Jorr kui vanem jahimees(olen nii aru saanud) ei peaks küll siin foorumis sellist kammi ajama, et tiirus omandatud kogemus liikuva looma laskmisel pole s i t t a g i väärt. Seda foorumit loevad ka algajad jahimehed. Algaja jahimees just tiirus saab aru, tulebki ette sihtida ja tihtipeale veel niipalju, et sihik looma peale ei mahugi vaid tükkmaad eespool. Muidu tekib lihtsalt ajus tõrge loomast "mööda" sihtida. Tiirus harjutamine harjutab väga hästi jahis ette võtma. Tean omast käest ja nii mõndagi meest olen veel õpetanud pärast.
Rebasejahi pidamine vindiga on ok. Olen ise ka palju pidanud. Nüüd jooksvat rebast vindiga paugutada on üks suuremaid lolluseid ohutustehnika kohalt mida üldse teha annab. Krt kas siis selline valu on paugutada?
Spets rebaseajudes me vinte ei kasuta. Kuna omal sileraudne puudus käisin seeaeg mujal hiilimas kitse või põtra(oleneb kalendriseisust) kui teised mehed pundiga rebaseaju tegid.

Tõmbaks paralleele autojuhi oskuse omandamisega ,teooria ja õppesõit ja eksamid ja siis taskukohane auto,hea kui parem naabrimehest.Kuidas asi praktikas omandatud seda me ju tänavapildis näeme ja jahil samuti kui kiiresti keegi reageerida jõuab ootamatult tekkivale olukorrale ,vot sealt see kogemus ja enesekindlus tuleb lõpuks.Tiiru kasulikust ei eita keegi sest mõni targem ikka kõrval ja juhendab kuid jahil ette tulevate situatsioonide mitmekülgsuses pead ise palju juurde õppima ja seda naabrimees ei õpeta ja kirjas kah kuskil pole,seda ma silmas pidasin.

Tiir ei tee kindlasti kahju eriti noortele kes õpivad oma relva tundma ja saavad kogemused ja aimu liikuva harjutuse tabamisest.Käin ka ise tihti tiirus ja minu arvates se lõbus tegevus koos jahikaaslastega aga minu situatsiooniks tõesti tiirus omandatu aitab vaid kaudselt küll aga oleks põnev proovida 300m jooksvat märki lasta kui oleks sellist tiiru kuigi usun,et see oli tõesti üks juhus.Ainult hinges kummitab küsimus kuidas oleks pidanud sihtima.

peepk jutuga jahisituatsioonide varieeruvuse poolest 100% nõus.
Mõtsin ka seda, et tiir paneb aluse kiirusele ja aega rohkem jääb kalkullida kui palju ette võtta.
Olen püüdnud seda oma seltsis meestele rääkida senisest kui paar aastat tagasi staažikate ja tõesti hästi ja kiirelt laskvate meeste vahelt jooksid põllul põdrad läbi terve nahaga. Küsisin kuhu lasite/sihtisite? Vastus lihtne - aba taha. Tegin sellest järeldused, et mehed ei usalda/ei tea niipalju ette võtta kui vaja. Tegime see aasta tiiru ühiskülastuse ja lahkasime põhjalikult Jahimehes olnud tabelit. Tulemuste järgi tundub asjast kasu olema.

fakt:
*eelmine sügis lasin 200..220 m distantsilt jooksust põdralehma ja vasika...mõlemale üks pauk....kusjuures maastiku eripära tõttu oli näha vaid lehma pea ja kael ja vasikast vils vilks kõrvu....mõlemad jäid maha...mõlematele tuli armupauk teha....sihtisin ca põdrapikkuse ette...
* eelmine sügis lasin 300...350 meetri distantsilt galoppivat sokku....4 pauku....kõik mööda ....ette võtsin 2...3...4 sokupikkust...
* ca viis aastat tagasi lasin jooksvat hunti turbaväljal 400...500m 5 pauku....kõik mööda ....krt seda mäletab palju ette ja üles sai võetud....no ikka palju ja väga palju....korrigeerida sai lume/turba tuiskamise järgi...ja suurusjärgu tabas lõpuks ära....aga näidake mulle mees kes 500m pealt käelt lastes seisvale hundikujule pihta saab

kommentaar:
*ei ole ma uhke ei esimese ega teise ega kolmanda fakti üle....igamees peab ikka teadma oma võimeid ja asjatutest ehku peale tehtud laskudest on arukas loobuda....aga selleks et võimeid teada ...aegajalt ikka piire kombatakse

soovitus kuhu kauget jooksvat suurlooma sihtida:
*baasteadmised tuleb omandada tiirus jooksvaid märke lastes 50 ja 100m distantsil...
*baasteadmiseks veel käelt 150...200...250...300 jne m seisvate laskmine
*baasteadmiseks veel väga kulub ära sportingu kogemus....siit saadakse mõtlemine kuhu ja kuidas erineva kauguse kiiruse ja nurga alt liikuvaid märke sihtida
* ja siis tuleb jahil....lasta nii nagu sisetunne ütleb

Jah,tiir ei tee kahju kellegile(ise kasutan põhiliselt optika paigaldamiseks ja kontrolliks),kuid lasketiir on minu arvates umbes nagu algharidus.Ilma selleta edasi ei saa,kuid laskekogemused tulevad alles jahtides ja oma püssi hästi tundes.
Sarvik on ju teinud selle kogemuse omandamise puust ja punaselt ette just enda näite varul.Palun mitte segi ajada lasketiiru ja jahi kogemusi.Toonitan veel,et lasketiirus on antud kindel kaugus,kiirus ja ettesihtimismäär,kuid metsas on asi teine.Liikuv uluk( nagu Sarvikul huntki) ei liigu kindlas rütmis,võib teha sik-sakke,võib äkitselt peatuda,muuta suunta jne.Siin annavad õige ettesihtimiskauguse ikka enda kogemused ja püssi suutlikkus.Parem on asi linnuga,lendav lind(part) tavaliselt liigub ühtlase kiirusega ühtlasel kaugusel.Kui ettesihtimiskaugus teada ja oma püssis kindel oled,siis aint anna.
Muideks Draiver,sinu jutu peale ei oska keegi sulle täpset ettesihtimismäära anda,ei tea ju kaugust ega looma liikumiskiirust,sinu püssist ja reageerimiskiirusest rääkimata.
Kogemused aga tulevad tööd tehes,et jõudu siis.

Juba üks põhjus, miks tiiru minna ja kus pidevalt lastes saabki püssi korralikult tundma

Et Jorr! Vead terve sügise ja talve püssi metsas ,või ka mitmed aastad ,teed aastas 3....5...ütleme 10 pauku ja oledki oma püssi ja enda võimed selgeks saanud Niivõrd kuivõrd seda laskmist on võimalik selgeks saada ,siis seda saab ikka treenides /lastes.Talv otsa kütiliinis kükitamist ei tee küll kellestki supper laskurit! See mis Sarvik räägib on ikka piiride kompamine pärast X korda tiirus paugutamist!

HELLYEAH!!!

Ma olen seda teksti lugenud mitu korda ja olen keevate emotsioonidega isegi midagi kirjutama hakanud... ja ära kustutanud tulise teksti. Ainuke iva, mis sealt jutust koorus, oli see, et tuleb tööd teha.

Kõigepealt tiir - siis jaht. Igal ühel on omad standardid tiirus (kes tahab CSP-s saada vähemalt 24/25, kes 50m VJM 90punkti. Jahil on standard üks - uluk peab pärast lasku kindlalt surnud olema. Ja seda nendesamade ulukite peal harjutada on julm. Ja kui need tiiru märgid nii "ühtlased" on, siis huvitav miks tiirutulemused allapoole arvestust on 2/3 jahimeestel??? Teades, et Kütiliini harjutust lasevad üldjuhul parimad jahiseltsidest, siis kuidas saab nii olla, et tinglikult on pea pooltel meestel ka laskekatse mittesooritatud..?

Tiirus on teha väga palju mu meelest. Sporting ja compak sporting on iseenesest äärmiselt head harjutamise viisid - "ootamatuid liigutusi" tegevaid märke on palju. Haavlivihu ettekujutamiseks ja selle õigeks paigutamiseks on vaja teadmisi ja head intuitsiooni. Kuulilaskmisega tuleb ka kinnise olukorraga palju tööd teha, et kuulid heas grupis oleks, vahet pole kas liikuva või seisva märgi puhul. Kui seda ei suudeta keset päeva ja rahulikus tempos kindlalt mõistliku maa pealt nt 50m või 100m, kasvõi oma kambaga treenides, siis kuidas saab loota tulemusi jahti pidades... Siis on äärmiselt ebasünnis minna põllu pealt 300m jooksvat kitse proovima.

Tiir on paha ja segadusttekitav. Pean tunnistama, et pärast x (kellel sada ja kellel tuhat) lasku tiirus, saab üsna tihti vaid ühe kindla teadmise - arenemisruumi on enam kui küll. Küll saad aru, kui ebakindel oled, kui kehvasti oskad asendit valida, kui erineva kiirusega sama raskusega kuul "kärna keerab" jne. SADA SUURT JA SI**ST HÄDA.

Alatine kino on see kui mõni, kes tiirus tihemini käib, laseb jahil mööda ja mõni, kes ei käi eriti tihti, laseb pihta. Siis on mingil hetkel raudselt teema, et ega see tiir ei aita muhvigi, peab ikka metsas ka lasta oskama. Aga kui sama tiirus tihedamalt käiv inimene nt laseb ühest ajust 2-3 siga või põtra, ja mõni mitteharjutaja mööda, siis on mugav "ette heita", et mis sul viga - sa käid ikka kogu aeg ju tiirus! Kuskil peab see iva olema...

Lisaks veel omaltpoolt jutumehest jahimehele- tiirus saab ka märklehe liikumiskiirust ja laskekaugust muuta- seega erinevate situatsioonide harjutamise võimalus olemas. Üle 100 m või liiga kiiresti jooksvat ulukit nähes ei pea üldse näppu kõverdama... Mina eelistan küll tiirus kätt harjutada aga mitte metsas ulukeid sandistada
Pane kasvõi rebase kuju liikuvaks märkleheks ja anna aga 100 m tuld. Tahaks näha kuda see "algkool" välja näeb. Kas mõni pauk üldsegi külge läheb Aga noh eks 1 postitus jälle juures ja suhtlemisvaegus kah rahuldatud

Sattusin just Master Ruzjost lugema, et mingisugune väljamaa "superhiir" suutvat 1,4 sekundiga 11 lendavast taldrikust 9 ära lasta, kusjuures ise viskab need korraga õhku. Arenguruumi veel on

Kirp,see video kuskil wini kodulehel oli ja see mees lasi küll kõik märgid alla,vaatasin suu lahti seda imet korda kümme vast ja mõtlesin meie 3 lasuliste poolautomaatide peale.

http://www.youtube.com/watch?v=UcpB2l-l ... re=related see sama video ehk?

Sama mees, aga ju mitte tema maailmarekordi katse - tunduvalt rohkem kui 1,4 sek. Aga fantastiline vaadata, eriti seda väikest pilti. Ja iga pauguga vaid ükstaldrik- lähedalt lastes haavlivihk kitsas.

Ja mõni mees nagunii siiralt usub, et see mees käis alguses natuke tiirus, harjutas laadimist, põhitrenn tuli nagunii jahil... Või lasi ainult tunde järgi ja lihtsalt on nii osav, aga tiirus ta kindlasti käinud ei ole.

Tom Knapist on siin foorumist ka ennem juttu olnud, tal terve kodulehtki http://www.tomknapp.net/