Mõtlesin, et kas panna naljade alla või siia.... oleks rohkem nagu päevakajaline

Pagan võtaks,on ikka tore,just õige pilt,sai südamest naerda

Kui nii edasi, siis hakkavad varsti lume all jooksma nagu hiired. No ongi vast parem, seal lume all ju soojem ja külakoerad ei pane ka nii hästi tähele. Tegelt asi ikka päris hull, eks seda lund ja külma ennegi nähtud, aga mitte nii pikalt järjest.

Meil on see aasta olnud juhus, kus keset metsa olevat magistraalkraavi ületas punt põrsaid niiviisi, et kütt ei näinud 30m pealt midagi. Nägi kui tulid võsa vahelt ja kraavi juurde jõudsid ja siis kadusid. Kraavil kasvasid sellsed 60-80cm kõrgused kuused, mille peal oli korralik tuisuvall. Sead läksid kuuskede vahelt ja lume alt, alles kui metsaservas teisel pool kraavi olid, siis nähti loomad ära.

Ei oskagi nagu kuhugi teemasse panna, aga "kevad tulekul" vast ikka sobib ka.

Nimelt viin praegu 2 x nädalas natuke silo metsa ja muidugi seasööda kohta ikka vilja ka. Eelmisel pyhapäeval vaatasin rabanurgas, et minu pandud silo juures olid sea jäljed. Täna viisin jälle silo laiali ja . . . sellessamas rabanurgas olid sead silo nahka pannud. Noh, see silosyletäis oli pandud lahtilykatud metsasihi otsa, otse kõrge, sahaga lykatud, lumevalli otsa. Seal oli ka kitsejälgi, aga selline ca 5-liikmeline seakari oli roninud valli otsa ja silo oli pea jäägitult kadunud. Muidu kitsed ikka tallavad seda osaliselt ka jalgade alla, aga seal oli praktiliselt plats puhas.
Samas - minu viljahunniku peal pole nad käinud juba pea nädala.Vahe sellel viljahunnikul ja sellel ärasöödud silohunnikul linnulennult nii 1,5 km.
Tegelikult, ega selles, et sead silo võiksid syya, pole midagi eriskummalist - on nad ju omnivoorid. Ja rohtu söövad ka. Aga lihtsalt pole varem sellist asja kohanud. Sellepärast siia kirja paningi. Võibolla kellelgi veel selliseid tähelepanekuid.

Hea pilt igaljuhul.
Arvan siiski, et tegemist võib olla hirvedega kusagil Kaljumägede kandis ameerikamaal.
Seal viskab meetreid lund ja loomad harjund.....

unt kirjutas: Eelmisel pyhapäeval vaatasin rabanurgas, et minu pandud silo juures olid sea jäljed. Täna viisin jälle silo laiali ja . . . sellessamas rabanurgas olid sead silo nahka pannud.

Sama lugu.Söödakohale viin nii silo kui vilja ja ise olen näinud kuidas siga ajab silo kahe suupoolega sisse,nii et pole seal imelikku midagi.

sead söövas silo ja veel kuidas, ma ka paar aastat tagasi suurema lume ja külmaga mõtlesin, miks sead söödal ei käi, ning siis avastasime, et suur kari (nii 30 siga) külastas igal öösel lahtis maapealset silohunnikut

Sead, igavesed kahjurid, hävitasid eelmisel aastal vastu kevadet ühel meie kandi talupidajal paarkümmend rulli silo. Seega on alust arvata, et nad selle kraami vastu sugugi ükskõiksed pole.

Ega meite tsia ei maka mes wedeleb tu ärr ja kui ei wedele siis tehasse nii et wedeleb ja ikka ärr.

See pilt ikka juba väga vana ja ei puutu küll kuidagi tänasesse päeva

Vana on see küll, aga vaadates kuidas igal õhtul (eranditult) lund sajab, siis tudub päris meeleolukas (metsas on lumi omajagu kokku sulanud ning enamus aega kannab kitse peal.