Lugedes päevakava, kas on mõtteid?
http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/ ... -1000.html
EJS volinike koosolek 21.04.2011
-
Prohvet Maltsvet
- Postitusi: 426
- Liitunud: T Dets 11, 2007 5:26 am
EJS volinike koosolek 21.04.2011
Ole kui leebe tuul...
-
aadu kadakas
- Postitusi: 1469
- Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm
Re: EJS volinike koosolek 21.04.2011
Eks neid ideid on mitmeid, kuid olulisimaks pean hetkel EJS nö identiteediküsimust.
Eesti üks häda on ju selles, et jube palju on igasuguseid asutusi ja organisatsioone, mis vähem või rohkem üksteist tegevuses kopeerivad ning seeläbi ka üksteisele konkurentsi (ka ebatervet) pakuvad. Võtke kasvõi näiteks ette Eesti Metsaseltsi infolehe (kevad 2011) tagakülg, kus on ülevaade metsandusorganisatsioonidest. Mulje jääb, et tegemist on selgelt eristuva valitsuse ja valitsusvälisusega, kuid tegelikult on asjad ikka väga tihedalt läbipõimunud. Võiks lausa öelda, et tegemist on "riikliku erasektoriga", vabandan oma väljendust.
Pole ju mingi saladus, et jahindustki tahetakse tõmmata selle "tabeli" ülaotsast (KKM) jätkuvalt kuhugi EEML-i ja EMK kanti, ehkki rauda taotakse justkui kõige alumise (erametsaomaniku) eest. EJS on selle "täiusliku" skeemi konteksti mittekuuluv (veel mitte täislojaalne) ning seega nagu ainuke häiriv faktor. Identiteet seega oleks laias laastus vaja nagu selgeks saada kahes asjas: kas üritada leppida "selle seltskonna" ettekirjutustega nagu nad seda pidevalt on soovinud või jääda valitsusväliseks ning loota peaasjalikult jahimeeste ja js-ide toetusele altpoolt. Esimesel juhul pole ilmselt muret finantspoolega, kuid teine pool oleks õigem ja tulevikuperspektiivis huvitav väljakutse. On täiesti selge, et ilma riigihoobadest lähtuva rahastamiseta harjumuspäraselt jätkata ei saa, kuid mul on arusaamine, et siiski "ametnikeriik" tasapisi ikkagi muutub kodanikuühiskonnaks ja see võikski olla julgus oma joont ajada.
Ma ei mäleta, kas oli see Feen või Mosse, kes ühes teemas ütles umbes sellise mõtte, et enamikele jahimeestele on vaja seda "kurja kubjast", kes ütleks "täpselt" ette, kuda käituma peaks. Meil on noore ühiskonna tõttu selline vildakas esindusfunktsioon, kus ei küsita enamuse arvamust, vaid saades valituks eeldatakse, et esindaja otsus on tingimusteta õige ja absoluutne. Teisalt tõepoolest suurt osa ei huvita mitte asjade kujunemine millekski, vaid ainult lõpptulemus, kahjuks. See viimane mõte ongi andnud võimaluse, kus "kosilased" näiteks EEML-ist on jahiseltside (EJS liikmeskonda) edustusi käinud oma huvides lobimas. Minuarust pole see mitte karvavõrdki eetiline käitumine. Aga Eesti pole Rootsi, kus selline tegevus koheselt ühiskonna hukkamõistu osaliseks saaks.
Eesti üks häda on ju selles, et jube palju on igasuguseid asutusi ja organisatsioone, mis vähem või rohkem üksteist tegevuses kopeerivad ning seeläbi ka üksteisele konkurentsi (ka ebatervet) pakuvad. Võtke kasvõi näiteks ette Eesti Metsaseltsi infolehe (kevad 2011) tagakülg, kus on ülevaade metsandusorganisatsioonidest. Mulje jääb, et tegemist on selgelt eristuva valitsuse ja valitsusvälisusega, kuid tegelikult on asjad ikka väga tihedalt läbipõimunud. Võiks lausa öelda, et tegemist on "riikliku erasektoriga", vabandan oma väljendust.
Pole ju mingi saladus, et jahindustki tahetakse tõmmata selle "tabeli" ülaotsast (KKM) jätkuvalt kuhugi EEML-i ja EMK kanti, ehkki rauda taotakse justkui kõige alumise (erametsaomaniku) eest. EJS on selle "täiusliku" skeemi konteksti mittekuuluv (veel mitte täislojaalne) ning seega nagu ainuke häiriv faktor. Identiteet seega oleks laias laastus vaja nagu selgeks saada kahes asjas: kas üritada leppida "selle seltskonna" ettekirjutustega nagu nad seda pidevalt on soovinud või jääda valitsusväliseks ning loota peaasjalikult jahimeeste ja js-ide toetusele altpoolt. Esimesel juhul pole ilmselt muret finantspoolega, kuid teine pool oleks õigem ja tulevikuperspektiivis huvitav väljakutse. On täiesti selge, et ilma riigihoobadest lähtuva rahastamiseta harjumuspäraselt jätkata ei saa, kuid mul on arusaamine, et siiski "ametnikeriik" tasapisi ikkagi muutub kodanikuühiskonnaks ja see võikski olla julgus oma joont ajada.
Ma ei mäleta, kas oli see Feen või Mosse, kes ühes teemas ütles umbes sellise mõtte, et enamikele jahimeestele on vaja seda "kurja kubjast", kes ütleks "täpselt" ette, kuda käituma peaks. Meil on noore ühiskonna tõttu selline vildakas esindusfunktsioon, kus ei küsita enamuse arvamust, vaid saades valituks eeldatakse, et esindaja otsus on tingimusteta õige ja absoluutne. Teisalt tõepoolest suurt osa ei huvita mitte asjade kujunemine millekski, vaid ainult lõpptulemus, kahjuks. See viimane mõte ongi andnud võimaluse, kus "kosilased" näiteks EEML-ist on jahiseltside (EJS liikmeskonda) edustusi käinud oma huvides lobimas. Minuarust pole see mitte karvavõrdki eetiline käitumine. Aga Eesti pole Rootsi, kus selline tegevus koheselt ühiskonna hukkamõistu osaliseks saaks.