1. leht 3-st

Põdralimiit Viljandimaal

Postitatud: N Sept 05, 2013 3:04 pm
Postitas koll
Krdi Udam kõvatab ja jonnib Jahindusnõukogus, Erametsaliit peaks kaaluma selle kodaniku välja vahetamist, nii moodi "rallit sõita ei saa" kui 7 on poolt ja üks m**n on vastu.

Ajaleht Sakala:
Järgmise nädala lõpul algab põdrajahi hooaeg, aga Viljandimaa jahindusnõukogus pole küttimiskvoodis kokkulepet saavutatud. Kui era­metsaliit eeldab põhjalikumat kõmmutamist, siis kütid sooviksid astuda väikeste ja ettevaatlike sammudega.

Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimehe Mart Tasase sõnul on põdraküttimise limiit määramata sel põhjusel, et era­metsaliit lihtsalt ei jäta jonni.

«Jahihooaeg algab 15. septembril. Asi pole pelgalt selles, kes tahab lasta rohkem, kes vähem. Viljandi jahimehed tahtsid rohkem põtru lasta juba viis aastat tagasi, siis ei lubanud riik seda teha,» meenutas Tasane.

Tema andmeil on viimastel aastatel küttimise limiit niigi suurenenud. «See tähendab, et on kütitud rohkem põdralehmasid, mis omakorda tähendab seda, et sündimus on väiksem. Meie statistika räägib väga selget keelt, et tegelikult ei tea põtrade täpset arvu mitte keegi — ei jahimehed ega riik.»

Kui palju põtru on?

Mart Tasase ütlemist mööda arvas riik veel mõni aasta tagasi Eesti metsades elavat 12 500 — 13 000 põtra.

«Praegu käivad jutud mingitest väga suurtest arvudest. See näitab, et tegelikult täit selgust ei ole,» kõneles Tasane ning rõhutas, et sellises olukorras pole mõistlik hakata igaks juhuks suurel hulgal põtru küttima. «Lihtsam on alustada tasa ja targu.»

Viljandi jahimeeste liidu juhatus kavatseb põtrade arvu kahandada viie aastaga. «Jahimehed ise tahtsid maakonnas küttida 480 põtra, nende esindajad nõukogus pakkusid arvuks 602 pluss kümme protsenti, kui probleemid piirkonnas jätkuvad, erametsaliit soovib küttida aga 700—750 põtra,» loetles jahimeeste juht.

Tema arvates ületab viimati nimetatud pakkumine mõistlikuks peetavat arvu väga suurelt. «Lihtne on minna ja see arv täis küttida, aga mis saab järgmisel aastal? Kas siis üldse on enam kedagi jahtida?» oli ta mures.

Praegu on Tasase sõnul Eestis 6,4 põtra tuhande hektari kohta. Jahimeeste hinnangul võiks maakonnas see näitaja olla 5, erametsaliidu arvates aga kõigest 4.

Tasane pole nõus väitega, et sedasi pidurdatakse metsakultuuride hävingut.

«Võib ju öelda, et vähem isendeid ei jõua palju süüa, aga mõnikord on seal männinoorendikus ainult üks põder, kes kogu kahju tekitab,» rääkis ta.

Erametsaliidu väitega, justkui oleks põdrakahjustusi Viljandimaal väga palju, Tasane ei nõustu. Tema andmeil on maakonnas keskkonnateenistusele laekunud ainult üks ametlik metsakahjustuse teade. «Kuidas saab olla meeletult põdra tekitatud kahjustusi, kui statistilised arvud seda ei näita?» oli ta hämmingus ning sõnas, et tegelikkuses peaksid jahimehed ja maaomanikud olema koostööpartnerid.

Ühist keelt ei leita

Jahindusnõukogus on kaheksa inimest ning Mart Tasase andmetel jõudsid viimasel koosistumisel neist ühele meelele seitse: kolm jahimeest, kaks riigiametnikku ja kaks maaomanikku. «Ainuke, kes vastu punnis, oli erametsaliit. Ma ei suuda mõista, millele nad tuginevad, kui riigil selliseid andmeid pole,» rääkis Tasane.

Tema sõnutsi on jahimehed nõus põtrade arvukust vähendama, aga mitte nii järsult. «Looduses ei saa kõike sedasi paugust teha. Kui vähendada põdra arvukust, siis hakkab kindlasti ka mõne teise looma arvukus langema,» põhjendas Tasane jahimeeste seisukohta.

Re: Põdralimiit Viljandimaal

Postitatud: N Sept 05, 2013 3:28 pm
Postitas sammal.habe
kuuldavasti on Tartumaa jahindusnõukogus samad mured. Ainult Udami asemel kirjutame Põntson...

Re: Põdralimiit Viljandimaal

Postitatud: N Sept 05, 2013 3:52 pm
Postitas baddmann
Mina ei välistaks võimalust, et Erametsaliidu ja/või tema konkreetsete esindajate eesmärgiks on nii Viljandimaal kui Tartumaal tekitada olukord, kus põdrajahti pidada sel jahihooajal ei saagi.

Kurioossel kombel suunaks see tõenäoliselt sügisese ühisjahtide küttimissurve rohkem metssea kaela. See oleks kahtlemata rõõmuks omakorda jällegi põllumeestele. Lisaks kaasneks tõenäoliselt 2014. jaanuaris-veebruaris metssea küttimise surve langus (kuna sügisel on juba rohkem sigu ära kütitud, emised hakkavad olema tiined, lumeolud võivad olla rasked jne), mille läbi väheneks kevad-talvisel põdrakahjustuste tekkimise perioodil põtrade häirimine metsades jahipidamise läbi mõnevõrra veelgi ning põdrad saaksid veelgi rahulikumalt noorendikes nosida. Siis saaks Erametsaliit uuesti hakata häirekellasid kõlistama ja jahimehi seitsmes surmapatus, aga eelkõige põtrade tapmatajätmises süüdistama.

BM

Re: Põdralimiit Viljandimaal

Postitatud: N Sept 05, 2013 3:55 pm
Postitas Prohvet Maltsvet
Minu mäletamist mööda oli asi niimoodi, et kui jahindusnõukogu kokkuleppele ei saa, siis määrab limiidi Keskkonnaamet.

Re: Põdralimiit Viljandimaal

Postitatud: N Sept 05, 2013 4:02 pm
Postitas sammal.habe
minu mäletamist mööda ütles Talijärv umbes nii, et - pole JN-s konsensust, pole ka jahti.

Re: Põdralimiit Viljandimaal

Postitatud: N Sept 05, 2013 4:03 pm
Postitas baddmann
Prohvet Maltsvet kirjutas:Minu mäletamist mööda oli asi niimoodi, et kui jahindusnõukogu kokkuleppele ei saa, siis määrab limiidi Keskkonnaamet.


Millise normi alusel ta seda teeb ?

BM

Re: Põdralimiit Viljandimaal

Postitatud: N Sept 05, 2013 4:12 pm
Postitas Prohvet Maltsvet
ei mäleta praegu enam kust kuulsin või lugesin.

Re: Põdralimiit Viljandimaal

Postitatud: N Sept 05, 2013 4:25 pm
Postitas Raims
Keskkonnaamet määrab lemiidid ainult suurkiskjatele,ülejäänuga
peaks olema nii et kui pole konsensust,pole jahti.Kui õieti mäletan.

Re: Põdralimiit Viljandimaal

Postitatud: N Sept 05, 2013 6:28 pm
Postitas Anti
Kust te loete välja, et sellisel juhul on jaht kinni? Mulle ei jäänud vastavasisulist punkti silma ei Jahindusnõukogu töökorra dokumendis ega ka jahiseaduses.
Ainus mis võiks jahi kinni panna on see, kui keskkonnaamet seab JS § 22 lg 4 alusel jahipidamiseks piirangud või tingimusi. Samas peab selle punkti kasutamiseks selguma seirearuandest, et liigi soodne seisund on ohus või arvukus on minemas üle talutava piiri (JS § 21 lg 6). Seda asja seirearuandest ei selgu, põhjus on ainult nõukogu suutmatuses kokkulepet saavutada.

Minu arusaam asjast on selline- kui limiiti pole, siis lased uluksõralisi oma tahtmise põhjal.

Samamoodi võiks siis mõelda, et kui metssea limiit määratakse alles suvel (või vähemalt peale seirearuande ilmumist, kuna selle dokumendi põhjal peab jahindusnõukogu otsuseid tegema (JS § 22 lg 1)), siis mille alusel toimub kevadine jaht metsseale? Limiit ju samamoodi määramata..

Re: Põdralimiit Viljandimaal

Postitatud: N Sept 05, 2013 7:28 pm
Postitas TiitR
sammal.habe kirjutas:kuuldavasti on Tartumaa jahindusnõukogus samad mured. Ainult Udami asemel kirjutame Põntson...

Kuulsin sama :?

Re: Põdralimiit Viljandimaal

Postitatud: R Sept 06, 2013 5:51 am
Postitas sooviku
Pärnus saadi lõpuks kokku lepitud.Mehed nägid ikka päris kõvasti vaeva seal laua taga ja tulemus polegi väga hull.Meie pundi põdraports on 36.Ajaloos on ka rohkem lasta tulnud.

Re: Põdralimiit Viljandimaal

Postitatud: R Sept 06, 2013 7:02 am
Postitas Beretta
On meilgi rohkem lastud kui selle aasta limiit. Aga sellega on nii nagu Mooses 1 raamatus ütleb: Kui seitse külluseaastat lõppesid, siis hakkasid tulema seitse nälja-aastat...
Ei jätku seda pidu seitsmeks aastaks- 3-4 aastaga on Erametsaliit õndsaks saanud.
Kui niigi palju aega läheb.

Re: Põdralimiit Viljandimaal

Postitatud: R Sept 06, 2013 8:55 am
Postitas baddmann
Anti kirjutas:Kust te loete välja, et sellisel juhul on jaht kinni? ......

Minu arusaam asjast on selline- kui limiiti pole, siis lased uluksõralisi oma tahtmise põhjal.

Samamoodi võiks siis mõelda, et kui metssea limiit määratakse alles suvel (või vähemalt peale seirearuande ilmumist, kuna selle dokumendi põhjal peab jahindusnõukogu otsuseid tegema (JS § 22 lg 1)), siis mille alusel toimub kevadine jaht metsseale? Limiit ju samamoodi määramata..


Mina pole küll konkreetselt ise väitnud, et JN kokkuleppe puudumisel peaks jaht JS kohaselt toimumata jääma, aga ma ei suuda JS-st ka vastupidist välja lugeda ja olen seetõttu üpris ettevaatlikul positsioonil.

JS § 22 reguleerib jahiulukite küttimismahu ja -struktuuri otsustamist. Jahipiirkonnas JP kasutaja saab küttimismahu ainuisikuliselt otsustada selle JS § 22 põhjal võttes ainult väikeulukite kohta, kui maaomanik ei ole seadnud kitsendusi - ma väga ei imestaks, kui korrektsuse huvides peaks JP kasutaja tekitama kasvõi formaalse dokumendi väikeulukite küttimismahu kohta (noh, a'la üldkoosolekul üks päevakorra punkt, mille tulemusena otsustatakse, et "jäneseid laseme kuni ei ilmne vajadust seada piiranguid" vms).

Sõraliste kohta aga ütleb JS § 22 selgelt, et küttimismaht ja -struktuur lepitakse kokku JN-s iga jahiaasta kohta. Seda, nagu Anti ütleb, et kui limiiti pole, siis lased uluksõralisi oma tahtmise põhjal, ei oska mina JS-st välja lugeda (paraku). Samas, väärib muidugi äramärkimist, et JS-st ei leia ka mingit sanktsiooni või karistust või tagajärge, kui sõralisi kütitakse JP-s ilma, et JN oleks küttimismahu ja -struktuuri osas kokkuleppele jõudnud. Muidugi sellisel juhul ei saa vähemalt mina aru, mille jaoks JN-i üldse vaja on.

Viide 2013 kevadise metsseajahi küsitavusele on Antil samuti väga asjakohane, kuid ärgem siiski unustagem, et 2013 oli esimene uue JS kehtivuse aasta ja kehtivus algas n.ö poole jahiaasta pealt, seega 2014-ks on kehtiv metssealimiit ilmselt juba olemas (kokku lepitud 2013). Kuid limiit oli 2013 jahi alguseks ju samamoodi määramata, täiesti õige ja kui jahiaasta kohta tuleks sõna-sõnalt võttes uus limiit kokku leppida, siis...

Kokkuvõtlikult: minu meelest on JS-st puudu see pisikene normikene, mis tegelikkuses oleks nii jahimeeste kui Erametsaliidu kui kõigi ülejäänute huvides ja mis tagaks, et isegi kui JN limiite kokku ei lepi, siis võiks küttimisega siiski peale hakata. Sellise normi puudumine on tõenäoliselt normitehniline puudus, mis tuleks kõrvaldada, kuid mille kõrvaldamiseks poliitilist tahet leida on vähetõenäoline - praegu on see puudus pigem tõlgendatav soodsa surveabinõuna sõraliste küttimismahu jõuliseks tõstmiseks ja seetõttu JS senise toetajaskonna jaoks soodne. Ehk teisisõnu - kuigi demokraatlikus ühiskonnas võiks ju eeldada, et viga seaduses parandatakse ja keegi ei ole tahtnud saavutada olukorda, kus jaht ei saagi toimuma, siis meil paraku sellele vigadeparandusele lootma jääda ei julgeks. Pigem kantsler viskab järjekordse "tõlgenduse" letti ja pool Eestit koogutab kuulekalt järele. See puudujääk JS-st ei viita mitte millelegi muule, kui sellele, mida me kõik ilmselt juba ammu tunnetame - JS on s*** seadus, isegi kui mitte poliitiliselt ja jahimeeste poolt vaadatuna (sest teistele huvigruppidele võib ta olla sellevõrra meeldivam, nimetagem seda demokraatiaküsimuseks), vaid EELKÕIGE normitehniliselt ja süsteemsete reguleerimisvigade tõttu.

Muideks, kontrollisin: isegi Riigieelarve seaduse § 22 (jah, sama nr on paragrahvil) reguleerib olukorda, mis saab siis, kui riigieelarvet pole eelarveaasta alguseks vastu võetud - kuni riigieelarve vastuvõtmiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulusid kuni ühe kaheteistkümnendikuni eelmise aasta eelarve vastavast kulust, jms. Asi see siis oleks JS-s midagi analoogset kirja panna.

BM

Re: Põdralimiit Viljandimaal

Postitatud: L Sept 07, 2013 8:52 pm
Postitas Mart
§ 22. Jahiulukite küttimismaht ja -struktuur

(1) Põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismaht ja -struktuur lepitakse igal jahiaastal jahipiirkondade kaupa kokku jahindusnõukogus, lähtudes käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud aruandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust.

Kus kohast siin loed välja, et maaomanik üldse uluksõraliste limiidi üle kaasa räägib. Selge see, et ettepanek kuulatakse ära ja võetakse arvesse mõistlike ettepanekuid.

Kus kohas on kirjas, et JN-is peab valitsema anarhia, üks mees vehib "automaadiga" ja põrmustab demokraatliku hääletustava. Mis teil seal JN-is valitseb monarhia või.

Re: Põdralimiit Viljandimaal

Postitatud: P Sept 08, 2013 7:50 am
Postitas baddmann
Mart kirjutas:§ 22. Jahiulukite küttimismaht ja -struktuur

(1) Põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismaht ja -struktuur lepitakse igal jahiaastal jahipiirkondade kaupa kokku jahindusnõukogus, lähtudes käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud aruandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust.

Kus kohast siin loed välja, et maaomanik üldse uluksõraliste limiidi üle kaasa räägib. Selge see, et ettepanek kuulatakse ära ja võetakse arvesse mõistlike ettepanekuid.

Kus kohas on kirjas, et JN-is peab valitsema anarhia, üks mees vehib "automaadiga" ja põrmustab demokraatliku hääletustava. Mis teil seal JN-is valitseb monarhia või.


1. Seda, et maaomanik räägib kaasa JN-s, ei peagi välja lugema JS §-st 22. See on kirjas JN moodustamise kohta käivas JS §-s 9 lg 1 - alused, kuidas JN moodustatakse ja et JN-s on ka maaomanike esindaja(d).

2. JS ei räägi midagi sellest, et ettepanekud kuulatakse ära ja arvesse võetakse MÕISTLIKUD ettepanekud. Kui maaomanike esindaja JN-s otsustab teha mingi ettepaneku, siis ei ole üheski õigusaktis pandud talle ette seda, millest ta ettepaneku tegemisel peab lähtuma, s.o Mardi jutu kontekstis võib maaomanike esindaja (või jahimeeste esindaja, muideks) ettepanek olla ka ebamõistlik. JN ei ole mingi mõistlikkuse mõõtmise organ, vaid puuduliku õigusliku regulatsiooni tingimustes tegutsema sunnitud ebamäärane kogu, millel ei ole mõistlikkusega mingit pistmist.

3. Mart, ma saan aru küll, et sa pead silmas § 22 toodud ainult kahte lähtealust, mida sõraliste küttimismahu määramisel tuleb JN-s aluseks võtta, ning et maaomanike tahetud suurust ei ole nende kahe hulgas. Formaalselt ei sega see aga kuidagi JN-s maaomanike esindajal kehtestatud konsensusenõude tingimustes otsust blokeerimast senikaua, kuni jahimeeste esindajad ei ole OMA soovitud limiidinumbreid (raske südamega, eeldatavasti) maaomanike esindaja poolt aktsepteeritavale suurusele tõstnud.

BM