Siiamaani oli ikka häda, et neid liiga palju ja arutati juba jahti aastaringi vabaks lasta. No nüüd oleks paras aeg arvukuse reguleerimiseks jaht käima panna, muudkui sõida autoga ringi tuled uksest välja(seadusekuulekalt ikka) ja põmm. Miskipärast ikka ei tasu kunagi liiga praalida, näe oli palju kitse ja varsti pole, täpselt sama, kui omal ajal rahaga.

Mina ei viitsi küll praegu kitsede teemal spekuleerida, las lumi sulab ära ning kui loomad põldudel ja üldiselt jälle usinamalt liikuma hakkavad siis näha ole. Praegu metsatiirul käies, siis kitsi näeb ikka ja ära kadunud nad pole kuhugi. Ma vahepeal arvasin ka, et kitsed ära surnud minu kitsesööda kandist, aga naabersööda mees ütles, et temal käib umbes 30 tükki, siis oli kohe kergendus, et ilmselt selle piirkonna kitsed siis kõik tema söödale kogunenud. Muidugi kitsede arvukus on meil(loe: meie jahimaal) vähenenud viimase paari aastaga. Ilmselt sureb neid enamasti piirkondades, mis on üle asustatud kitsedega.

Seda kindlasti, et kus arvukus suurem seal ka suremus% suurem. Samas aga väga ebameeldiv praktiliselt iga päev kuulda ja näha kitsede laipu. Meil ühte elavat kitse alles mineval nädalal suvilarajooni aia taga kaks koera tagant sõid. Õnneks sattus üks mutike peale ja helistas. Mööda koerte jälgi minnes leidsime ka 2 korjuse ning ka koerad ühe maja aiast. Nüüd peremel võimalus toetada kopsaka rahasummaga riiki raskel ajal (lahkamisel selgus, et kitsel oli 2 loodet ka ilusti sees-sai need ka tõendusmaterjaliks ilusti ära fotografeeritud) .
Samas täna enne lõunat helistati alevist- ühe maja aeda kits tulnud. Käisin vaatamas- ilm veidi sula ja koorukas teda kanda ei tahtnud- üritas kõhuni lumes minu eest putku panna. Nägin, et loom ilusti terve ja palusin majaomanikul kitsele veidi õunu ja joogivett pakkuda. 1,5 m kõrgune võrkaed ulatus lumest max 40 cm välja. Loodan, et kits puhkab, kosutab ennast ja lahkub aiast tuldud teed pidi. Õnneks perenaisel koeri ei ole.
Selliseid juhuseid vallas praktiliselt üle päeva. Ja kahjuks enamustel kordadel on kitsed viga saanud (tavaliselt jalaluud katki). Siis ei aita peale hukkamise enam midagi.

Meilgi asi stabiilne, kitsed elutsevad seasöötadel, kuhu sai ka silo maha pandud ja esmasel vaatlusel ei paista, et arvukus oleks ülemäära vähenenud suremuse näol ning ühegi korjuse otsa pole veel komistanud. Ainuke lahe vaatepilt on see, et kitsed on seasöödal nii julgeks läinud, et kui sead söödale lähenevad, söövad kitsed täiesti rahuliku näoga edasi ning ja pole neil asjagi, et ka sead süüa tahavad.