Selle sabade ja kokamisfoorumi kohta: polnud varem uurinud, aga mehed siin kirjutanud juba, et pistke saba suitsu ahju. Ma ei tea, kas keegi täpsustanud ka kuidas, aga ise soovitaks panna nülitud kopra ühes sabaga ahju. Aega täpselt ei mäleta, aga temperatuur hoida umbes 170-180 kraadi peal (nii et ikka mõni tund läheb siiski aega). saba ei tohiks enne kindlasti ära nülgida. Kui roog õigesti välja kukub, on tegu pisut keedetud vähiliha maitselise delikatessiga. Kõigilie vähiliha ei maitse, nii et see jääb igaühe enda otsustada, kas talle asi meeldib või mitte.
Kuskil oli kirjutatud sabasoolamisest ka, mina pole seda proovinud, aga lihakeha võib küll teha nagu suitsusinki ja enne soolata, ei avalda saba maitsele eriti mõju(muidugi parem oleks, et kui enne soolavees leotad ja alles pärast pritsid, et saba ikkagi soolaveest väljas istuks).
Olen kuskilt lugenud, et keskajal, kui mungad paastu pidasid ja lubatud oli vaid kala süüa, siis pisteti ohtralt kopraid. Rahvale seletati nii: elab vees, järelikult kala. aga mingi aeg, ei tohtinud lihtrahvas kobrast püüda, nii et koorekiht sai üksi maiustada.
Kuidas ja kuhu lased kobrast?
Olen mõelnud küll, aga ei usu. kui tähele oled pannud, siis soolikad lendavad välja siis, kui auk on piisavalt suur(kui enam seda auguks saab nimetada, tavaliselt siis ikka lõhe või suurem avaus juba) ja soolikakinnitused kõhuõõnes peavad olema ka purunenud. Sellisel juhul võivad soolikad kukkuda välja ka kuuli suunale vastupidises suunas (kobras on lasu ajal sinu poole ja soolikad samuti sinu poole väljas).
Teine variant on see, et soolikad väljas laskmisega samas suunas (lased kõhtu, aga soolikad väljas selja poolt(kuigi selja poolt lastes ja kõhust välja tulles on see tõenäosem, sest selg üldjuhul imetajatel tugevam)). Põhjuseks see, et kuuli kineetiline energia on soolikad endaga kaasa rebinud.
Rasvaga tõesti selline lugu, et vahest võib haava ummistada, aga siis tavaliselt ei tungigi vesi kopra kehasse ja kui ta õhku enne tabamust on võtnud, siis jääb pinnale. See vist ei puutu siia teemasse, aga haavatud sigadel ju tihti täheldatud seda, et pärast laskmist veri laskmispaigas maas, aga lähed mööda jälge järgi ja veri kadunud. Lased koera jälje peale(kui looma lähedusest ei leia) ja kuskil sügavamal metsas juba siga otsad andud. Hiljem kõhu- või rinnakuõõs verd täis.
Muidu seda ka, et kui loomal eluküünal kustunud, siis kipub keskkonna temperatuuri võtma. Või ei? Keha tegevus ju lõppenud ja seega enam lisa energiat ei vabane ja keha jahtub lihtsalt maha. Selle vastu tõesti ei vaidle, et maa peal läheb sooja ilmaga (ja eriti päikese käes) kobras paari tunniga paiste. Aga vees lugu teine. Kobras elutseb üldiselt ikka liikuvas vees ju (ja kui näiteks soisel alal elab, siis seal vesi niikuinii külmem), Vesi väga hea soojusjuht (umbes 10 tuhat korda parem kui õhk(või olis siis 1000)) ja minu arusaama mööda tõusevad Eesti jõgedes temperatuurid üle 20-25 kraadi ainult väga soojadel suvedel ja seda ainult pinna lähedal(meeter-kaks sügavamal võib temperatuur olla juba üle 10 kraadi jahedam. Madal kaldavesi küll ehk soojem, aga sealt saab ju jahimees looma suuremate ponnistusteta kätte. Nii et sellises keskkonnas võtab nädalakese vähemalt aega, enne kui kobras pinnale tuleb. Mina igatahes ei usu, et kui kobras elab ja kehasoojust piisavalt, et ta peaks hakkama paisuma, selle ära hoidmiseks alamatel loomadel kloaak, ülematel pärak (kuid siiski, ärgem unustagem sooltesulgust, mis takistab metaanil ja mädamuna haisu põhjustaval divesiniksulfiidhappel kehast väljumast ja siis ta ka paisub)
Üks asi muidugi on, kui kobras võib varem pinnale kerkida, isegi paari minutiga. aga siin pole kõhus tekkivatel gaasidel miskit sellega pistmist. Kui kopra kopsudesse on jäänud nii palju õhku, et tema üldine tihedus (ehk kui võtad massi ja jagad välisruumalaga) on ligilähedane 1g/cm3(või vastavalt vee tihedusele tollel hetkel, aga see on nii umbes 1-4%-ne kõikumine vast), siis jääb kobras sõna otseses mõttes vette hõljuma (umbes nii sügavale, kui jõudis sukelduda või kui sügavale kuuli energia surus) ja kui hästi läheb, siis tõuseb vooluga pinnale, kui ei laseb kopsust veel õhku välja ja tihedus suureneb või siis jääb risusse kinni.
Teine variant on see, et soolikad väljas laskmisega samas suunas (lased kõhtu, aga soolikad väljas selja poolt(kuigi selja poolt lastes ja kõhust välja tulles on see tõenäosem, sest selg üldjuhul imetajatel tugevam)). Põhjuseks see, et kuuli kineetiline energia on soolikad endaga kaasa rebinud.
Rasvaga tõesti selline lugu, et vahest võib haava ummistada, aga siis tavaliselt ei tungigi vesi kopra kehasse ja kui ta õhku enne tabamust on võtnud, siis jääb pinnale. See vist ei puutu siia teemasse, aga haavatud sigadel ju tihti täheldatud seda, et pärast laskmist veri laskmispaigas maas, aga lähed mööda jälge järgi ja veri kadunud. Lased koera jälje peale(kui looma lähedusest ei leia) ja kuskil sügavamal metsas juba siga otsad andud. Hiljem kõhu- või rinnakuõõs verd täis.
Muidu seda ka, et kui loomal eluküünal kustunud, siis kipub keskkonna temperatuuri võtma. Või ei? Keha tegevus ju lõppenud ja seega enam lisa energiat ei vabane ja keha jahtub lihtsalt maha. Selle vastu tõesti ei vaidle, et maa peal läheb sooja ilmaga (ja eriti päikese käes) kobras paari tunniga paiste. Aga vees lugu teine. Kobras elutseb üldiselt ikka liikuvas vees ju (ja kui näiteks soisel alal elab, siis seal vesi niikuinii külmem), Vesi väga hea soojusjuht (umbes 10 tuhat korda parem kui õhk(või olis siis 1000)) ja minu arusaama mööda tõusevad Eesti jõgedes temperatuurid üle 20-25 kraadi ainult väga soojadel suvedel ja seda ainult pinna lähedal(meeter-kaks sügavamal võib temperatuur olla juba üle 10 kraadi jahedam. Madal kaldavesi küll ehk soojem, aga sealt saab ju jahimees looma suuremate ponnistusteta kätte. Nii et sellises keskkonnas võtab nädalakese vähemalt aega, enne kui kobras pinnale tuleb. Mina igatahes ei usu, et kui kobras elab ja kehasoojust piisavalt, et ta peaks hakkama paisuma, selle ära hoidmiseks alamatel loomadel kloaak, ülematel pärak (kuid siiski, ärgem unustagem sooltesulgust, mis takistab metaanil ja mädamuna haisu põhjustaval divesiniksulfiidhappel kehast väljumast ja siis ta ka paisub)
Üks asi muidugi on, kui kobras võib varem pinnale kerkida, isegi paari minutiga. aga siin pole kõhus tekkivatel gaasidel miskit sellega pistmist. Kui kopra kopsudesse on jäänud nii palju õhku, et tema üldine tihedus (ehk kui võtad massi ja jagad välisruumalaga) on ligilähedane 1g/cm3(või vastavalt vee tihedusele tollel hetkel, aga see on nii umbes 1-4%-ne kõikumine vast), siis jääb kobras sõna otseses mõttes vette hõljuma (umbes nii sügavale, kui jõudis sukelduda või kui sügavale kuuli energia surus) ja kui hästi läheb, siis tõuseb vooluga pinnale, kui ei laseb kopsust veel õhku välja ja tihedus suureneb või siis jääb risusse kinni.
Räägi teistele kah äkki saame targemaks 
shorty kirjutas:...To Kult: olen juba asja vaadanud, et kaua nende gaaside kogumine aega võtab. ja läkski nädal-kaks, nagu mainisin eelnevalt. ....
Varasem kogemus sügisest, soojem vesi, ütleb et umbes 12 tundi. Sel nädalavahetusel lasksin õhtuti kolm kobrast, ikka nii et pauk, jääb pinnale hulpima, jooksed juurde, pole ... Järgmine hommik pole, järgmine õhtu ca 24 tundi hiljem on pinnal. Sealjuures 2 tükki praktiliselt ilma peata, ainlt mingid räbalad luutükkidega ja ikka läksid põhja
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
vallo kirjutas:Meditsiiniga pole siin midagi pistmist isegi mitte veterinaarmeditsiiniga, nii palju terminite ja mõistete väärkäsitlust ei teeks ükski meditsiiniga kursis olev inimene. Sorry offtopic.
Vabandan mõiste väärkäsitluse eest, kuna sõna ''nagu meditsiin'' oli eksitava sisuga ja "krt teab" riivas usklike kõrva!
Tore et asjaosalised aru said, mida öelda tahtsin!
Veel kord vabandust, olen tulevikus tähelepanelikum
Kivi kotti!
-
saialõikaja
- Postitusi: 406
- Liitunud: E Okt 04, 2004 10:03 am
