Ulukite arvukus ruutkilomeetril

[Üllar Tamm]

Leidsin netist ühe huvitava tabeli, kahjuks küll 2006 a andmed http://www.suurpedot.fi/page.asp?Section=49&Item=117
Kui siin pisut arvutada, siis Eesti ju lausa lihasööjate paradiis paistab olevat Asustustihedus ruutkilomeetril ju kordades suurem kui naabritel. Ja need on paari aasta tagused andmed, tänaseks tõenäoliselt arvukus veel kasvanud Erandina ehk karude hea põli vene karjalas.

[Mart]

Jah, arvukus praegu ca' 50% suurem.
Kui neid kiskjaid sinna lääne poole hirmsasti tahetakse, siis mingi projekti raames võiks ju neid siin kinni püüda ja siis läände maha müüa. Päris kena raha võiks teenida ja siis see raha meie kaitsealade arendamisele ja teadustöödele tagasi suunata. Sealt Aafrikast šnitti võtta.
Las need kiskjad elavad seal kaitsealadel rahumeeli, kellegile nad seal ette ei jää, aga väljaspool kaitsealasi nende arvukus minimaalse hoida. Seda enam peaks riik sellele mõtlema, sest hakkab ju riik nüüd kiskjate tekitatud kahjusi hüvitama. Miks siis raha tuulde loopida, kahjusi hüvitada, selle asemel, et kahjusi ära hoida, probleemsed elukad kinni püüda ja maha müüa.
Riigil jääks raha hüvitiste näol välja andmata ja teadusprojektideks saaks raha ulukite müügist.

[Üllar Tamm]

Sellelt lingilt on näha huntide elupaikade laienemine Soomes aastatel 99-06 http://www.rktl.fi/riista/suurpedot/susi.html
Punasega on kõige tihedam asustus, rohelised alad on veel huntidest hõivamatta.
Võrdluseks ka karude kaart http://www.rktl.fi/riista/suurpedot/karhu.html ja ilves http://www.rktl.fi/riista/suurpedot/ilves.html

[GC]

Jah, ega ükski jahimees ei pahanda ju näiteks metssigade asustustiheduse üle.
Kuigi piirkonniti jääb nende tõttu 5...10% teravilja saagist saamata.
Ja kardan, et ükskord tuleb aeg kui keegi peab ka neid kahjusid kinni maksma.

[kakuke]

Kitse ja siga on suht palju. Mis viga kiskjatel elada ja paljuneda.

[unt]

Kahju, et meil siin Eestimaal sellist kena ülevaatlikku kaarti-plaani internetist võtta pole. Oleks ju samuti väga hea ja igaleühele arusaadav ülevaade olemas kuidas siin pesakonnad paiknevad, kuhu populatsiooni piirid ulatuvad ja milliste maakondade metsadesse juuri ajama hakkavad. Meie maal siiamaani liigikaitse kuidagi nagu mingi erialainimeste tagatoa info. Ainult spetsialistid pääsevad ligi.

[Üllar Tamm]

Kitse ja siga on suht palju. Mis viga kiskjatel elada ja paljuneda.

Veel on kitse ja siga mõnel pool Meil piiriäärsetes metsades kitsega lood juba suht nutused, eks saabuv( ) talv näitab, kuidas sigade järelkasv on vastu pidanud Oma osa nende ridade harvendamisel on huntidel, ilvestel ja ka hulkuvatel koertel Kui kahele neist on võimalik isegi jahti pidada, siis viimane on ju lausa püha lehm öiroliidus Aru ma ei saa, kelle huvides see on

[unt]

Kitse ja siga on suht palju. Mis viga kiskjatel elada ja paljuneda.

Veel on kitse ja siga mõnel pool Meil piiriäärsetes metsades kitsega lood juba suht nutused, eks saabuv( ) talv näitab, kuidas sigade järelkasv on vastu pidanud Oma osa nende ridade harvendamisel on huntidel, ilvestel ja ka hulkuvatel koertel Kui kahele neist on võimalik isegi jahti pidada, siis viimane on ju lausa püha lehm öiroliidus Aru ma ei saa, kelle huvides see on

Ega hulkuvate koerte "pühaks lehmaks" pidamine ei olegi eraldi kellegi huvides. See on ikka ühiskonna terviku huvides. Kui kunagi olid orjad ja gladiaatorid, keda peremees võiski maha lüüa või siis elu ja surma peale võitlema panna, siis enam ju ühiskond sellist asja ei talu. Eesti liitus sellise üldhumaanse mõttelaadiga lihtsalt natuke liiga vara - meie väike ühiskond ei olnud veel oma lemmikloomapidajaid piisavalt harinud ja korrale kutsunud. Ja ei ole suutnud teha seda tänasekski veel. Nii saabuski põhimõte, et igal loomal on õigus elule (loe. igal hulkuval penil on õigus elule) penidele õigel ajal, aga ühiskonnale natuke liiga vara. Aga ega siin enam tagasikäiku ei ole! Täpselt samuti, nagu ei ole tagasikäiku enam gladiaatorite võitluste juurde. Ja lohutuseks võib öelda, et omavalitsused, milledele hulkuvate lemmikloomadega tegelemine on seadusega pandud, on viimastel aastatel siiski midagi juba tegema hakanud. Aga lõpplahenduseni jääb veel palju aastaid ja jahimehed saavad seda probleemi veel kaua kiruda.

[Üllar Tamm]

Kui lugeda soomlaste uurimust GPS-saatjaga varustatud huntide liikumisest, pole vist mõtet rääkida ainult meie huntidest. Vähemalt Lõuna-Eestis võivad arvukuse tõusule tugevalt kaasa aidata Lähi-Venemaalt uute elupaikade otsingul saabuvad noored hundid. Arvestades, et venes huntide arvukus tugevalt tõusnud ja konkurents saakloomadele tihedam, on see suht tõenäoline.
Sellel lingil on näha soomlaste salvestatud kaardid noorte aastaste isaste huntide matkadest uue elupaiga otsingul peale karja juurest lahkumist http://www.suurpedot.fi/page.asp?Section=54&Item=305 Suurim läbitud vahemaa kahe kuuga oli ca 1000km, lõpuks jäi hundu paigale ca 340 km sünnipaigast eemal. Nagu näha, üritavad noored leida hundikarjadest veel asustamatta piirkondi, kuhu paikseks jääda ja oma kari luua.
Kuue noore hundi liikumise jälgimine on näidanud, et noored leidsid omale uue pesitsuspaiga 40-240 km kaugusel oma sünnipaigast.

Kui nüüd vaadata neid tabeleid http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ... timine.pdf ja http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ... ne2007.pdf, siis meil ju probleemi polegi , pole isegi loendada lihasööjaid

[jorr]

Et huvitav lugu siis,hulkurpenil on õigus elule aga tema saakloomal(kits) nagu pole?Ja see võrdlus orjaajaga,ehk lugu hoopis selles,et seadused pole päris täpsed,et metsloom pole kellegi oma ja tema siis lindprii.

[reimakas]

Uluk kuulub riigile siis, kui me rikume jahipidamiseeskirju. Kui uluk jääb mootorsõiduki ette mitte liiklusmärkide mõjupiirkonnas ei kuulu ta nagu kellegile, ehk riik ju auto remonti ei korva. Kui õnnetus juhtub ulukite eest hoiatava märgi mõjupiirkonnas, peab hukkund uluki ühvitama riigile..... Sellest loogikast tulenevalt kuulub uluk riigile siis, kui riigile see on kasulik . Hulkuv koer kuulub samuti kellelegi, kui saab meedias hea mulli üles puhuda, eriti siis, kui keegi jahimeestest- teate ise.
Vaadates, kuidas meie ühiskonnas üritatakse mängida heaolu ühiskonda ja ehitatakse lemmikloomade varjupaiku, aga samas tänaval elavatele inimestele ei jagu supiköögis suppi ja magamisasemeid, ei sa ma aru, mis siis olulisem on. Kas sellest see suhtumine, et inimene saab ise hakkama ja kui me ei jõua ehitada piisavalt loomadele varjupaike, siis las toituvad metsas ja saavad ise hakkama, sellel asemel et rakendad null tolerantsi hulkuvate lemmikloomade suhtes.

[kakuke]

Midagi samal teemal
http://www.le.ee/?a=uudised&b=6443

[Pauli]

Võtaks kah sõna, aga jutt läheb ulukite asustustiheduse juurest juba väga kaugele
Aga ulukite poole pealt: hundid rändavad küll maru laialt, aga samas näitavad viimased geneetilised analüüsid (pole veel avaldatud), et nii hundid kui ka karud on meil üsna "omad" ega rända sugugi hordidena Venemaale ja tagasi. Tõsi küll, erinevad DNA piirkonnad annavad veidi erinevad tulemused, nii et 100% kindlat veel pole.

[Üllar Tamm]

Siinkohal vaidleks Mossele pisut vastu Kui jälgida sobivate lumeoludega piiri peal toimuvat liiklust, on tulejaid ikkagi rohkem kui minejaid. See siis möödunud talve tähelepanek. Kui sel aastal peaks ka talve ja lund tulema , saab näha värskemaid uudiseid.

[jorr]

Et mis looma sa Üllar silmas pidasid?Neid venest sisse rändajaid.Siga tuleb kindlasti meile,siin ju söödetakse metssead normi ja ehk siis kiskjad(hunt-karu) ka järgi aga kuidas põder liigub rohkem?Kas meile või venesse?Kui poiss Võmmorskis piiri valvas,siis seal pidada ju kohati kõrge võrkaed riike lahutama.