Jääger-online jahindus foorum

Üks olelisemaid küsimusi paistab ikka olevat see "Keda hageda?". Soomlastel on üks hea väljend selle kohta: "hae paska". Aga sellest ei tahtnud ma rääkida.
Väike küla-asula, paar tänavat, mõned magalad, pilpaküla. Ülivõimsalt domineerivad pensionärimammad. Ülejäänud seltskond valdavalt seotud suurmajandiga. Hommikul magalast tööle, õhtul tagasi. Üks rullnokast kevadekuulutaja vilistab õhtuti külavahel kummi. Mammad pahased. Politsei käib mammade kutsel regulaarselt vaatamas, kuid aiamaade vahel või kaugemal lõpeb edutu rullnokajaht. Mammad pakkusid välja idee, et autode liiklus peaks külavahel keelustatud olema. Siis saaks rahulikult, käed seljal, jalutada ning paha on eemaldatud.
Minu küsimus on: kuidas nüüd edasi, keda hageda?

Kirjatüki algusest jäi silma selline tekst:
Kui Põlli mõisnik von Hueck müüs 1884.a minule täna kuuluva Lusthoone talu maatüki, siis jättis ta endale „koha rajade sees jahiõiguse, nenda et see peamõisa omanikule üksi kuulub”.

Jahiõigus on alati olnud maaomandiga seotud ja vaid omaniku poolt välja antav.

Loen siit välja, et mõisnik müüs talupojale talu krundi ilma jahiõiguseta, jättes selle omale. Usun, et selline praktika oli tol ajal levinud laiemalt. Kui jahiõigust hiljem eraldi tehinguga ei ostetud, siis peaks ju jahiõigus siiamaani mõisnike järeltulijatele kuuluma teoreetiliselt
Ehk mõni pädevam foorumlane seletab täpsemalt, millal see jahiõigus siis mõisnikult maaomanikule üle läks, et praegused omanikud nii häälekalt nõuavad neile jahiõiguse tagasiandmist?

Just nimelt,mida edasi hageda? Need nn hagejad on muutnud suure osa viljakandvast eestimaast võsastuvaks umbrohupreerijaks."Tarkpead" ostsid naeruväärsete summade eest kokku rahva vara,mis nüütseks on enamuses kümneid ,kui mitte sadu kordi kallimalt edasi müüdud.Uute mõisnike juures on tööd saanud vaid vähesed ja sedagi vaid näljapajuki eest. Ülejäänutel pole ei raha ega tööd.Kus on need talud ja elustiil mida suures uuekapitalismi rajamise vaimustuses rajama hakati? No jõudis ruttu kohale,et mingi paarikümne ha suurune maatüki viljelemine ei ole jätkusuutlik. Nüüd siis antke "peremehetu vara" tasuta noile "hagejaile",küll nemad oskavad juba oma kahjustusi kaitsta ja ennetada .Säilitades sealjuures liigirikkuse ja tasakaalu.Loomi nad ju "armastavad"! Ma poleg täpselt aru saanud,kas suurem probleem on kahju kannatamine v jahiõiguse puudumine.(v lihtsalt soov veel üks toimiv asi põhja lasta ):M Jahiõiguse puudumine just oma mõnekümne ha suurusel maalapil,sest suurem pilt ja pädevus ei paista kedagi huvitavat.Tuli ikka põder "minu " metsatukka,järelikult "minu" oma ja tuleb ära lasta enne kui......(sööma hakkab) Ja polekski nagu probleemi,aga vot kõrval on minusuguse (ja Järvevana taolise ,kellele meeldib ,et oleks palju metsloomi) maatükk ja vaat hakkamegi siis koos (ja meid pole vähe) metsloomi farmima! Ja mis saab siis sinu metsanoorendikust ,või viljapõllust? Vastus on ilmselt:"Saagu v sitem,toimiv süsteem tuleb lammtada,sest see on punaste ajastu taak!" Punaseid küll täna enam pole,aga millegipärast soonib silmus kaelas järjest tugevamini!

Küll need maamehed on pahad.Samas käivad nn.head mehed meil jahis,lasevad loomi ja imestavad .Uskumatu,kuidas teil nii palju hirvi,põtru ja sigu on.Nende loomade arv ongi kõrge tänu maameeste sallivusele ja hoolivusele.Ei ole meie seltsis ka ajujahis nn.võõraste eestlastest jahimeeste käest piletiraha küsitud,kui nad just medalitrofeed küti.

järvevana kirjutas:Küll need maamehed on pahad.Samas käivad nn.head mehed meil jahis,lasevad loomi ja imestavad .Uskumatu,kuidas teil nii palju hirvi,põtru ja sigu on.Nende loomade arv ongi kõrge tänu maameeste sallivusele ja hoolivusele.Ei ole meie seltsis ka ajujahis nn.võõraste eestlastest jahimeeste käest piletiraha küsitud,kui nad just medalitrofeed küti.

Sellel suurel loomade hulgal on ka oma hind-Kellegi töö ja vaev süüakse lihtsalt ära.Seda hala on televisioon ja ajalehed pidevalt täis kuidas hirved silorulle ja hundid lambaid mugivad.