Praegu pole mõtet minna, augud alles kinni ja loom oma urus.Eelmise sulaga oli päris aktiivselt mitmes kohas tegutsenud, aga ei tahtnud veel passima minna, ootan kuni ojad, kraavid lahti sulavad, siis huvitavam.

maitseasi, mulle meeldib kõige rohkem varakevad, kui kobras vaid aukudest väljas käib - siis jää nii tugev, et saab mööda suuri jäävälju neile juurde ka. Nii kui suurem jääsulamine algab, nii jäävad kobraste aktiivse tegutsemise kohad kaldast 100-200 m kaugusele võsas vetevälja keskele, egas see vesi põhiosas muidugi sügav ole, nii meetri ringis aga külmavõitu sumbata ja kusagil seal on sügavamad kraavid kah ning läbi võsa ei näe lasta kah.

Oota veel veits,varsti lubab päevaks pluss kraade,siis võid sõbrakesi suvalisel kella ajal toksida.Peaasi,et tilk kõrre otsas.Nii kui tilk tekib on sõbrad päikse käes soojenemas.

Endale meeldib ka sama varaint, mis honkomehelegi, et jalaga saab mööda jääd igale poole ligi ja vähem jalgade leotamist. Küll ja küll sellist värki olnud, et astud mööda üleujutatud ala ja korraga oled kopra toitumiskraavis sees.

Õnnestus ka see aasta esimene kobras lasta.Oli seajahti minnes kraavi peal oma asju toimetamas,siis kui talle ligi käisin läks jää alla urgu.Pidin max 1 minut seal passima kui juba välja tuli, ja ca 5 meetri pealt oma lõpu leidis.Ilus suur loom oli, 25 kg.

Kas keegi nüüd nädalavahetusel kopraid kaa küttimas käis ja kuidas liikumine oli?

Nendel kraavidel kus vaba vett leidub, käib elu ikka täiega.

mis kraavid need küll on kraavidel, mis mul näha on õnnestunud, seal võib tankiga sõita ja kopral ei paista isegi hingamisauku pesakuhilas

Kinni ei külmu need kraavid, kuhu voolab drenaaztorudest maa kuivendamisel ära valguv vesi. Torud sügaval maa all, vesi plusskraadides ja nii see soe vesi kraavidesse laekub. Nagu maakütte põhimõttel. Mul maatüki peal tegemist sellise nähtusega. Jääkaant pole sellel kraavil kunagi olnud. Koprale meeldib sellises kohas hirmsasti mulistada. Kahjuks ei ole saanud passida, et mis kella ajal ta seal mulistab

kas tänapäeval sellist asja veel eestimaal näha saab? Mu arust on kõik veneaegsed maakuivendussüsteemid kokku vajunud masinate raskuse all või nendest risti üle ehitatud elamurajoonide teed ja tänavad ja uutest maaparandustest pole essugi näha ...

Mis kraavid need on, vot seda tõesti ei tea, pole kunagi vaevanud oma pead sellega. Nii see aga lihtsalt on, et mõni kraav talv otsa lahti, mõni (enamus) mitte.

Aga selle peale kui pesakuhilas hingamisauku pole, arvaksin lihtsalt, et kopraid seal mingil põhjusel ei ole.
Kaesin sel nädalavahetusel lähemalt kolme kuhilat ja kõigil olid selgestimärgatavad "ventilatsiooniavad" läbi poolemeetrise lumekihi sulanud. Ühel (kõige suuremal) isegi 2tk.

Saab ikka, miks ei saa. Kes oskab vaadata või trehvab õige koha peale, see näeb, et neid on (tihti osaliselt) säilinud veel paljudes kohtades. Nende funktsionaalsus ja efektiivsus on iseasi.

Kui lähitulevikus jõuame sinnamaani, et Põllumajandusamet hakkab maaomanikelt nõudma neile seadusega pandud kohustuste täitmist ja maaomanike lauale hakkavad potsatama ettekirjutused maaparandussüsteemide hooldamiseks, võime näha päris vilgast tegevust maaparandussüsteemide ümber Uskuge, see aeg polegi väga kaugel
Paljude maaomanike jaoks võib see osutuda üpris suureks ja ebameeldivaks üllatuseks, et maaomanikuks olemine ei tähendagi ainult uhkusest rusikaga vastu rinda tagumist ja eurotoetusi, vaid ka märkimisväärseid kulutusi ja tööd
Kel huvi, saab ehk siit pisut kasulikku informatsiooni https://www.riigiteataja.ee/akt/114122010010

Riigiteatajast loeb selle ka välja, et kui kopratammist roikaid välja sikutad, siis pead need toimetama kaldast vähemalt 5 meetri kaugusele. Aga kellaaegu, millal kobras väljas käib pole isegi riigiteataja materjalides.

Koprapoisid juba liiguvad vaikselt. Ka keset päeva on riingiliikunud.