aivar00 kirjutas:
Nii ta paraku on. Ka meil iga jahipäeva alguses pikalt räägitud, et kütid seisavad ühel joonel ja ajusse looma ei lasta. Tasapisi, aga siiski paistab, et hakkab asi "ise tarkadele" kohale ka vaikselt jõudma.
Ühes olen ma kindel - ma ei tahaks olla selle mehe nahas, kes selle lasu tegi! Oled sa otseselt süüdi või ei ole sa üldse süüdi - lask on tehtud ja jahikaaslane on pihta saanud ja kõik on tagantjärele targad. Aga oma südametunnistus jääb ikka piinama.
Olen aastaid noorjahimeestele (ja ka juba pärisjahimeestele nende nn atesteerimisel) jahiohutusest rääkides rõhutanud, et kõige ohtlikum koht jahil on seista kütiliinis. See, et mõnikord (nagu seegi kord) saab hulkuva kuuliga pihta ajaja, on suht harv juhus. Tavaliselt saab ikka pihta mõni teine kütt. Miks? Eks selleski foorumis on ju palju räägitud rikošetist. Piki kütiliini tulistamine on muidugi täielik tapmisvõte, aga nüüd 10-20 või ka 20-35 kraadise nurga all lasta ajust lahkuvat ja kütiliini ületanud ulukit ei ole sugugi mitte ohutu ja kuidagi ei saa öelda, et nüüd ohutus 200% tagatud on.
Tegelikult on kõige ohutum uluk küttida siiski enne kütiliinile väljajõudmist või siis pärast kütiliini ületamist nurga all vähemalt 45 kraadi või rohkem kütiliini suhtes. Enne kütiliinile väljajõudmist muidugi vaid väga läheda maa pealt ja ainult siis, kui taga on korralik puistu ja sa oled 100% kindel, et ajajad on veel väga kaugel.
Meie metsad ja metsasihid alatihti võimaldavad lasku sooritada vaid kütiliini välisservani - edasi on rohtu täis kraav, võsa ja mets. Seega jääb see laskenurk kütiliini suhtes ikkagi väga väikeseks. Ma küll ei karda nii väga, aga kui mul on kütiliinis võimalus valida seismiseks mõne jämeda puu naabrus, siis vähemalt ühest küljest ma ennast sinna taha ka hoian.
Kunagi, paarkümmend aastat tagsi, lasin üksinda metsas olles siga siledaraudsest nn "niidirulliga" - teraskuul plastikonteineris - piki metsateed. Lasin mööda ja läksin kodu poole edasi. Umbes 70 m kaugusel kohast, kus sead minu eest üle tee läksid, märkasin puht juhuslikult ühe teeäärse lepa tüves, umbes 4-5 m maapinnast, et koor on lahti. Ja ennäe imet, minu "niidirull" istus seal kuidagi poolpõiki otsapidi tüves. Sinna ta jäi. Aastaid käisin sellest kohast mööda ja alati vaatasin kuuli ja sisendasin endale, et see kuul oleks võinud rikošettida ka paremale või vasakule sama nurga all ja siin liinis oleksid ju võinud olla ka jahikaaslased.
Eks suusahüppajatel jääb oht murda jalaluu ja jahimeestel jääb ikka oht, et juhtub relvaõnnetus. Tähtis on siinjuures see, et me välistaksime oma rumalusest tulenevat õnnetust, et me ise oleksime kõik selleks teinud, et sellist õnnetust ei juhtuks. Pole vaja endale sisendada dogmasid, et sinna ma ei lase ja sinna ma ei lase - kui lasu sooritad, siis lihtsalt ole malksimaalselt kindel, et see on jahikaaslaste suhtes ohutu.
Ega see täismantel ka teab mis võimatu ole, kuna MASU ajal tullakse jahti juba krt. teab millega 
...iseasi kas see meest jalga tabanud kuul (olgu ta siis pool- või täismantel) üleüldse põtra läbis.... 
Krt. õblukesest kitseski korjad poolmantli tükid või seenestunud kuuli välja 
) seega nurk oli suht madal maapinna suhtes ning nendel meestel kes olid tema vahetus naabruses oli õnnelik päev, kui ette oleks jäänud siis oleks ikka haiget teinud küll, igatahes männi latvades käis ikka korralik pliksakas.