Enamus meis käib loodust nautimas, mille kõrvalsaaduseks on terake leivakatet kui veab.

Hr Hõbemäel ju ka leivakanikas sealt metsast tuleb. Sealt ka seisukohad ja suurem hala kui asi võibolla et väärt.
Arvan, et just kitsed on need, kes veebruaris märtsis hätta jäävad.
Mehed kel vähegi võimalik viige silo, et kitsed oma vedelikupuudusele leevendust saaks.

Just, silo jms mahlast tuleks viia. Lehmaheinaga pole mõtet jännata ja ainult viljast ei pruugi ka kasu olla, kuna vedelikuvaegus on see, mis looma lõpuks maha võtab.

Silo söövad kitsed hästi.
Aga mis puutub sügavalt külmunud maapinda, siis rabametsades kollates vajuvad kohati jalad läbi. Suurt külma ilma lumeta ei olnud ja maapind sügavalt külmunud ei ole. Eks ta piirkonniti ehk erinev ka. Eelmisel nädalavahetusel oli kõrgema metsa all sigade tuhnimise jälgi omajagu. Nagu üks metsamees ütles, traktoriga metsas sõites vesi järgi.
Ja õnneks suht palju kraave praegu veel lahti isegi. Ja kus jää peal, siis krt see inimest ei taha väga kanda.

Lugesin ka mina kod.Hõbemäe seletusi ja toimetusi.Arusaamatuks jääb,miks ta siis ajujahti,ehk minu terminoloogiat kasutades,kisajahti ei peata.Isegi tema enda sõnul,koerad võtavad ainult 1(ÜHE) sea ette,aga kisa paneb liikuma kõik elavad,isegi karud koobastest ja siilid urgastest.Kuidagi kahepalgeline ja ühekülgne otsus tundub olema.Lisaks viimane pühapäev e.10.01 leidsin jahil mitu sigade tuhnimiskohta u.50cm lumes ja ei julgeks väita,et kaevamine neile raskusi tekitaks.Küll aga kitsedele loomulikult ja vaieldamatult.
Veel jääb arusaamatuks(nagu lugeda,mitte ainult minule),kes metsloomadest heina sööb.Oma viimased 20 aastat söötmist pole seliseid täheldanud.Ju siis valesti vaatasin!

Mul üks veetrass, mida talvel üldjuhul ei kasuta ja külmub ära ca -10 juures, nii ka see aasta läks.
Kui viskas lume maha ja -20 külma sulas trass lahti ja ja lahti on jäänudki tänase päevani.

Tsiteerin:
Aga mis puutub sügavalt külmunud maapinda, siis rabametsades kollates vajuvad kohati jalad läbi. Suurt külma ilma lumeta ei olnud ja maapind sügavalt külmunud ei ole.

Meil sama nali. Üks mees kukkus rabas ajusse minnes ühe jalaga läbi jää vette. Kähku jalg välja ja lõi saapaga vastu rabamändi, et vesi pükstelt-saapalt ära lendaks... ja taevast sadas valget mannat
Meil oli küll üle nädala nn. lagedat külma. Aga raba ju selline koht, et mättad ja sammal puhevil ning ei jõua nii ruttu läbi külmuda. Kraavides aga tõmbas jää peale, kuid paksuks ei jõudnud külmuda, kuna veetase alanes pidevalt ning õhk tuli vahele. Seetõttu ka üle kraavide minek kohati eriti minu "kärbeskaaluga" päris keeruline Samas aga sai käia mööda lagedat raba seal kus tavaliselt munadeni vesi nagu ingel- ilus jääkoorik peal ja lund ka veel ei olnud.

Minu tähelepanekud , siis sellised . Nii sead kui kitsed väga paiksed hetkel ja elavad rasvavarudest. Loom tunneb ju ilma ette ja ilmselt ilm soojeneb lähiajal samuti vajub lumi kokku ajajooksul ja loomadel lihtsam liikuda. Loomad tühja ennast ei kurna , tavaliselt kui ilmad -30 kanti külmad siis sead ei lähe päeval ka söödast kaugele . Eelmine pühapäev aga kõik söödad olid puutumata aga sead elasid väga rõõmsalt vanadel metsa heinamaadel tuhnides.Ka kitsed pole heina ja silo rulle mis metsa viidud veel külastanud. Nii , et mina küll probleemi ei näe . Samuti on ka normaalne kui loodus ühe kõva talvega loomade arvukust parandab. Tugevamad isendid jäävad ellu ja loomad on terved ja tugevad. Siin ju mitu aastat sigadel 2 pesakond aastas olnud ja mis tugevaid kulte emiseid sealt loota on , põrsad kergemad kui halljänes mu õunaaias. Laseme loodusel ka ikka oma tööd teha ega jahimehed ka ju kõike teha ei jõua.(Seal hulgas, lollidega vaielda ja sigadega võidu joosta ja kitsedele sokke kududa.)


Ilusat talve ja edukat seajahti.

Madis

looduskalendri portaali omanike tähelepanu on asjale juhitud.
loodame, et viivad neiu Vilbastega arenguvestluse läbi.

Koerajaht/ajujaht on üks võimalikest variantidest küttida sigu.
Loomulikult on/oleks hädas need jahtkonnad sellise kokkuleppe juures, kus ei tunta seajahti pukist ja lugu ei peeta suvisest seajahist.

Jõudsin just huvitavale järeldusele. Kas too ka tõsi on-otsustage ise.
Mehed tegid neljapäeval ilvese jahti, kuna eelmisel ööl oli ilves murdnud ühe talumehe õue kõrvalt kõrrepõllust kitse ja tarinud metsa. Kahjuks ilvest kätte ei saadud, sest lumi oli kohati nii sügav, et 170 cm pikkune mees jõudis vaevu liikuda ja jälgi oli hästi palju. Koheva lume tõttu aga ei tea, milline värskem. Selle kahlamise tulemusena leidsid metsa alt 3 murtud, kuid praktiliselt söömata kitsekorjust. Teine tuttav talumees nügis paar päeva tagasi sama raba teises servas (ca 1,5 km) teraga teed metsa. Tänavu võimalik nn. rabasaartelt ka metsa lõigata. Olevat lükanud teraga 2 praktiliselt tervet kitsekorjust lume alt välja.
Sellest ka minu mõte- ilveseid on palju ning nad murravad lihtsalt lõbu pärast. Kui üks "metsanurk" on tühi lähevad teise metsanurka.
Kaldun arvama, et tolle kitsekorjused leidnud inimene ei vaadanud neid lähemalt- kas nad olid murtud või terved
Ja tolles ei ole süüdi mitte külm ja lumerohke talv vaid kiskjate rohkus meie jahimaadel. Hunt sööb küll võimalusel ca 5 kg liha korraga, ilves aga praktiliselt vaid suutäie võrreldes hundiga. Murrab aga ilves ainult oma lõbuks- teisalt mis tal seal metsas muud ajaviiteks tehagi on
Ja veel huvitav tähelepanek- regioonis, kus ilves-hunt praegu elutseb ei taha kitsed üldse metsa minna. Öösiti ronivad vaata, et tuppa. Päeval passivad aga majade kõrval põõsastes.

Panime seda juba tähele eelmisel aastal, kui polnud teab mis lumerohke talv.

Metsloomad on praegu stressis... .“Ilma mingi jututa tuleb praegu hoopis metsloomadele lisasööta anda,” ütles Mati Hõbemägi. Elu on raske metskitsedel ja metssigadel, kusjuures sead on veel eriti kehvas seisus, kuna külmunud maal on tohutud lumevallid.Lisasöötmisega täitsa nõus mis,aga puudutab stressi .Kas see ei tekita siis seale stressi,kui ta söödale tulles mõtleb ,et ei tea kas täna tina antakse või ei anta,kui antakse siis millises keeles täna püssid räägivad.Õige surnud siga ei tea stressist midagi .Kui kodanik on nii sigade pärast mures,siis oleks juba õigem igasugune seajaht lukku panna ka puka jaht,mitte ainult koera jaht.Lumeolude paranemiseni.

No Hõbemäel ju hea rääkida koerajahi lukku panemisest. Jahe võib ju rääkida,palju nende seltsis üldse koerajahti või lihtsalt ajujahti peetakse Oli see eelmine aasta või üleeelmine, kui Hõbemäe naaberseltsi koerad läksid seakarjaga Hõbemäe maadele. Need koerad kuulusid tema arvates maha laskmisele.
Ja kui Jahe poolt kunagi siin välja öeldud vilja kogust, 2 tonni päevas, on nüüd veelgi suurendatud, siis krt neid koguseid ei kujuta ma enam ette

Kas teile ei tundu,et asi hakkab jamaks kiskuma ?Jahipidamine pannakse"lukku"lumeolude paranemiseni.Aga,kui tulevad tagasi sellised talved nagu ennemalt olid?Tegelikult võiks jahi "lukustada" ka siis,kui palju vihma sajab(loomad on märjad ja stressis)või palava ilmaga(loomad higistavad ja on stressis)või tuulise ilmaga(tuul ajab karva sassi ja tekitab stressi).
Käisin eile kitsesõime täitmas ja tegelikult pole suure metsa all neil loomadel küll veel häda midagi.Saavad maapinna magamiseks kätte ja ka mustika-pohlavarred jõuavad söömiseks välja kraapida.Põllus või lehtpuumetsas elavatel kitsedel on muidugi viletsam elu.Jamaks läheb siis,kui korraks sulaks läheb ja siis jälle külmetab.

Eks see jahi lukku panek iga seltsi enda otsustada. Igal pool erinevad tingimused praegu. Mina ütleksin, et meil on praegu sigadel isegi rohkem õnne, kui enne paksu lund. Siga niisama lihtsalt kütiliinile välja ei tule ja koerad ei jõua lõputult nendega sees tiirutada. Nädalavahetusel sai liigutud suurema kuuse metsas ja seal pole lumi midagi paks. Sead olid ilusti maad sonkinud, pole sügavalt külmunud miskit. Ja mets on sigade radu risti rästi täis ja seal neil liikuda suht lihtne. Koertel ainult keerulisem jälge harutada.