Jutuks võib ju kõigest rääkida, aga sellises olukorras ei saa mitte midagi peale hundinaha seinapeal ja kohaliku ajalehe artikli, kui asi avalikukski tuleks.sooviku kirjutas::M Mis siis saab,kui nüüd koer murrab hoopis hundi maha,nagu selles videos?
Hundid
Re: Hundid
Re: Hundid
Välek kirjutas:Jutuks võib ju kõigest rääkida,
Seda minagi.Naine võib olla,koer peab olema!
Re: Hundid
Tänases (7.05) Maalehes pikk artikkel sellest juhtumist. Kas kohtulugu järgneb või lüüakse käega ?
BM
BM
Re: Hundid
Ise lükkaks sellise jama raudselt kohtusse.Aga momendil ei tea,mis hagijamees otsustab.Üks koer ei pidavat olema ei lemmikloom ega kariloom.Kui ikka üsna mitu koera on,siis on tegu koerte karjaga?
Meie teise ohvri eest pakuti 200 eurot.Saksa jahiterjeri omanik ei võtnud seda kopikat vastu.
Meie teise ohvri eest pakuti 200 eurot.Saksa jahiterjeri omanik ei võtnud seda kopikat vastu.
Re: Hundid
Riik tapetud jahikoera kütile ei hüvita (2)
07. mai 2015 11:37
Ivar Soopan Ivar Soopan Maaleht Viktor Veikolaineni noor eesti hagijas enne traagilist surma.
Viktor Veikolaineni noor eesti hagijas enne traagilist surma.
Foto: Erakogu
Laiuse jahiseltsi liige taotles keskkonnaametilt hundi maha murtud jahikoera eest hüvitist, aga riik keeldus seda maksmast, sest jahikoer pole lemmik- ega põllumajandusloom.
Jõgevamaa küti Viktor Veikolaineni jahilkäik mullu 10. jaanuaril lõppes traagiliselt. Elu näinud mehe silmad võttis märjaks, kui ta oma aasta ja üheksa kuu vanuse eesti hagija metsast nülitu ja hingetuna leidis. Vaatepilt oli kohutav. Esimest hooaega jahikoera ülesannetes hagijas langes hundi tapatöö ohvriks.
Reklaam
“Olime kolmekesi jahil,” meenutas Viktor Veikolainen. “Koer võttis jälje üles, ajas jänest või rebast – kumba, seda täpselt ei tea.”
Jälge nuuskiv hagijas tegi ümbruskonnas kaks tiiru ja alustas kolmandat, kui Veikolainen otsustas videviku lähenedes GPS-seadet kaelas kandnud koeraga kodutee ette võtta. “Mõtlesin, et võtan ta jälje pealt maha, aga enam ta ei tulnud tagasi. Hääl kadus,” jutustas mees.
Kütt helistas pojale, kes vaatas veebist, kus koer asub. “Poeg ütles, et koer on küla ääres, aga häält sealtpoolt ikka ei kuulnud. Natukese aja pärast helistasin uuesti pojale ja ta ütles, et koer on ühe koha peal – natuke eemal metsa sees.”
Just sealkandis asuvad mägraurud. Seepärast arvas Veikolainen, et koer on urus, kuid nii see polnud. Hinge heitnud hagijas lebas urgudest eemal märja metsaaluse kõdunevatel puulehtedel.
Liigu edasi, sisu jätkub peale reklaami
“Pea ja jalad olid terved, ülejäänu oli paljaks kooritud, sisikond paljaks söödud,” kirjeldas Viktor Veikolainen. Koera kaelal GPS-seadmega rihma kõrval olid hundi kihvajäljed.
Kütt teatas juhtunust kohaliku keskkonnaameti büroole ning taotles koera surmast tekkinud kahju hüvitamist. Kui hunt murrab lamba või veise või võtab taluõuelt lemmiklooma, on omanikul võimalus hüvitist taotleda. Kuid hundi tapetud jahikoeraga on teised lood.
Veikolainen küsis 3000 eurot. Omal ajal sai tõukoer aretajalt ostetud 400 euroga, ligi kahe aastaga oli koera õpetamise ja ülalpidamise peale kulunud hulk raha ja vaeva.
Eitav vastus
Tänavu aprillis sai Veikolainen keskkonnaametist vastuse, mis tekitas temas nördimust.
“Loomakahju määruse paragrahvi 3 lõige 1 punkt 1 kohaselt hüvitatakse kahju looma poolt surmatud või vigastatud põllumajandus- või lemmiklooma eest. Jahil hukkunud jahikoera ei käsitleta põllumajandustoodete esmatootjale kuuluva põllumajandus- ega lemmikloomana,” kirjutas keskkonnaamet.
“Koera jahile viimine on teadlik tegevus, mille käigus saab ja tuleb arvestada, et jahikoer võib saada kokkupuutel metsloomaga vigastada. Jahil oleva koera hukkumist ei saa käsitleda loomakahjuna looduskaitseseaduse ja loomakahju määruse mõttes.”
Kui see jahikoer murtakse koduhoovis ja ta on lemmiklooma olukorras, siis omanik ei ole kõrgendanud riski võtnud ja meelega provotseerinud. Tõnu Talvi
Loomakahju määruse paragrahv 9 lõige 1 kohaselt võetakse hüvitise määramisel arvesse, kas taotluse esitaja on oma vara kaitseks kahju tekitavaid loomi peletanud või nende juurdepääsu takistanud ning kas eeldatava kahjustuse vastu kasutatud meetodid või vahendid on olnud sobilikud ja nende kasutamisel on looma vigastamist välditud.
“Jahil oleva koera murdmisel ei ole võimalik arvestada omavastutuse määra, sest loom on teadlikult viidud keskkonda ja olukorda, kus võib esineda metslooma rünne. Eeltoodut arvestades ei võimalda looduskaitseseadus ja loomakahju määrus taotlust rahuldada, mistõttu hüvitist ei maksta,” seisab määruses.
Hunt kaitstud, koer mitte
… jahikoera ei käsitleta põllumajandustoodete esmatootjale kuuluva põllumajandus- ega lemmikloomana …
… sest loom on teadlikult viidud keskkonda ja olukorda, kus võib esineda metslooma rünne …Bürokraatiakaugele inimesele kõlavad need laused veidrana. Seda enam et jahikoer ongi ju aretatud jahi pidamiseks, ja kuidas teisiti saakski see olla, kui kütt viib ta teadlikult metsa loomi leidma ja püüdma.
Bürokraatiakaugele inimesele kõlavad need laused veidrana. Seda enam et jahikoer ongi ju aretatud jahi pidamiseks, ja kuidas teisiti saakski see olla, kui kütt viib ta teadlikult metsa loomi leidma ja püüdma.
Kui sama jahikoera oleks hunt tapnud talumaja hoovis nii-öelda vabal ajal, siis tekkinuks kütil õigus saada koera eest hüvitist. Metsas aga mitte, sest jahimees viis ise looma metsa ja seadis ta ohtu. Vähemalt nii mõistab asja seadus.
Veikolainen polnud seesuguse asjade käiguga rahul. “Hunt on riigi poolt kaitstud, kuid mina ei saa oma koera kaitsta,” märkis ta.
Kütt võttis ise riski
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi mäletas Veikolaineni ja tema koera juhtumit. “Jahikoer pole tavapärane lemmikloom või kariloom,” ütles ta. Talvi sõnul viib jahimees ise koera kõrgendatud riskiga piirkonda ja võtab ka ise riski. “Kui see jahikoer murtakse koduhoovis ja ta on lemmiklooma olukorras, siis omanik ei ole kõrgendanud riski võtnud ja meelega provotseerinud.”
Talvi toob seadusekeeles näite: “Kui ökoloogiliselt vaatame, siis on taust see, et see on puhtalt provokatsioon, millega metsa minna. Metsaelanikud, kes vastu tulevad, käituvad vastavalt oma liigi omadustele erinevalt: kas põgenevad, peidavad või kaitsevad end, kui nende territooriumile tullakse. Selle juhtumi puhul oli tõenäoliselt see kolmas võimalus – kelle koduterritooriumile mindi, see otsustas end kaitsta,” rääkis Talvi.
Ta lisas, et hüvitist saab taotleda, kui metsloom tuleb inimese mängumaale inimese huvisid kahjustama, aga praegusel juhul provotseeris metslooma jahimees, viies koera ise metsa.
Kõik see võib isegi seaduselooja ja -hoidja silmis loogiline olla, ainult et jahipidamine on seaduslik ja organiseeritud tegevus, mille lahutamatu osa on ka jahikoerad. Ühtpidi on riik pannud küttide õlgadele ülesande ulukite arvukust reguleerida, ent kui selle tegevusega kaasnevad kahjud, mis jahipidamisega paratamatult kaasas käivad, siis neid riik ei hüvita.
Talvile meenus veel üks samasugune aastatetagune juhtum. Ka siis ei maksnud riik kütile koera surma eest hüvitist.
Mida peab kütt sellises olukorras tegema? Muud võimalust pole, kui oma jahikoer kindlustada. “Aga loomulikult, koeri kindlustatakse,” ütles Tõnu Talvi.
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu saatis Maalehele väljavõtte kahe kindlustusseltsi, ERGO ja If Kindlustuse tingimustest.
“Antud juhul on tegu õnnetusjuhtumiga, mis on traditsiooniliselt loomakindlustusega kaetud,” ütles Andres Piirsalu, kui oli tutvunud Viktor Veikolaineni koera juhtumiga. “Seega ei ole siin üldse küsimust, kas hüvitatakse või mitte – konkreetse näite korral oleks kahju kindlasti hüvitatud.”
Kuidas jahikoera kindlustada If Kindlustuse näitel
Allikas: If Kindlustus
- Ifis saab kindlustada nii tõupaberitega koeri kui ka segaverelisi lemmikloomi vanuses kuni kaheksa eluaastat.
- Lemmiklooma kindlustamiseks peab loom olema terve ja tätoveeringu või mikrokiibiga märgistatud.
- Ifis saab loomaomanik valida kolme – mini-, põhi- ja superpaketi vahel. Minimaalseteks riskideks on hukkumine, vargus ja kadumine. Põhipaketi puhul katame lisaks ka ravikulu.
- Superpakett on kõige laiema kaitsega kindlustuspakett, mille puhul saab loomaomanik kindlustada oma looma ka lisaks eelnevale jahi- või teenistuskoera väärtuse vähenemise vastu ning kindlustatud on ka vastutus ja loomaomaniku reisitõrge. Ifi kliendid eelistavad ülekaalukalt Superpaketti ehk kõige laiemat kindlustuskaitset.n
- Koera väärtuse vähenemise kindlustus kehtib ainult sel juhul, kui jahi- või teenistuskoer on puhast tõugu ja saanud ka jahi- või teenistusalase väljaõppe ning keda on ka kasutatud jahi- või teenistuskoerana. Koera väärtuse vähenemise kindlustusjuhtumiks on näiteks olukord, kus koer haigestub ootamatult ja ettenägematult või leiab aset õnnetusjuhtum, mille tagajärjel ei saa koer enam kunagi jahi- või teenistusülesandeid täita. Koera väärtuse vähenemise korral on kindlustushüvitise suurus 50% koera hukkumise kindlustussummast ehk siis summast, mille peale on koer kindlustatud.
- Hinnanäide: eesti hagijas, 1,5aastane, koera hind 1000 (kindlustussumma) eurot, isane, koera kasutatakse jahiülesannete täitmiseks.
- Kindlustusmakse ca 17 eurot kuus. Surmajuhtumi puhul hüvitatakse kogu kindlustussumma, mis antud juhul 1000 eurot.
- Ifis on kindlustatud umbes 1500 koera. Ravikulude kahjud moodustavad ca 75% kahjudest ja hukkumise kahjud ca 20%, ülejäänud kahjud jagunevad vastutuse ja varguse kahjude vahel.
07. mai 2015 11:37
Ivar Soopan Ivar Soopan Maaleht Viktor Veikolaineni noor eesti hagijas enne traagilist surma.
Viktor Veikolaineni noor eesti hagijas enne traagilist surma.
Foto: Erakogu
Laiuse jahiseltsi liige taotles keskkonnaametilt hundi maha murtud jahikoera eest hüvitist, aga riik keeldus seda maksmast, sest jahikoer pole lemmik- ega põllumajandusloom.
Jõgevamaa küti Viktor Veikolaineni jahilkäik mullu 10. jaanuaril lõppes traagiliselt. Elu näinud mehe silmad võttis märjaks, kui ta oma aasta ja üheksa kuu vanuse eesti hagija metsast nülitu ja hingetuna leidis. Vaatepilt oli kohutav. Esimest hooaega jahikoera ülesannetes hagijas langes hundi tapatöö ohvriks.
Reklaam
“Olime kolmekesi jahil,” meenutas Viktor Veikolainen. “Koer võttis jälje üles, ajas jänest või rebast – kumba, seda täpselt ei tea.”
Jälge nuuskiv hagijas tegi ümbruskonnas kaks tiiru ja alustas kolmandat, kui Veikolainen otsustas videviku lähenedes GPS-seadet kaelas kandnud koeraga kodutee ette võtta. “Mõtlesin, et võtan ta jälje pealt maha, aga enam ta ei tulnud tagasi. Hääl kadus,” jutustas mees.
Kütt helistas pojale, kes vaatas veebist, kus koer asub. “Poeg ütles, et koer on küla ääres, aga häält sealtpoolt ikka ei kuulnud. Natukese aja pärast helistasin uuesti pojale ja ta ütles, et koer on ühe koha peal – natuke eemal metsa sees.”
Just sealkandis asuvad mägraurud. Seepärast arvas Veikolainen, et koer on urus, kuid nii see polnud. Hinge heitnud hagijas lebas urgudest eemal märja metsaaluse kõdunevatel puulehtedel.
Liigu edasi, sisu jätkub peale reklaami
“Pea ja jalad olid terved, ülejäänu oli paljaks kooritud, sisikond paljaks söödud,” kirjeldas Viktor Veikolainen. Koera kaelal GPS-seadmega rihma kõrval olid hundi kihvajäljed.
Kütt teatas juhtunust kohaliku keskkonnaameti büroole ning taotles koera surmast tekkinud kahju hüvitamist. Kui hunt murrab lamba või veise või võtab taluõuelt lemmiklooma, on omanikul võimalus hüvitist taotleda. Kuid hundi tapetud jahikoeraga on teised lood.
Veikolainen küsis 3000 eurot. Omal ajal sai tõukoer aretajalt ostetud 400 euroga, ligi kahe aastaga oli koera õpetamise ja ülalpidamise peale kulunud hulk raha ja vaeva.
Eitav vastus
Tänavu aprillis sai Veikolainen keskkonnaametist vastuse, mis tekitas temas nördimust.
“Loomakahju määruse paragrahvi 3 lõige 1 punkt 1 kohaselt hüvitatakse kahju looma poolt surmatud või vigastatud põllumajandus- või lemmiklooma eest. Jahil hukkunud jahikoera ei käsitleta põllumajandustoodete esmatootjale kuuluva põllumajandus- ega lemmikloomana,” kirjutas keskkonnaamet.
“Koera jahile viimine on teadlik tegevus, mille käigus saab ja tuleb arvestada, et jahikoer võib saada kokkupuutel metsloomaga vigastada. Jahil oleva koera hukkumist ei saa käsitleda loomakahjuna looduskaitseseaduse ja loomakahju määruse mõttes.”
Kui see jahikoer murtakse koduhoovis ja ta on lemmiklooma olukorras, siis omanik ei ole kõrgendanud riski võtnud ja meelega provotseerinud. Tõnu Talvi
Loomakahju määruse paragrahv 9 lõige 1 kohaselt võetakse hüvitise määramisel arvesse, kas taotluse esitaja on oma vara kaitseks kahju tekitavaid loomi peletanud või nende juurdepääsu takistanud ning kas eeldatava kahjustuse vastu kasutatud meetodid või vahendid on olnud sobilikud ja nende kasutamisel on looma vigastamist välditud.
“Jahil oleva koera murdmisel ei ole võimalik arvestada omavastutuse määra, sest loom on teadlikult viidud keskkonda ja olukorda, kus võib esineda metslooma rünne. Eeltoodut arvestades ei võimalda looduskaitseseadus ja loomakahju määrus taotlust rahuldada, mistõttu hüvitist ei maksta,” seisab määruses.
Hunt kaitstud, koer mitte
… jahikoera ei käsitleta põllumajandustoodete esmatootjale kuuluva põllumajandus- ega lemmikloomana …
… sest loom on teadlikult viidud keskkonda ja olukorda, kus võib esineda metslooma rünne …Bürokraatiakaugele inimesele kõlavad need laused veidrana. Seda enam et jahikoer ongi ju aretatud jahi pidamiseks, ja kuidas teisiti saakski see olla, kui kütt viib ta teadlikult metsa loomi leidma ja püüdma.
Bürokraatiakaugele inimesele kõlavad need laused veidrana. Seda enam et jahikoer ongi ju aretatud jahi pidamiseks, ja kuidas teisiti saakski see olla, kui kütt viib ta teadlikult metsa loomi leidma ja püüdma.
Kui sama jahikoera oleks hunt tapnud talumaja hoovis nii-öelda vabal ajal, siis tekkinuks kütil õigus saada koera eest hüvitist. Metsas aga mitte, sest jahimees viis ise looma metsa ja seadis ta ohtu. Vähemalt nii mõistab asja seadus.
Veikolainen polnud seesuguse asjade käiguga rahul. “Hunt on riigi poolt kaitstud, kuid mina ei saa oma koera kaitsta,” märkis ta.
Kütt võttis ise riski
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi mäletas Veikolaineni ja tema koera juhtumit. “Jahikoer pole tavapärane lemmikloom või kariloom,” ütles ta. Talvi sõnul viib jahimees ise koera kõrgendatud riskiga piirkonda ja võtab ka ise riski. “Kui see jahikoer murtakse koduhoovis ja ta on lemmiklooma olukorras, siis omanik ei ole kõrgendanud riski võtnud ja meelega provotseerinud.”
Talvi toob seadusekeeles näite: “Kui ökoloogiliselt vaatame, siis on taust see, et see on puhtalt provokatsioon, millega metsa minna. Metsaelanikud, kes vastu tulevad, käituvad vastavalt oma liigi omadustele erinevalt: kas põgenevad, peidavad või kaitsevad end, kui nende territooriumile tullakse. Selle juhtumi puhul oli tõenäoliselt see kolmas võimalus – kelle koduterritooriumile mindi, see otsustas end kaitsta,” rääkis Talvi.
Ta lisas, et hüvitist saab taotleda, kui metsloom tuleb inimese mängumaale inimese huvisid kahjustama, aga praegusel juhul provotseeris metslooma jahimees, viies koera ise metsa.
Kõik see võib isegi seaduselooja ja -hoidja silmis loogiline olla, ainult et jahipidamine on seaduslik ja organiseeritud tegevus, mille lahutamatu osa on ka jahikoerad. Ühtpidi on riik pannud küttide õlgadele ülesande ulukite arvukust reguleerida, ent kui selle tegevusega kaasnevad kahjud, mis jahipidamisega paratamatult kaasas käivad, siis neid riik ei hüvita.
Talvile meenus veel üks samasugune aastatetagune juhtum. Ka siis ei maksnud riik kütile koera surma eest hüvitist.
Mida peab kütt sellises olukorras tegema? Muud võimalust pole, kui oma jahikoer kindlustada. “Aga loomulikult, koeri kindlustatakse,” ütles Tõnu Talvi.
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu saatis Maalehele väljavõtte kahe kindlustusseltsi, ERGO ja If Kindlustuse tingimustest.
“Antud juhul on tegu õnnetusjuhtumiga, mis on traditsiooniliselt loomakindlustusega kaetud,” ütles Andres Piirsalu, kui oli tutvunud Viktor Veikolaineni koera juhtumiga. “Seega ei ole siin üldse küsimust, kas hüvitatakse või mitte – konkreetse näite korral oleks kahju kindlasti hüvitatud.”
Kuidas jahikoera kindlustada If Kindlustuse näitel
Allikas: If Kindlustus
- Ifis saab kindlustada nii tõupaberitega koeri kui ka segaverelisi lemmikloomi vanuses kuni kaheksa eluaastat.
- Lemmiklooma kindlustamiseks peab loom olema terve ja tätoveeringu või mikrokiibiga märgistatud.
- Ifis saab loomaomanik valida kolme – mini-, põhi- ja superpaketi vahel. Minimaalseteks riskideks on hukkumine, vargus ja kadumine. Põhipaketi puhul katame lisaks ka ravikulu.
- Superpakett on kõige laiema kaitsega kindlustuspakett, mille puhul saab loomaomanik kindlustada oma looma ka lisaks eelnevale jahi- või teenistuskoera väärtuse vähenemise vastu ning kindlustatud on ka vastutus ja loomaomaniku reisitõrge. Ifi kliendid eelistavad ülekaalukalt Superpaketti ehk kõige laiemat kindlustuskaitset.n
- Koera väärtuse vähenemise kindlustus kehtib ainult sel juhul, kui jahi- või teenistuskoer on puhast tõugu ja saanud ka jahi- või teenistusalase väljaõppe ning keda on ka kasutatud jahi- või teenistuskoerana. Koera väärtuse vähenemise kindlustusjuhtumiks on näiteks olukord, kus koer haigestub ootamatult ja ettenägematult või leiab aset õnnetusjuhtum, mille tagajärjel ei saa koer enam kunagi jahi- või teenistusülesandeid täita. Koera väärtuse vähenemise korral on kindlustushüvitise suurus 50% koera hukkumise kindlustussummast ehk siis summast, mille peale on koer kindlustatud.
- Hinnanäide: eesti hagijas, 1,5aastane, koera hind 1000 (kindlustussumma) eurot, isane, koera kasutatakse jahiülesannete täitmiseks.
- Kindlustusmakse ca 17 eurot kuus. Surmajuhtumi puhul hüvitatakse kogu kindlustussumma, mis antud juhul 1000 eurot.
- Ifis on kindlustatud umbes 1500 koera. Ravikulude kahjud moodustavad ca 75% kahjudest ja hukkumise kahjud ca 20%, ülejäänud kahjud jagunevad vastutuse ja varguse kahjude vahel.
sinu nukker noku!
-
aadu kadakas
- Postitusi: 1469
- Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm
Re: Hundid
Ma ei oska muidugi ennustada seadusterägastikku sattumist, kuid äkki peaks vaatama seda juhtumit JS paragrahv 21 lõige 6 valguses ja sealt edasi.
Re: Hundid
Et arvukuse suurenemisest on tekkinud oluline negatiivne mõju keskkonnale või oht inimese tervisele või varale ? Noh, jah, unistada ju võib, aga Unistuste Seire Osakond ei lase seda läbi tõenäoliselt 
BM
P.S. Uups
bm
BM
P.S. Uups
bm
Re: Hundid
hunt otsustas end kaitsta. Huvitav küll, ja sõi praktiliselt koera ara. Nüüd savad enesekaitsjd endale paraja kodu.
Re: Hundid
Hani kaitses end põllu ja viljaterade vastu, jube. Kas me sellist Eestit tahtsime ? 
BM
BM
-
nokasmaius
- Postitusi: 91
- Liitunud: T Aug 09, 2011 4:50 pm
Re: Hundid
baddmann kirjutas:Hani kaitses end põllu ja viljaterade vastu, jube. Kas me sellist Eestit tahtsime ?
BM
Hani kaitses end nälja vastu ja läks põllule sööma. Lihtsama vastupanu tee. Ega hani tea et see vili
on kellegi kallis vara.
Edu!
Jüri.
Teeks äri, aga aega ei ole; tööl peab käima.
Re: Hundid
Haa, õige märkus jah.
Seega jahimees kaitses end igavuse vastu ja läks hagijaga jänesejahile ...
BM
Seega jahimees kaitses end igavuse vastu ja läks hagijaga jänesejahile ...
BM
nokasmaius kirjutas:baddmann kirjutas:Hani kaitses end põllu ja viljaterade vastu, jube. Kas me sellist Eestit tahtsime ?
BM
Hani kaitses end nälja vastu ja läks põllule sööma. Lihtsama vastupanu tee. Ega hani tea et see vili
on kellegi kallis vara.
Edu!
Jüri.
-
aadu kadakas
- Postitusi: 1469
- Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm
Re: Hundid
Erinevalt hanest inimene peaks ikka teadma, miks ta mida teeb. Kui jahimees peab koeraga väikeulukile jahti (kõik selleks vajalikud formaalsused täidetud), siis ta teab ka mis ta teeb. Kui aga selline jaht on pea igas kandis potentsiaalseks ohuks koerale, siis oleks mõistlik või isegi õigus teada, miks meil hunte (ja ka teisi suurkiskjaid) teadlikult vähemaks seiratakse põhjendusega, et asurkond säiliks just mandril nö elujõulisena. Või on endised proffjahimehed endale uute tegevustega indulgentsi ostmas või lihtsalt uue aja tuultes uut businessi ajamas, mida võiks Baddmanni parafraseerides äkki Unistuste Loodusmatkade ettevõtteks nimetada.
Re: Hundid
Keskonnaameti *ametnikud* toredat *ametnikud.