pardijaht 2007

[M695]

Neid igasugu (linnu) kaitsealasid singineb üle Eesti nagu seeni peale vihma ja eks need linnujahi võimalused vähenevad ka saartel

[jorr]

Eks saarlanegi taha ratsa rikkaks saada ja 250 ,Ei usu,et need sommid ja teised naabrid nüüd linnuliha pärast saartele jahti tulevad,ikka aint jahilõbu pärast see hind,sest kodus nad selle hinnaga jahti ei saa?Ja niikaua,kui leidub maksujõulisi jahituriste,see hind ka püsib.Raha pärast aga ei tunne vend venda ka ja mis siin omamaa jahimeestest ikka hoolida, peaasi kui raha tuleb.

[lendorav]

Huvitav kes saaremaal 250kr küsis.Ma paar tuttavat enda seltsi saaremaal jahile viinud, siis ikka 50kr maksnud.Ise ka saares teiste maadel jahis käinud ja 50 hakkama saanud.Asi võib olla selles, et tuusikuga omapead jahile ei lasta, keegi peab saatma tulema võib-olla keegi lihtsalt ei viitsi tulla ja sellepärast öeldakse ka kirves hind.
Kormorane lasi vana ikka nr.8 poe moonaga.Me käisime pühapäval Saaremaa Sinikaela(selline võistlus nüüd saaremaal)laskmas ja siis küsisin, et kuidas sa sellise tolmuga need kormoranid alla said, siis vana maru rahulikult ütles, et ju läks neil tolm silma ja kukkusid vastu vett surnuks. Mees vana kaarraja laskja ka, nüüd üle 70 ja ikka käib aktiivselt võistlemas.Müts maha sellise mehe ees.

[jorr]

Mis siin imestada,selline mees kes teab oma püssi võimeid ja lasta oskab, saab kormorani ka nr 8 haavliga alla.

[jahe]

Üks vana jahimees rääkis ka mulle seda hanejahilugu ,et peenega hane lasevad.Pidid nii tegema,et roomavad põllus olevatele hanedele laskeulatusse ja siis üks vile,hanedel kõigil pead püsti ja siis peene haavliga pikku kaelsid,pidi mitu tükki ära võtma.

Hanele põllus ligi roomata ja veel nii ligi,et peene haavliga ära võtaks......aga noh jõudu katsetamisel ja kaelad on neil püsti niigi,eriti ,kui keegi neile läheneda püüab

[jorr]

On endalgi olnud õnn hanele põllus sileda laskemaale roomata.Olid suht väikesel põllulapil(odrakõrs) ja kõrval veel koristamata kartulipõld mille vagu ma kasutasin.Aga lasin jämedaga(3 ja 4 nulli) ning sain ka hane kätte,ühe põllust ja teise lendu tõusmisel õhust.Oli muidugi vene aeg ja minu õnneks kartul veel võtmata.Aga jah,suuremal põllulapil sa hanele ligi ei pääse,et siledaga lasta saaks.

[sooviku]

Jälle hakkab see jutt,et siledaga mehed pole muud kui jutupaunikud.Proovigu need vennad,kes ainult pikaga jahti peavad looma-lindu vihmaveetoruga küttida.Ma arvan,et kannatust ei jagu.Mina olen siiani kõik oma kitsed,sead,rebased,haned sileraudsega kätte saanud.Ja kui ma laskma ei ulatu,siis ka ei lase.Mõni loom võib elama ka jääda.Hane nr.7-8ga,no ma ei tea... Kuigi ma olen kuulnud,et pannakse isegi seale peenega vastu molu ja siis noaga kõri maha.

[jorr]

Täpselt Sooviku,siledaga terve põlvkond jahimehi end ära toitnud ja vindid rohkem uuema aja ning noorte meeste lugu.Arvan ka,et 7-8 haavel on hanele peenike ja seda kaelu pidi laskmist tehti minu mäletamise järgi pardipauguga 3-4.Hanele mõjub ka see paremini(toob alla),kui otse pealetulevat parve ei lase eest,vaid kui üle on lennanud ja siis tagant.Hanel sulg kõva nagu radrüü seljas,muidugi tiivakonti puutudes ikka kukub.Eks neid sileda nippe ole igale loomale-linnule ja küllap tead sina Soovikugi mõndagi neist.Ega vindiga jaht ongi mugavaks aetud,sõidetakse autoga ringi ja kus loom silma hakab,seal ta ära võetakse.Siledaga peab ikka mõistust,osvust ja kannatust olema ning loomade elu-olu tundma,et saaki saada.

[jahe]

Jälle hakkab see jutt,et siledaga mehed pole muud kui jutupaunikud.....

Ja kust sa selle välja lugesid,pole siiani ühtegi hane vindist lasknud,kõik ikka siledaga,kitsed-sokud enamus kah siledast lastud,kui tuult arvestada ja vastav riietus on polegi seal midagi keerulist,aga hanele lagedal kõrrepõllul ligi hiilida,noh nagu ma ütlesin jõudu üritamisel.
Samas ei maksaks nagu seda kah maha teha, kui keegi on omale korraliku jahivarustuse(kalli),korralikud relvad,optikad,jms muretsenud,ega ,siis vindiga jahipidamine pea olema niisugune,kus sõidad autoga ringi ja aknast lased.
Siiani ise suht tagasihoidliku varustust kasutanud,aga jõudumööda vahetan välja,elu ju ka kallis ja lühike nii, et koonerdada pole mõtet

[Beretta]

Pardijahi jutt läheb käest ära. Teema muutunud tavaliseks " pikapüssimehed versus kaevutorumehed". Tagasi asja juurde.

[jorr]

Õige Bretta,parti tänavu on(kuigi esimesel päeval meil vähevõitu) ja pole veel kuulnud kas rändparti juba liigub ka?Hane vist veel pole tulnud,kui ehk mere ääres vast?

[Beretta]

7-8 septembril Varbla maadel Saulepi laidude vahel oli näha viupardi, rääkspardi ja sõtka parvi. Vähesemal määral sinikaela. Mõni üksik piilu. Üks paar sooparte, mitte ühtegi luitsnokka.
Nii et rändpardi esimesed parved kohal ja meie esimesed läinud. Ja part kaunis rasvane.
Muide, kas keegi on kunagi näinud keelualust ristparti peale 20 augustit?

[turbolents]

Kuidas sa neid parte nii moodi nägemise pealt eristada suudad? Lennust suudan ma eristada kahte liiki ainult: suured sinikalead ja kõik ülejäänud väiksemad

[indian]

Spetsialist eristab kui muda. Lennu, kuju, värvuse jms. järgi. Ka hobuse sugu saab kõrges rohus ilma kõhu alla nägemata eristada. Taguotsa kuju järgi näiteks, märad eristuvad täkkudest- ruunadest selgesti. Kel kaugele nägemine korras, eristab vähemalt valges liike, hämaras aga,vähemalt, kas tegu pardi või kosklaga.

[Beretta]

Indian vastas minu eest juba ära. Eks ta eeldab kahte asja- huvi ja palju rannikul liikumist. Kõigepealt saad teada , et üldse on kahte liiki parte: ujupardid ja sukelpardid. Siis avastad, et ujupardid on tegelikult poolsukeldajad. Viu on saanud oma nime ilmselt lennuhääle järgi. Rääkspardi venekeelne nimi on seraja utka. Soopart (pahlasabapart) on kõigist pikema kehaga ja hele. Luitsnokka ei saa tema noka tõttu kellegi teisega segi ajada. Sõtkaga on lihtne- mõtle tema ingliskeelse nime goldeneye peale. Vardid saab ka selgeks kui veidi käia, lasta ja vaadata.
Eks algul võtsin ikka määraja kätte, et mitte loapeale lihtsalt part kirjutada.
Ainukesed kellega kipub hätta jääma, on piilu ja rägapart. Neil suudab vahet teha kevadel pulmarüüs.