Käisin nisus passimas kahel ööl, sead tulid peale 23:45, +-5min. Ja neid oli palju. Tekkis selline huvitav efekt et mina seisan keset põldu kuuvalges ja neljas küljes sead marodööritsevad ja hävitavad häälekalt nisu. Suht põnevaid hetki oli suure karja juhtemisega, kes ikka midagi kahtlustas ja siis röhkimise ja müdinaga mu poole otse jooksis vahepeal Võttis tera kõhedaks küll... Näha polnud samas ühtegi, nii jäigi esimene öö laskmata ja läksin minema. Teine öö siis hiilisin sigadele ligemale, kaasas oli seekord ka navigaator binokliga. Peale tunnist hiilimist saime ühele pundile 60..70m peale nii et loomad juba ka näha olid. Õnneks oli tegemist madala nisuga, väga üle põlve ei ulatanud, kuigi pea suur ja tera korralik. Valisime siis kõikse väiksema välja ja tegin paugu ära, sa ka lõpuks siis selle potsatuse ära kuulda kui kuul külge läeb. Siga korra röögatas ja siis vaikus. Hakkasime ligi minema siis siga aitas õnneks pisut ja sahistas veel viljas, niiet üles leidmine oli lihtne. Juurde saime siis ülejaanud sead juba sahistasid põlluservas ja trügisid tagasi ning selleks ajaks kui autost köiega tagasi saime olid sead põllus tagasi Tundub et kui sigu palju ja konkurents suur (oli hetk kus põllus oli vähemalt 3..4 korralikku punti korraga) siis himu saab ettevaatusest võitu... Ja sigu peab olema palju, kui ühe 10ha tüki peal on neid 20..30 looma ja see on ainult põllusopp 500ha suurusest nisupõllust. Järgmist lähen küll vast juba kantsli passima sest põllust 100m on mul slingeriga söödakoht ja maisi järel käivad ikka õhtal ära...
Mul oli üleeile analoogne teema. Jahipealiku põld oli ära laastatud selleks ajaks kui ma jaole jõudsin. Igatahes, põldu tuli kari, siis sipsisid seal edasi-tagasi, meie olime põllu teises servas puki otsas (ajasime samal päeval püsti). Kõigele lisaks käis suht ligidal hirmus pidu, saunatamine ja ATVga rallimine. Lõpuks oli väljas öö, kuu tuli piisavalt vara selleks, et hiilima minna. Põllus oli kuulda tegutsemist, samal ajal oli metsa veeres aeg-ajalt raginat sekks. Hiljem selgus, et sigu lisandus pidevalt. Hiilisin alguses vaikselt (oleks saanud soovi korral kitse noaga võtta). Hiljem ei viitsinud enam ja kõndisin otsa ühte karja sisse. Selgus, et emis põrsastega. Sealt miskit lasta polnud, sead ei teinud suuremat välja ka, liikusaid natukene eemale. Lõpuks hakkas kõht korisema, see tundus emisele kahtlane. Korra norsatas ja põllust läks u 4 karja minema.. mõnikümend (20-30) kokku. Eile tegime kõvemad ettevalmistused.. aga siga enam ei julgenud välja ilmuda. Eks varsti uuesti.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Võttis tera kõhedaks küll... Näha polnud samas ühtegi, nii jäigi esimene öö laskmata ja läksin minema. Teine öö siis hiilisin sigadele ligemale, kaasas oli seekord ka navigaator binokliga. Peale tunnist hiilimist saime ühele pundile 60..70m peale nii et loomad juba ka näha olid. Õnneks oli tegemist madala nisuga, väga üle põlve ei ulatanud, kuigi pea suur ja tera korralik. Valisime siis kõikse väiksema välja ja tegin paugu ära, sa ka lõpuks siis selle potsatuse ära kuulda kui kuul külge läeb. Siga korra röögatas ja siis vaikus. Hakkasime ligi minema siis siga aitas õnneks pisut ja sahistas veel viljas, niiet üles leidmine oli lihtne. Juurde saime siis ülejaanud sead juba sahistasid põlluservas ja trügisid tagasi ning selleks ajaks kui autost köiega tagasi saime olid sead põllus tagasi 