Vot ja sellest ka minu veendumus,et ainult jäme kaliiber raske kuuliga või sile külmunud maaga ühisjahti.Lase millise nurga alt tahad,ikka vilisevad need kuulid.

Arvan,et ehk jahijuhatajal ka nati süüd?Ehk peaks kütiliini panema rohkem sileda mehed ja vindiga laskjad sellisesse külge,kus teisi kütte kõrval pole?On ju siledalgi ümarkuuli kasutamine sellepärast keelatud,et kergesti lendas rikosetti.Ka sileda kuul võib kõrvale lennata,kuid on ikka väiksem oht temaga külge saada.

Kulla mees, palju neid siledamehi enam üldse on. Meil pundis 12 mehe kohta kütiliinis vast nii 2 heal juhul 3 siledameest. Sileraudne kipub ikka linnujahi püssiks. Relvade teema all pakutud sileda asemel jämmet ja aeglast vinti kasutada oleks siin pigem lahendus...

Talvel seajahis ikka kohtab päris palju siledaid,vint rohkem kasutusel ikka põdrajahis.Vähemalt meil.Külma maaga ikka nats ohutum ja lahtise sihikuga vähe hõlpsam kärssa lasta kui üle liini lendab.Tunnistan ausalt mina ikka ootamatult ja lähedalt"lendavat" siga optikasse võtta ei jõua.Seega kasutan talvel siledat kollimaatoriga.Aga tahaks saada jämmedat vinti kollimaatoriga sest on juhuseid ikka kus siledaga lihtsalt ei ulata.

Selleks otstarbeks Andrus on minu vintraudsel nn. kiirjalg. Kasutan lahtist sihikut, milline on minu Benellil päris asjalik. Saaks muidugi ka kollimaatori paigaldada. Kunagi jahil olles ei tea kuhu parasjagu satud. Kui tihe metsaalune, siis optika maha. Kui aga põlluserv, siis jälle külge.
Üldiselt on meie pundis neid "siledamehi" veel piisavalt. Talvel seajahis aga jah on rohkem ilma optikata sahmerdamist.

Jorr sa aga tahad kohe õnnetusjuhtumis jahijuhataja süüdi teha. Sinu loogika järgi saaks jahis osaleda ainult 2 vintraudse püssiga meest- kumbki siis kütiliinis äärmine ning lasta võiksid nad ainult "väljapoole" s.o. kütiliinist eemale- no andke andeks-lihtsam vist oleks vintraudse relva kasutamine ajujahil ära keelata
Sellist "mõttesähvatust" pole ammu trehvanud

Selline on jah väga asjalik komplekt.9.3x62,kiirjalg ja väga hea lahtine sihik.
Aga ma sihin selles suunas,et saada omale 45/70(kuuli kaal avaldab muljet ja meeste jutud ja näited lastud loomadest) kas siis poltlukuga või kaheraudne,kiirjalaga korralik optika ja zeiss-i z-point.(see on ainuke kollimaatori moodi asi millel täpp jääb ka täpiks 150m peal ja hind on väga mõistlik)Benelli ja H&K on väga head püssid aga poolautomaat pole minule.Paraku seda kaliibrit relva pakub ainult Waldu ja see mudel mulle ei sobi.Kurb.
Nüüd läks teemast jummala mööda

Aivar00, naeruvääristatavat pole siin nii väga midagi. Ära liigselt äärmustama ka tiku. Praktikast tulenevate asjaolude sunnil vaatan tervise huvides kollektiivsel ajujahil alati, millise püssiga varustatud mehe kõrval kütiliinis seisma pean. Kahjuks leidub jahimeeste hulgas ka selliseid helgepäiseid jahijuhatajaid, kes moodustavad vintrelvadega varusatud küttidest liini piki kiilasjääga kaetud teed, mis suundub asula (küla) poole. Õnneks ei ole siledaraudsest relvast tulistatud kuul võimeline lendama isegi rikošeteerimata 3km kaugusel asuva talu söögitoa aknasse ka kõige ideaalsemates tingimustes.

Meie peaksime siis üldse oma jahid ära lõpetama- selliseid kohti, kus maju läheduses ei ole meil praktiliselt ei ole. Kui just kütiliini keset lagedat vett täis raba ei pane
Osades piirkondades asustustihedus veel tihedam. Suured teed nagunii välistavad kütiliinid. Isegi "külavaheteedel" suht tihe sebimine pidevalt- bussid ju ei käi ja ainuke liikumisvahend auto. Lihtsalt asi selles, et kui sa oma mehi ei oska paika panna, siis sul ei ole ka jahijuhatajaks asja. Kui aga oma naaberjahimeest kardad, siis on ikka midagi seltsi siseselt nihu. Ausalt öeldes on ju tervel pundil oma kaasjahimeeste "võimed ja oskused" teada. Samuti loomade tüüpilised ülejooksu kohad. Vastavalt sellele tulebki asjad jahijuhatajana paika panna. Ei hakka ma ajama 80 aastast veterani või ka 60 aastast 0 laskeoskusega meest sellisesse kohta kus midagi juhtuda võib. Ikka sinna kuhu lihtsam autoga ligi pääseda ja looma tabamis% suhteliselt väike. Kusjuures need mehed on selliste kohtadega ise väga rahul- vähemalt ei pea kütiliinis hakkama "oksi murdma" et loom nende peale ei tuleks. Ja kui juhtub olema selline rumal juhus rikošeti näol lastava looma kondist, siis siin minu arvates ei ole grammigi süüd "helgepealisel" jahijuhatajal. See külmunud tee näide on ju samuti teine äärmus. Aga eks igal mehel on hea targutada kuniks ise jahijuhataja ei ole olnud. Viimati eile jahijuhatajaks olles ma küll selle pärast jahti ei hakanud ära jätma, et "äkki" juhtub õnnetus. Kui jahijuhataja teeb midagi valesti, siis alati on võimalus tema tähelepanu sellele juhtida aga mitte oodata "õnnetust". Ühel mehel sõimasin küll teiste ees näo täis, kui too nn. laskekoridori puu taha ennast seisma sättida üritas kuigi iga jahipäeva alguses see üle korratakse.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/1 ... d=29499567

Päris kehva hooaja lõpp
Aga üks asi jäi segaseks - kuul lendas läbi kolmanda ja väikese sõrme vahelt. Kas siis neljas sõrm pühkis üldse minema?

Tean meest,kes täpselt samuti eelpool kirjeldatult tegutsedes oma sõrme kaotas mõni aasta tagasi.

Aga kas on tõesti võimalik, et juhuslik oks tõmbab juhuslikult maha kaitseriivi ja päästiku üheaegselt või vähemalt õiges järjekorras? Kaitseriiv minu meelest nii kergelt ei käi, vähemalt nendel relvadel, mis minu arsenalis on. Ma arvan küll, et juu see riiv maas oli ikka...

loogiliselt võttes, siis toru oli ette poole- edasi liikudes sai riiv vaid peale hoopis minna. Muidugi kes teab võibolla tehti seal mingeid edasi-tagasi liigutusi , mille käigus võis nii mõndagi juhtuda. Ja pole mõtet parastada, hea, et niigi läks.

Kui püss oli seljas ja toru allapoole, siis kummargil liikudes oksa rägastikus võibki kaitseriivi maha lükata. Vähemalt minu kolmel sileraudsel on kaitseriivi maha võtmiseks vaja teda lükata ette poole.
Aga õnnetusi ikka juhtub ja tihtilugu just sellises situatsioonis, kus seda ei oskaks oodata.

[quote="rajaleidja"]Kui püss oli seljas ja toru allapoole, siis kummargil liikudes oksa rägastikus võibki kaitseriivi maha lükata. Vähemalt minu kolmel sileraudsel on kaitseriivi maha võtmiseks vaja teda lükata ette poole.

ja ongi vaja etepoole lükata. Kui paned püssi õlale rippuma toru eeslool ja käega toruotsast kinni võtad(ei lähe lumi sisse) siis peaks oks hoopiski kaitseriivi tagalaadipoole ehk tagasi lükkama.

Mees ei pääsenud risust läbi,astus 2 sammu tagasi riiv jäi oksa taha ja oligi maas.Ja päästikute vahele väga kerge jääma,kui kusagilt risust läbi poed.pole seal üle mõistuse keerulist midagi,lihtsalt loll õnnetus.Siiski suht õnnelik.Oleks ju palju kurvemini võinud lõppeda.