Käisin siis ka eile oma kodujõe peal vaatamas, et mis seis on. Varasemalt sai aknast neid ikka jälgida, aga see jõelõik aastatega võsast nii puhtaks söödud, et siia nad väga enam ei satu.
Esimese hooga tundus, et täielik vaikus - ei paistud radu ja eelmise aasta aktiivne pesa tundus ka mahajäetud olevat (hiljem selgus,et antud kraavis pole vett ollagi ning seepärast ilmselt olid suurde jõkke ümber kolinud).
Umbes 19.15 algas siis trall pihta, kui hetkega ilmus välja 4 kobrast. Pool tunnikest mis ma neid jälgisin, paistis et liikumine on väga piiratult pesa ümbruses. Vaid ühe puhma juurde käidi oksa järel ja kohe tagasi pessa.

Suurem liikumine oli eelmise suure sula ajal. Kui külmaks läks, siis jäi asi toppama aga nüüd juba mõni päev jälle kevadine olnud. Liikumine sõltub kohast, mõnes kohas on parem olla kohal kell 11 päeval, mõnes kohas enne päikese kadumist. Nii nagu kevadel ikka. Kes ei vaata ja ei uuri see teada ei saa. Kindlasti tasub vaatama minna, olud on tegelikult väga head, et jaht võiks edukas olla. Kus vesi lahti, siis kuuvalgel võib sel aastal (selline aasta oli u 6-7 aastat tagasi) näha lahtiste kohtade servas jääl istumas 2-3-4 kobrast korraga. Oh, aitab teiste muljete arutamisest, pakin asjad ja lähen loodusesse.

Ärge nüüd jälle mustikasse kalduge! 4/0 haavel 10m pealt ei võta peast läbi??? Vene mõõdu järgi oli see läbimõõdus 5mm, tänapeva mõõdud on küll vahel nagu jumal juhatab, näiteks alles hiljuti kohtasin moona mõõdus 2/0(4,5mm), mille haavlitera tegelik läbimõõt oli 3mm. Asi võibolla selles, et pea lasuga loom lihtsalt tõmbleb kaua. Sügisel sai halva nähtavuse tõttu kesk keresse lastud juhtumisi 4/0-ga ja oh imet loom maas nagu kott, osa haavleid teisel pool naha all. Selle tõmblemise tõttu ongi vette lastes suht vähe lootust kätte saada, madalamas kalda lähedal saab sisse hüpates veel vahel sabast kinni haarata.
Tore, kui lõuna pool juba midagi toimumas on, põhja pool küll seis sant, vesi ka vahepeal nii alla läinud, vaevalt kraavi põhjas ja kraavid kõik jääs.

Järele proovitud. Olid laiad nagu lutikad ja osad pooleks lõikunud, mis luu murdekohale olid jäänud. Kobras oli suur - 30 kilo ringis.

Käisin ka täna uudistamas, et mis kobras teinud on. On väljas käinud küll ja üsna tihti, hommikul 9 ajal käisin, võtsin püssigi igaksjuhuks kaasa, aga kobrast ei märganud. Jälgede järgi vaadates oli ta eile käinud väljas ja oksi närinud. Aga seda ei oska mina välja nuputada mis kell ta väljas käib.

Kui hommikul minna, siis võiks tegutsemiskohas olema kui silm seletama hakkab.

Kus pagan te neid kopraid liikumas näete. Käisin mitu kraavi läbi ja jää kõikjal 20-30cm paks. Eelmise sulaga on mingit liikumist olnud, aga viimasela ajal mitte midagi. Krt see sula ilma ootamine on nagu litsimaja ukse taga järjekorras seismine. Püss on laetud, ootad oma aega, aga tõenäoliselt saab enne aeg otsa, kui pauku saab teha.

Siiin võrumaal on küll kraavid lahti, ja kraavides kus tammid ees on vesi ka kõrgem, aga jões on vesi ikka väga madal.

Meil ka kraaviperved veel paksu lume all ja vesi madal. Vaadates pikema aja ilmateadet, siis ei paista kevadsoojust ka kusagilt. Kui koprajahti 15. aprillist edasi ei pikendata, siis võib selle kevade koprasaak väga kesiseks jääda. See meie jahikalender ei taha igal aastal looduse vingerpussidega klappida.

Siit küsimus, et kas üldse on lootust saada koprajahi pikendust ?

Kui 10m on ikka 10meetrit ,siis selle maa pealt tapab igas suuruses kopra igasugune haavel,kui ei tapa siis on viimane aeg püssiga nõia juurde minna.
Siin ikka vahest mõni kribab ,et pealasuga ujus kobras minema...ei uju,kui ikka pähe tabati,aga pealasuga sipleb kobras üsna pikka aega ja vees olles tagajalgadega lükkates võib kobras üsna kaugele nii öelda ujuda omamata seejuures orientatsiooni.

Liikumisest nii palju, et läändes käib väljas umbes nädalase vahega. Seda tänase luure põhjal mida sai teha edukalt mööda jääd Koprad liiguvad ka palju kalda ääres oleva jääkaane vahel ja sellest tingitud ka vähesed jäljed jääl kuigi seda on ka. Ootavad juba vabat vett ja kevadet

Mul on kahju, et ma sellest pilti ei teinud- saan aru, et tegemist on uskumatu looga. Selle loo juures on veel üks meenutades valus fakt... arvasin sedasama, et igasugune haavel tapab 10 m pealt (tegelikult ju tapabki... , võibolla karu ja põdragi...) ja kuna mul oli rentisid mäletamistmööda vaid 1 alles jäänud, otsustasin selle tõesti 10 meetrise armupaugu teha nr 4 konteineris haavlitega, eeldades kuulieffekti nii lühikeselt distantsilt.- oleks ju kummaline, kui see nii poleks??... Nr 4 haavlid olid puntras , külg-külje kõrval ja õhukesed nagu tinapaber . Haavlid olid ainult peas... paksult täis..., Käpas, kaelas jne haavleid polnud- seda mainin selleks et kinnitada lähidistantsi. . Kes aru veel ei saanud, siis nr 4 haavlitest jäi 10 meetrilt väheks ja sai ära kasutatud viimane nr 4/0 laeng. Ma poleks tahtnud sellest rääkida, aga loodetavasti jääb tänu sellele loole mõnel kopral valu olemata.

Kui nr. 4-ga lasid, siis imestama paneb küll midagi muud kui see, et kobras kohe teise ilma ei kolinud või see, et haavlid kolbast läbi ei läinud

Võlusõna pole mitte kopra ülikõva kolju ,vaid vesi+laskenurk! Kuival maal oleks selle kopra pea olnud ilmselt amputeeriud.
Ise olen lasknud praktiliselt ülevalt alla kobrast 4-5 meetrilt 12kl kuuliga,kobras umbes 10-15cm vee all,kobras oli küll surnud,aga kuul sisse ei läinud.