Kauge.

[draiwer]

Täna põdrajahis selline juhus,et katsime kahekesi kütiliinis põldu.Tuli põder teise küti ette ja ta tegi kaks lasku mille peale põder pani jooksu mööda põldu üle vahekraavi.Jooksin teisele poole kraavi koos põdraga.Põder tuli üle ja jooksis täis traavi.Arvasin,et pean proovima vähemalt aga kaugus oli 300m ja ohutu lasta.Sihtisin pea kõrgusele ja umbes veidi vähem kui põder ette esimese lasu teise pooltest põtra ette ja tulemus 0.Püss 9,3x57 padrun Norma Alaska 18,5g.Tootja andmeil 300m kukub 946mm kui 100m sisse lasknud.Ei ole tiirus üle 100m katsetanud kuna see pole kaugpommitaja.Arvan,et kõrgus piisas aga palju pakute ette vedamiseks.Kuuli algkiirus 630m/s.
Teine kütt öli siiski tabanud makku ja koer leidis ning hoidis kinni kuni tehti armupauk.

[Karmo]

Vähe võtsid ette ja kõrgust (oli ikka 300m, äkki oli 400+m).
Tegelikult ära enam nii tee, kuitahad kaugelt õngitseda siis osta vastava kaliibriga püss!

[wsm]

Hea, et põder tabati, aga selle vahemaa pealt oleks pidanud sa ette võtma ca 6-7 meetrit. Ja seegi sõltub paljuski põdra jooksu kiirusest (võtsin aluseks 11 m/s) ja kuuli lennuaeg oli sul ca 0,6 sek.
Siit saad ise arvutada, mitu põdra pikkust sa maha jäid

[rajaleidja]

Selliselt distantsilt traaviva looma laskmiseks(pihta) ei piisa lihtsalt matemaatikast. Ma usun, et suht vähe on neid mehi, kes käepealt 300m pealt 0,5mx0,5m märklehte tabavad, kui püss 100m peale sisse lastud. Rääkimata siis veel liikuvast märgist.

[draiwer]

Ei oleks lasknud aga kuulsin selgelt teise küti lasust tümakat mis tähendas looma tabamist teise lasuga ja nähes looma kiirust arvasin,et kehva tabamus ja tuleb üritada kiiresti lõpetada piinad.Loom oli juba küttide seljataga ja suunaga piirkonda kust oleks juba keeruline looma kätte saada.
Aga laskmise kohta on ehk kellelgi sarnast kogemust ja erinevalt minust on tabanud.Võiks kirjutada kas või muu caliibriga suurulukit tabanud kütt.

[Sarvik]

Aga laskmise kohta on ehk kellelgi sarnast kogemust ja erinevalt minust on tabanud.Võiks kirjutada kas või muu caliibriga suurulukit tabanud kütt.

ka seisvat põtra 300m distantsilt käelt lasta on enamus jahimeestele paras (et mitte öelda ületamatu:))pähkel....mida te veel jooksvast räägite...kui keegi ongi juhuslikult tabanud ...ei vääri see küll propageerimist....

[kakuke]

Ma küll draiwerit selliselt ei materdaks. Kui kindel, et loom haavatud, siis tasub ohutuses kindel olles kohe kindlasti proovida, kaotada pole ju sellest tegelt midagi. Ise toimiks ka nii haavatud loomaga. Samas, kui kindel pole, et tegu haavatud loomaga, võib selliselt just tekitada maopauguga loomi metsa. Tiirus tuleb ära proovida eelnevalt, milline püssi kuuli trajektoor on erinevate maade peale ja ette võtmiseks on lihtne valem olemas. Maa mis tabamispunktist ette tuleb võtta = kaugus loomani jagatud kuuli kiirusega ja kogu see kompott korrutatuna looma liikumiskiirusega. Ühikuid ei tohi segi ajada kaugus meetrites ja kiirused nii kuuli oma, kui ka looma puhul meetrit sekundis.
Terve looma laskmisest ei tasu siin jahuda, see on hoopis teine teema.

[Üllar Tamm]

Aug-sept Eesti Jahimehes ju päris põhjalikud tabelid paberi peal, just põdra näitel välja arvutatud. 9,3-sel see ettevõtmismaa ikka päris suurte numbritega

[jorr]

Olen ka Kakukesega nõus,kui on tegu haavatud loomaga,siis üle tuleb ikka võimaluse korral lasta.Arvan samuti,et Draiwer toimis õigesti kui pauku tegi.Aint need arvutamised,et kuuli kiirus(mis teada),siis looma kaugus(milles pole ju kindel),samuti looma liikumiskiirus jne. kui neid asju enne lasku lahkama hakata,siis arvan,et loom ammugi kadunud,enne kui õige vastus käes.Ehk oleks parem ikka tiirus oma püssi võimed selgeks teha ja siis vastavalt toimida.Ja ettevõtmismaa arvutamine sm. või m-ides.Tooksin lihtsa näite,et kui siledaga parti lennust lased,siis vanasti õpetati nii,et ette võtad kas pool- või tervepardi pikkuse.Põdra puhul siis,kas täis- pool- või veerandpõtra,või lased habemesse,kõik muidugi oleneb kaugusest,kiirusest,püssist ja mehest kes laseb.Kuid oma püssi võimeid pead kindlasti tundma,olgu see cal siis milline tahes?

[draiwer]

17 jahimeheks aastate looksul pole olnud sellist vajadust kaugpommituseks,arvan,et see vaid üksik juhus.Tervet looma üle 150m ei üritaks kuid haavatuga üritaks kindlasti uuesti kui peaks nii jälle juhtuma.Muidugi tuleb silmas pidada eelkõige turvalisust.

[draiwer]

Lisan veel,et eks ma seda püssi ikka tunnen ka aga jahioludes silmaga nii suure kauguse ja looma kiiruse hindamine on ikka paras loterii.

[Karmo]

Ei oleks noomima hakanud aga esimesest postitusest ei lugenud välja, et sa olid kindel teise küti tabamusest.

[draiwer]

Ei ole hullu,katsun edaspidi olla tetailsem.

[peepk]

Siin soovitatakse hirmsaste tiirus trenni teha enne metsa minekut aga kui sa seda kindla kiirusega liikuvat vineerist põtra või siga kindla kauguse peale 35 või 100 meetrit oled harjund laskma ja see märk ka käsu peale liikuma hakkab siis sellest tarkusest metsas või lagedal ikka ei piisa. Enda püss ja selle laskeomadused said selgeks just lumega rebasejahti pidades kus suht väikest ja peenikest looma raske tabada ja pead hetkega kauguse silma järgi paika ajama mis pole tihtipeale 35 või 100 m ja kuuli langust arvestama ja lumes kõikse parem eriti pikema maa peale lastes silma järgi kuuli kiirust hinnata kui lund tabab ja sihuke värk annab seda pika maa laskekindlust ikka kõvasti juurde sest tead ja näed kuhu kuul läheb mitte ei oota peale pauku et mis nüüd juhtub.lõpuks pole ka jooksva rebase tabamine suur ime.Ja püss peab istuma nagu valatud aga laskma pead ikka ise kõik tegurid hetkega paika ajama.Omal mitmeid kordi jahil tulnud TULEMUSLIK kiir lask teha ja vot hiljem kui pinge maas, hakkad mõtlema ja no ei tule lihtsalt meelde kui palju sai ette ja üles võetud,kõik see otsus tekib hetkega kui kõva kodutöö enne tehtud,kel midagi lisada või ümber lükata siis palun.

[jorr]

Samad sõnad Peepk,ega lasu vajaduse tekkimisel ole enam aega midagi arvutama hakata.Uluk ju liigub ja aega aint valitud sekundid,tõstad püssi,veendud ohutuses ja vastavalt kogemustele - annad.Lasketiirus omandatud kogemused(kindel kaugus,kiirus) metsas liikuvat looma lastes eriti ei maksa.Aga talvine rebasejaht vindiga jah,see annab kauguse ja uluki liikumiskiiruse ning oma püssi omadustest selgema ettekujutuse,ohutus muidugi ennekõike,eriti vindiga jahtides.Külmunud maa korral võib see vindikuul(täismantel rebasele) lennata krt teab kuhu?