Korralikud purikad!!

Ma käisin ainult laupäeval istumas ja kella 20:30 ajal kuulsin jää lõhkumist ja krõbinat aga kobrast ennast ei näinud. Kuna ilm läks ka pilve ja kottpimedaks, siis pakkisin selleks korraks asjad kokku. Eks tuleb uuesti minna.

See külm tõmbas kohati aktiivse liikumise kinni. Eile passisin ühe kuhila ees ja käidi ainult sahvrist oksa võtmas ja mindi tuppa sööma, kuigi kraav on täies ulatuses jää vaba. Samuti ei täheldanud päeval luuret tehes, et mõnda kallast oleks kuskil külastatud viimaste päevade jooksul.

[quote="sokk"]Esimene kopra kaal oli 25kg ja teine 23kg. Mõlemad on kindlad medalid.

Ei pruugi olla.Selline siuke tavaline täiskasvand looma kaal.Aga ikka.

Suurema kolju pikkus 15,5 ja laius 11 - kuld
Väiksema kolju pikkus 15,1 ja 10,3 - pronks

Kas need mõõdud on keedetult ja puhastatult? Nihikuga? Ma neid kopraid ka elu jooksul üle saja üle mõõtnud. Huvitav, et sellises kaalus loomad juba sellise medali välja annavad. Aga äkki sõltub piirkonnast ning läks õnneks.

Pühapäeva õhtu oli mahedam ilm kui laupäeval. Jäin ise ka kraavile passima ning läks samuti kenasti. Medalit muidugi mõõtma ei hakka. Lasin vette ja seetõttu koju üsna katkine. Arvatavasti poleks medal olnud ka.

Jah koljut mõõdetakse ikka puhastatult mõõdetud on joonlauaga kuna suplerit polnud läheduses ja need mõõdud on 100% õiged kuna võtsin kõikidelt min. mõõdud ja enese petmisega ei tegele nagu ka ei pane kellegi teise lastud trofeesid enda seinale.

Ei taha noore mehe rõõmu kahandada aga joonlauaga on koljut võimatu täpselt mõõta.Otsi nihik ja mõõda kindlasti sellega kui tahad täpseid mõõte.Teiseks,kolju kuivab niivõrd palju kokku,et näituse ajaks pole seal medalist haisugi.Soovitan hoida seniks sügavkülmas ja enne mõõtmisele saatmist panna alusele.Aga igastahes tore sooritus!

Huvitav, kas kolju niiskust selliste olukordade vältimiseks ei mõõdeta? Sokutrofeed kaalusin igapäevaselt ja kaalu aina langes. Tundus kuiv olema, aga ikka üllatas.

Üritan täna supleriga ära mõõta kuid see kokkukuivamine mind ei heiduta. Kuivab siis kuivab sellepärast külmas küll hoidma ei hakka

Supleriga mõõdetud:
Suurema kolju pikkus 15,4 ja laius 11,1
Väiksema kolju pikkus 15 ja laius 10,2

Kolju pikkuse kuivamine ei olegi nii suur probleem. Sarvedega on rohkem jama ning ma ise ka jätan omale teadmise, et küttimisel oli selline tulemus ja hilisemat langust taga ei nuta. Hea aga see, et sellised loomad niimoodi medaleid välja annavad. Mul olnud pigem selles suunas, et oh, suur loom... aga koljutmõõtes ei ole hõisata. Suurimate koljude puhul on segavaks faktoriks olnud ka tina, vask, teras...

Saaks jalanumbri eest ka medaleid. Võrdluseks niipalju, et mul on tõsiselt jurakad kämblad. Kolju sai kahjuks puru lastud. Nii suurt kobrast pole rohkem saanud (kahjuks jäi ka kaalumata). 23... 25 kilosed jõmmid, mida kaalunud, olid selle kõrval "poisikesed".

Palju õnne!
Miks kolju puruks lasid?

Ei osanud rõõmu tunda koprakoljust, kui trofeest. Paljud ei hooli sarvedest. Igaühel omad kiiksud.

Siin veel üks oletatav medal mis jäi kahjuks kaalumata.
Ajasin rebaseid taga. Siin peibutasin seal peibutasin ei midagi. Hakkasin koju tagasi sõitma ja nägin üle kruusatee värskeid kopra jälgi. Ei tea miks aga selle kandi koprad just suured ei lähe mitte läbi truubi tee alt vaid üle tee (väiksemate puhul ei ole täheldanud seda). Kiirelt autost välja ja mööda kallast allavoolu hiilima kuu taevas võimas (kell 21..)ehk ei ole veel jõeni jõudnud. Max 75m sain minna kui kuulsin juba söömist. Natukene peilides ja lähemalt uurides nägin ühe puu juures lumel askeldamas. Ei tundunud suur kuid igaks juhuks ei hakkanud pähe sihtima. Ootasin ja ootasin ikka näoga minu poole ja sööb. Lõpuks läks vette ja tuli minu poole kallast ja seekord diagonaalis pilk ojale. Ühesõnaga olin pealt tuule ja otsustasin kiirelt tegutseda. Püss palge kopra selg paistis lootsin et kuul läheb keskelt läbi kuid keeras pikki selgroogu sinna kuhu kartsin. Põmm kolju puruks. Oleks teadnud et nii läheb oleks laskmata jätnud.