Keskkonnaministri määrus metskitsejahi korralduse muutmise kohta on kutsunud jahimeeste hulgas esile aktiivse ja tulise poleemiks. Mis on sinu arvamus?

See on seadustatud vana jahuipidamisviis.Tavaliselt,kui loa aeg hakkas täis saama tehti seda ikka.Küll mitte nii suure seltskonnaga kui praegu aga ajujaht ta oli.
Tegime oma pundiga sel aastal päris mitu kitseaju päeva.Jaht meeldis kõigile meestele:väikesed koerad kilkavad,lasta saavad pea kõik.Enamus kitsedest lähevad muidugi ajust tagasi.Jälgisin metsas,kuidas koer ajab ühte looma ja teised seisavad paigal ning vaatavad seda pulli pealt.Tore jaht.

Meil Liivimaal kitsele alati aju tehtud, mina sain alles jahimehepabereid tehes teada, et ei tohi. Ilus jaht ju, eriti esimese lumekirmega: koerad kilkavad, loomad liiguvad, pole ka pikka ühe koha peal külmetamist. Praeguse kitsearvukuse juures pole tegelikult ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti ajujahi vastu, kellele ei meldi, ärgu pidagu. Paljud jahuvad lääne jahitraditsioonidest ja eetikast, vaadake, mis Prantsusmaal, Hispaanias ja mujal toimub, ega siis Reich pea maailma etalon olema.

pooldan. ma arvan et köik jahiseltsid ikka seda kohe korraldama ei hakka, sest asi on ikkagi vabatahtlik ja mitte kohustuslik

Täpselt minu mõte!

Seda võib hiljem ka muuta,(elame näeme mis juhtub) kuid hetkel kui teda niivõrd palju on ja see võte nende arvukuse alandamisele kaasa aitab siis poolt.

Küsitluses peaks olema peale poolt ja vastu variandi ka erapooletuse variant. Ise kitsele niipea ajujahti korraldama ei hakka, seega on mul ükskõik, kas ta on lubatud või ei ole. Pole otseselt poolt ega vastu, seega hääletusel ei saa osaleda

Ei poolda.

Pooldan. Kuigi meil seda veel ei ole rakendatud.

Meie seltsis ei ole vajadust ajujahti kitsele praktiseerida, sest meil arvukus kontrolli all ja seda tänu mõnele heale kütile(snaiperile).
Hetkeks kütitud juba üle saja looma kusjuures lastakse valikuliselt.
Milleks neid ajujahiga hirmutada ja taga ajada , ajust lastes ei saa valida ja mõned võivad ka vigastena metsa jääda.

Pooldan. Esimesed jahil käigud suurte meestega olid ikka sügisel nii, et poisid saadeti metsa et äkki saavad mõne kitse metsatukkast välja aetud, värskelt praetud maks oli kah pärast hea...on siiamaani.

Meil ka siiani kõik sokud-kitsed varitsus-hiilimisjahis lastud,isegi ülearu,seega arvukus kontrolli all, ja ajujahiks mingit vajadust ei ole,pealegi nullib sügisene kitseaju,suvise valiklaskmise tulemi(juhul ,kui seda tehakse)seda siis minu arvates,aga loomulikult antud seadusemuudatus ei kohusta vaid võimaldab,nii et kui mõnel jahtkonnal selleks vajadus on miks mitte.

Ega kohustust ju ei ole. Kui tekib vajadus, siis saab jahti seaduslikult teha. Samas võiks ka jahiseadust muudes punktides üle vaadata. Ikka see samune nepijaht. Samuti ka ulukikahjustuse piirkondades kõrgistmelt kunstliku valguse lubamine. Aa see vast siis tuleb, kui põllumehed mässama hakkavad.

Ei oskagi 100% praegu seisukohta võtta. Päris eraldi nüüd kitseaju teha? Aga näiteks kui põdrajahi viimased ajupäevad ja kitselubasid üleval... Pean oma seisukohta veel mõtlema.

Nagu Niittee kirjutas, siis põhjustavad jahimehed u 20% metskitsede surmadest, seega, mis valiklaskmisest me siin räägime, kui pidevalt hoolitsevad autojuhid heigused ja kiskjad selle valiku tegemise eest enam kui jahimehed kokku. Muidugi, jube jama kui trofeeloomad jooksuajal ära lastakse, ja seda stabiilselt valikuliselt, selliste hulk on piirtud, kuid ma mitte ei usu, et ajujahi lubamine hakkab populatsiooni suhet märgatavalt rikkuma. (jääb lihtsalt nt rohkem emasloomasid auto alla, kuna neid rohkem, st see 1 võimalus lihtsalt).

Kuna arvukuse reguleerimise teemal olgem ausad, pole suurt vahet, kas teha ajujahti, või otsijahti (nt täiskuuööl autoga ringi kolada, astud autost välja ja lased, hea ööga võiks mingi 20-30 looma ära küll lasta, kui kitsearvukus suur on). Ajujahi mõte on pigem see, et kui on mingid kahjustuskohad, aga muudeks jahtideks selline koht ei sobi hästi (võetakse ikka sealt, kust lihtsamalt kätte saab), siis võib mingi punt järjest seal ajujahti teha, ja kitsed kas lähevad mujale (pidevalt jahti tehes lõpuks ikka ned kohapeale vähemaks jääb, isegi kui ühtegi looma ei taba).

Teine aspekt on sotsiaalne, meestel load üleval, tehakse jänese-rebasejahti, saab kohe kitsed k kavasse võtta. Seltskondlik jaht, mõni vana lihtsalt ei suuda õigesse kohta varitsema minna (nö koduaia metskitsed, kahju kohe, aga mujalt otsida enam ei oska või ei jaksa) ja kui ajus nad paika panna, siis võivad veel mõnegi kitse lasta.

Iseenesest, hiilimis varitsus, otsijaht (viimane eelkõige) on siiani minu jaoks kordades efektiivsemad olnud, või mis seal ikka, nt 20 x 0 on ikka null , mis kordadest me räägime, aga senini ei ole ma suutnud ajujahtides ühtegi lasku kitsede poole teha, kuigi kitseajudes päris palju käinud. (rebaseid-jäneseid aga üsna mitu lasknud... lihtsalt pole trehvanud). Ajujaht sobib sel juhul, kui mingil suuremal seltskonnal load üleval, aga hommikul-õhtul aega pole, ja ei osata õiget aega otsijahiks valida.

Seega, kellelegi kohustuseks ajujahti ei penda, kuna mõnedesse kohtadesse ja mõnedele meestele see sobib, siis miks keelata sellist võimalust, kui tegelikkuses see populatsiooni tasakaalu ei kõiguta. Ise poolt.

Ja hoopis tõsisemalt tuleks mõelda sellele, et jooksuajal lastaks ainult "äbarikke" ning isegi sellised "mine tea mis tulla võib" keskmistest tuleks hoiduda.