Täna õhtul kell kuus-seitse Salmistus iga suure männi ladva kohal, niikaugele kui silm ulatas (sadakond mändi lugesin küll ära), surus vertikaalne 1-2-3 m kõrgune kihulaste parv millest valgus ei tahtnud läbi paista. Pole mina enne sellist asja varem näinud. Täielik tuulevaikus, päeval oli olnud 19 kraadi, eks õhtul paar kraadi vähem. Lihtsalt jagan elamust, ärge riielge foorumi risustamise pärast.

Istusin ka täna õhtul õues ning nautisin enne sauna minekut nn. viimaseid sooje pühapäevaõhtu tunde pere ja grilli seltsis. Hakkas samuti silma, et terve õu oli nn. kihulastest paks. Nimelt paistab õhtupäike maja siseõuele ja seal nad siis usinasti toimetasid. Maja ees aga täielik tühjus. Samas veel huvitav tähelepanek nende satikate kohapealt- kipuvad II korruse magamistoa akna taga sooja ilmaga tihti uitama. Samuti katusel korstnat pühkides tiirleb neid seal pidevalt (ainult südatalvel pole täheldanud). All aga ei trehva neid sügisel peaaegu kunagi. Tea kas asi seotud nn. talvitumiskoha otsimisega- aga verd imema ei kipu ükski või siis kõik isendid isased teadupärast verd imeb ainult emane soo jätkamiseks nagu ka emajänes närib aias õunapuud tavaliselt varakevadel, et hangepoegade ilmaletoomiseks energiat ammutada.