Kauge.

[GC]

Kahtlemata kõva mees see Tom, aga kütt ei saa metsas ette tulevat situatsiooni sadu kordi harjutada... sel lihtsal põhjusel, et iga olukord on ainulaadne.
Tiirus saab kahtlemata väga hea relvatunnetuse, mis on ka väga oluline. Metsas pead sa lisaks väga kiiresti hindama looma liikumiskiiruse ja kauguse, arvestama puude põõsastega, koertega, naaberküttidega ja veel aru saama, mis elukaga on täpselt tegemist. Mõnele mehele on seda lihtsalt liiga palju.

[Anti]

Hendrik: Muarust paned sa veits üle. Jorri postitust mina küll ei kritiseeriks, ka minu arust on tiirus laskmine ja jahil laskmine kaks eri asja. Tiirus lastes lased pingevabalt,jahil vähemalt mina küll pingevabalt lasta ei saa(võimalik,et sina lased). Ja niipalju kui mina tean,ei kuku ka kõvadel tiirufännidel kõik loomad, tuleb ka ette mööda- ja kehvemaid laske. Kasulik kindlasti on tiirus käimine, aga ei ütleks, et ilma võimatu oleks. Tean mitmeid mehi, kes lasevad jahil väga hea protsendiga loomi ja kui jahil lased hästi siis on minu jaoks vähemalt asi OK.

Edu! PS! Vaidlema ma ei viitsi hakata,oli minu arvamus ja kogulugu.

[hendrik]

Hendrik: Muarust paned sa veits üle. Jorri postitust mina küll ei kritiseeriks, ka minu arust on tiirus laskmine ja jahil laskmine kaks eri asja. Tiirus lastes lased pingevabalt,jahil vähemalt mina küll pingevabalt lasta ei saa(võimalik,et sina lased). Ja niipalju kui mina tean,ei kuku ka kõvadel tiirufännidel kõik loomad, tuleb ka ette mööda- ja kehvemaid laske. Kasulik kindlasti on tiirus käimine, aga ei ütleks, et ilma võimatu oleks. Tean mitmeid mehi, kes lasevad jahil väga hea protsendiga loomi ja kui jahil lased hästi siis on minu jaoks vähemalt asi OK.

Edu! PS! Vaidlema ma ei viitsi hakata,oli minu arvamus ja kogulugu.

Vaielda ei taha keegi, lihtsalt lauslollust on paha lugeda, eriti nii püüdlikult õpetliku sisuga foorumis nagu seda siinne on.

Nagu mainitud, igalühel omad standardid. Mina lasen loomi relva ja kuuliga, mitte protsendiga ja ma ei tahaks kunagi nii julmaks saada, et tahtlikult (treenimatus on valik!) osadele loomadele näitan, et nad kuuluvad "haavatute valimisse". Selleks käin ma tiirus ja soovitan ka seda teistele. Kes ei harjuta, see ei anna igaljuhul endast parimat, isegi talendid peavad tundma oma relva, sihikut ja laskemoona. Ja seda kurikuulsat ületreenitust ei ole just paljudel, pigem vastupidi.

Mis pingevabadusse puutub, siis pingevabalt teevad lasu need, kel südametunnistus puhas. Vahet pole, kas tiirus või jahil. Jahil laskmine on minu jaoks nt pingevabam, sest kui ma ei ole kindel endas, siis ma ei tee seda lasku. Tiirus ei ole peale iseenda oskamatuse veel leidnud ühtegi muud põhjust. Peace!

[aivar00]

Meil ka pundis üks mees- tiirus seltskonnaga olles närveldab hullult- sellepärast ka Kütiliinist kategooriliselt keeldub. Üksi või kahekesi olles tiirus kõik OK. Metsas ka hea käega- millest see tingitud ei tea Eks see närveerimine jahis on tingitud sellest, et oled noor jahimees. Ise olen täheldanud asjaolu, et mehed, kes vähe (loe harva) jahil käivad, siis nende adrenaliini tase tõuseb kohe hullu moodi juba looma nägemisest. Isegi kui loom laskeulatusest väljas üritatakse külge saada. Need aga, kes tihti metsas (vanusest hoolimata) sellist soovi kuskilt võsavahelt või liiga kaugelt õngitsema ei hakka
Siia sobib hästi kakukese ütelus- katsu sõrm sirgeks jätta. Ja see mõte on ka minu arvates ainuõige. Selge see, et keegi ei taha teha kehva lasku aga miks siis neid tehakse? Minu arvates ikka harjutamine on see, mis meistri teeb- miks siis kasvõi algajate autojuhtidega õnnetusi juhtub tihemini, kui staazikate juhtidega...

[reimakas]

Eks ideaalne oleks õppida laskama looduses olevatele märkidele ja erinevates kaugustes. Oleme kasutanud tiirus põdra ja metssea siluette erinevate nurkadelat laskmist, pluss ümberlaadimistega ja püssi võtmisega puhkeasendist õlalt.

Ega autojuhtimist ainult platsilsõitmisega selgeks saa, sama laskmisega looduses. Alguses ikka eksitakse aga kui metsas ei käi, ei tule neid oskusi samuti. Iga tabatud lask annab enesekindlust aga iga mööda lask vähendab seda. Oluline on kas tahetakse nendest juhtumidest oma järledusi teha.

[Sarvik]

juba 1897 aastal itaalia majandusteadlene vilfredo pareto sõnastas oma kuulsa ebavõrdse jaotumise printsiibi mis tänaseks (veidi edasiarendatuna) on tuntud 80:20 printsiibi nime all.....(kel huvi...võib täpsemalt lugeda....richard koch, the 80/20 principle, london 1998....või tõlge r.k. 80:20 printsiip, tea, tln. 1999)

julgen väita et jahinduses tähendab see seda et 20 % jahimeestest laseb 80% loomadest...

minu isiklik kogemus ütleb seda et need 20% misiganes jahtkonna jahimeestest ei ole keegi tiirust suure kaarega mööda käinud....kui see ei ole ka täna/hetkel nii...sest midagi võib ka "vana rasva" pealt teha....siis mingil ajajärgul on igaüks neist väga tõsiselt ja väga palju ka tiirus harjutanud...see võiks olla mõtteaineks kõigile ...eeskätt noortele jahimeestele....

[honkomees]

...julgen väita et jahinduses tähendab see seda et 20 % jahimeestest laseb 80% loomadest...

minu isiklik kogemus ütleb seda et need 20% misiganes jahtkonna jahimeestest ei ole keegi tiirust suure kaarega mööda käinud....

esimese poolega olen mingite reservatsioonidega nõus, teise poolega mitte päris, ei tea meie jahtkonnas ühtegi tiiruskäijat ja kunagi on tõesti laskmisega paar meest tegelenud, kooliajal paarkümmend aastat tagasi laskesuusatamisega... enamik nendest 20% hulka kuuluvatest meestest nt ei tea mida tähendavad vintpüssi kaliibrid, tuntakse vaid vene ja saksa vinti ja 308-t, ballistikast pole midagi kuulnud, mu seletused GEE-st ja kuuli trajektoori 2x sihtimisjoonega lõikumisest toovad kaasa vaid käegalöömise, kuid lasta nad oskavad ja tegelt peamine on hoopis õige koha valik ning õigel hetkel tulistamine, ei ennem ega hiljem ...

[Sarvik]

esimese poolega olen mingite reservatsioonidega nõus, teise poolega mitte päris,
.........
kuid lasta nad oskavad ja tegelt peamine on hoopis õige koha valik ning õigel hetkel tulistamine, ei ennem ega hiljem ...

esimese poolega on nii et .....see ongi empiiriline seadus, mida keegi ei suuda siiani täpselt seletada/põhjendada...seetõttu kõik häbelikult tunnistavad et see nii vist on küll (sest misiganes eluvaldkonna statistika seda piisavalt suure valimi olemasolul vaieldamatult kinnitab)....küll on seda rohkelt kirjeldatud ....ka matemaatiliselt formuleeritud (log n= log a + m log x... ...no see ei huvita siin muidugi kedagi... )

teise poolega on nii et...siin jõuame tagasi teemasse....need tõsised tegijad tunnevad oma võimeid.....ja oskavad leida metsas kohad...kus loom tuleb...aga need ei ole mitte 200...500 m kaugusel ....vean kihla et ka sinu tutvuskonna/jahtkonna tõsised tegijad lasevad üliharva kaugemalt kui 100...150 m....ja seda just seetõttu et ei ole arukas kapsida kaugelt vaid on arukas leida lähem/parem positsioon

[GC]

Olen ka seda meelt, et need 20% meestest lasevad 80% loomadest pigem seetõttu, et tunnevad teemat läbi ja lõhki, laskeoskus pole väga määrav, see peaks meil ju kõigil olema piisaval tasemel kütina tegutsemiseks.
Aga jah, paljud meist oskavad/ suudavad sõrme sirge hoida!? "Kauge"... ja jätan laskmata.
Ei piisa ainult heast laskmisoskusest, hea tulemuse saamiseks tuleb suuta väga lühikese aja jooksul ka suur kogus infot töödelda ja õige otsus teha.