, kus seda kiini võib tõenäoliselt leida. Haruldaste kokkusattumuste tulemusena õnnestus minulgi kütitud sokku lähedalt näha ning ka kiine uurida...

Iseenesest oli selleks küttimiseks mitu põhjust, võib ilmselgematest pihta hakata:
*Küttija oli külalisjahimees naaberriigist, kellele see esimene sokk lasta oli. Loomulikult oli kihu laskmiseks suur ning ega oodata polnud mõtet. Taheti kindlasti suurt trofeed aga lasti "väike väärakas". Iseenesest kena ju, et see onu suutis ego maha suruda ja jahile eelnevat loengut kuulata ning tähele panna.
*Sokul sarved karvased ja karv ka vahetamata ( võis eeldada, et kui kõrval teised sokud nii enamvähem vahetatud karvaga ning üldiselt ikka "siledate" sarvedega, siis sellel ehk tervisega probleeme)
*Sarv oli ilmselge väärarenguga (metskitse populatsiooni "geeniparandus")
*aja osas ehk ei tohiks midagi arvata olla, mida varem väärakas minema saab, seda parem. Ja 01.06 mahub täpselt sokujahi lubatud perioodi...
* jne... eks ilu on ikka vaataja silmades, ise arvan, et see kütt tegi igatahes õige otsuse.

See oli ka minu arvates täitsa õige tegu,et kehvade sarvedega sokk maha võeti.Ka jahitähtaegades võiks olla nii,et juunis just need vigaste sarvedega ja kehvaltarenenud loomad ära korjatakse ja alles augustis need medalipoisid.Sokujaht oleks jagatud niimoodi kagu kaheks osaks,umbes nagu on kits ja tall.Paraneks kitsepopulatsiooni tervis kindlasti.

Keeruliseks läheks see seadusega sahmimine. Ega siis seadus päästikule vajuta. Pigem toimiks jahtkonna sisene asi, et lubade tagastamisega, näitad sarvi, aga ka siin on agasid ja lõpuks ikka kõik inimestes ja nende suhtumises kinni.

No kui täpsemaks minna, siis meil on alati sokulubadel poole juulini kirjas märkusena, et lasta võib "väärakaid".. Väärarenguga sarv, hiline karvavahetus jms. Sarved näidatakse ette ja lõualuud korjatakse kõigilt nagunii.

Viimaste päevade luureandmed näitavad, et tõsist suurte sarvedega sokku väga ei olegi. Üldiselt suht pisikesed või siis keskmised. Ühte suurte sarvedega olla metsamees näinud, aga kuna ta mitte jahimees, siis kes teab, kui suured need suured tegelikult on.
Täna siis saime ühele isendile paarikümne meetri peale aga kuna sarved puudusid, siis liikusime edasi. ei saanudki palju minna, kui kisa oli lahti. Ei olnudki kits vaid sarvedeta sokk. Oi jummal kus ta kisendas. Ja sellele kisale vastas siis metsast ka miski päris tõsine härra. hääl oli nagu vanal Pavarotil endal. Karjus ja kaugenes. Kohitsetut poisike jäi aga põldu. Duma siis puhus veits vilet ja poisikeses äratas see huvi küll. Korra tuli natuke lähemale, aga kahtluse uss näris hinges ja läks väikselt eemale. Nüüd vaja mõni päev sinna tagasi minna ja uurida, kes see mehise häälega seal karjus.

Kus tead, et sarvedeta sokk oli? Ehk ikkagi kits oli, kellele liiga lähedale läksid ja teda väga ehmatasid.

Soku haukumine ikka midagi muud kui kitse häälitsemine.

Meil see aasta uskumatult vähe sokku näha võrreldes eelmise aastaga ja
sarved kõik väiksed siiani.Millest see võiks oleneda.
Kits teeb samasugust kisa kui vaja.Hääletämber vähe kõrgem.

Arvan,et asi pole selles,et suurt sokku pole,vaid suur hoiab praegu rohkem metsa ja on ettevaatlikum.Eriti kohtades kus tihti jahti peetud.Need väiksedmad ikka suht huudishimulikud ja rumalamad nagu lapsed ikka.Viletki ajades tuleb enne noor sokk kui vana.Eks need medalisokud olegi ju targemad vanad loomad ja mõni ikka pagana kaval ja ettevaatlik.Mõni mees,kes seda soku haukumist hästi jäljendada oskab,võib vanema isendi ikka vihale ajada ja kuuleb vähemalt häälest ära,kellega tegu.
Kits muidugi haugub ka aga mitte nii kaua ja nati heledama häälega kui sokk.Aga see,et sarv tänavu vilets,ehk andsid vähe soola(mineraale) ja jäigi sarv viletsaks või küttisid eelmisel aastal vanad maha ja nüüd aint noored veel.

Ma ise ka see aasta kohanud kitse, et kui enne poleks saanud binoklist jälgida siis poleks hiljem elu sees pakkunud, et see sokk pole, kui metsas karjus ja eriliselt kaua veel. Ju tal midagi olulist maha jäi põldu ootama.

Eks see sokkude arvukus ja sarve suurus sõltub paljugi vintrelvadest ja eelkõige mehe mõistusest kelle käes toru on nii lihtne see ongi

Sellest kitse haukumisest siis nii palju, et omal sel aastal 2 kord trehvanud, kui kits olnud nii 20 m, ja kohe selgelt kits, ei sarvekühme, ei mundndeid. ja siis kui metsa paneb, ei usukski, et metsas kits on. Nii soku moodi kisavad. Kusjuures, 1 karjus ka ikka päris pikalt metsas, ja enne rahule ei jäänud, kui minekut sai tehtud. Arvan ka, et põllus võis tall olla.

Talle tal kindlasti ei olnud. Vahtisime teda suure lageda põllu peal päris pikalt, kuni udu ja sääsed segama hakkasid. Lisaks oli ta ise sellise eelmise aasta talle mõõtu. Suht pisike ikka. Vile peale reagiiris ikka ka natuke ja hakkas kaari tegema ja vaikselt ligi tulema. No nagu noortele sokkudele ikka tavaks.
Aga jätame siis võimaluse, et oli hääle ära joonud kits ning see tõttu tegi nii mehist häält

Jäägermeistriga kindlasti,see pidi jah hääle jämedaks tegema kui palju võtta.