Kobras on tuntud oma kõvade luude poolest. Kord lõpetasin liikluses luumurde saanud põtra. Lasin talle ca viie meetri pealt pähe. Kuulist mis kaalus 11grammi olid järel vaid killud kui pealuu lahti raiuti. Kogu aju oli pasteediks muutunud. Seega- täiesti võimalik ka kopra pealuuga.

Olen elus lasknud ühte kobrast ja seda sileraudsega. Sihtisin pähe aga kuul läks kaela sealt edasi pikku selgroogu ja tuli päraku kõrvalt välja. Peale pauku oli kobras nagu kork veepeal.

Olen kindlalt rääkinud, et lasen kopraid kal. 222Rem ja neid kuule olen peast kätte saanud rohkem kui üks kord. Kord jookseb läbi, kord mitte (enamasti läbib).

Alustasin koprajahti 12 kal. sileraudsega(kuul,kartetš).Asjade edasine käik:karabiin kal.6,5 poolmantel-täismantel-nüüd 222REM täismantel.Minu arvamus:surmavalt haavatud kobras ei jää reeglina põhja ,kas jääb kohe pinnale või tõuseb 15-20 min möödudes üles,siis aga praktiliselt veepinnaga tasa.Tavaliselt vähe küljekil, üks esikäpp veepinnaga praktiliselt tasa.Videvikus raskesti märgatav.Põhja läheb ja võib jääda 2-l juhul:1.juurte või risu taga kinni(tasub kaikaga sorkida) ;2kergemalt haavatud või hüdrolöögist uimastatud,viimasel juhul toibub üsna kiiresti, ca 2min.On olnud üsna mitu juhust kui peale lasku vees ukerdav kobras sai konksuga kaldale tõmmatud ja eluvaim üsna ruttu tagasi tuli.Selgus,et loom 100 % kuulist puutumata(läbi optika laskmine teravnurga alt lähedalt),tegemist tugeva hüdrolöögiga vees.Väiksem loom tavaliselt koheselt surnud.Oli ka juhus kui lasin novembris kutsika ca 3m otse ülalt alla vette,kuul looma ei puutunud kuid purunenud oli pealuu,lõpp silmpilkne, loom jäi pinda.Mulle isiklikult tundub,et hüdrolöök toimib eriti tugevasti siis kui kuul läheb vette enne ,st "alla laskmine".Tavaliselt seda juhtub sagedamini,eriti teravnurga alt tulistades. See kõik ei pruugi absoluutne tõde olla ,arvan vaid oma 6-e aastase kogemuse põhjal nii.

Eelnevalt kirjeldatud laskmiskogemus Jagtmats-iga oli ikka moonale positiivsem. Kuul läks läbi kolju ja läbi parema esikäpa ning jäi siis naha alla pidama. Tegu oli vabriku moonaga. Kasutan seda moona just tingimustes, kus vaja lasta kuni 50m ja sellelt distantsilt on OK.

Kopra pärast tasu moonas kahelda. Püüab 30-06 12g mega oma kerega vees kinni. Kaugused üle 15m pole old. Pähe või kaela , kuda satub aga pinnale jääb hulpima alati nõksa aega. Nii et minipootshaak taha haakida ja käes ta ongi. Vahest kipub sihitult veepääl ujuma ja siis on haagitud koprapüük nagu suure kalapüük. Taistelu üle minuti ei kesta. Saak käes , oota järgmist , eriti kevadel.

Olen lasknud 12cal. kolme kobrast vette ja pähe.Kõik mida lasknud olen olen kätte saanud.2kobrast lasin u. 10 meetri pealt ja 1 u. 20. Mina igatahes pole isegi mõelnud hakata jahtima kobrast vindiga.

Metsakutsu!Proovi karabiini ja Sa ei kahetse! 75-100m ei peaks probleemiks olema.Ei taha siin kedagi õpetama hakata,aga eelmisel hooajal lastutest olid 8-l kartetsid turjas! Relvavalik sõltub ju suuresti ka veekogust kus jahti pead .Ise loobusin 12kal siledaga jahtimise koprale juba ammu ,põhiline jaht ikka Pärnu jõel.Paadist jahtimine muidugi rohkem sileda värk kui ujuvat looma tahad lasta.

22LR
Meil siin polegi suuri ja laiasid jõgesi.Nii , et üle 70 meetri naqnii lasta ei saax, sest kaugemale ei näe.Aga ma mõtlesin , et vb isegi proovin karabiniga.Eelmisel aastal olex olnud võimalus, sest 100m peal põllu niisutsukraavi kaldal 1 näris oxi.Aga lähemale ei saand hiilida.
Paar päeva hiljem lasi sõber sealt ühe ära, väidetavalt u 200 m pealt ja selgroogu. Aga kõigile siis edu koprajahis!

Oi, paadilt saab karabiniga lasta väga ilusasti. Eelmise aasta põhiline jaht oligi nii. Lihtsalt, paatkond peab olema meeskond ning algajatel soovitaks mõned aastad käia lanti loopimas, võrkusid panemas, undadega jantida... tuulega ja ilma... ning lasketiirus kätt harjutamas. Seejärel siis, kahekesi nagu parim, jõele. Palju parem kui siledaga neid seal kiusata (siledaga saab ka ja vägagi edukalt, aga mõlema teema võrdluses eelistan ikkagi vintraudset).

Ja laskmisest, tabamiskoha valin selle järgi kus kobras viibib. Kui on mingi oht, et pärast esimest tõmblust on kobast vees ja lännu, siis ikka pähe, ujuvat looma alati pähe, kui aga kenasti jääl-kuival maal ning kolju suuremat sorti trofee moodi paistab, siis on kopsu-selgroo-südame augustamine pigem õigustatud.

Esmalt hakkasin koprajahis käima siledaga,hiljem vindiga.Pidevalt oli jama,kord oli vaja lasta lähedalt,siis jälle kaugelt ja nagu kiuste alati oli õige püss koju jäänud.Lõpuks võtsin kasutusele kombi. millel peenekaliibriline vindirauad ja siiani pole oma valikus pettunud.Olgu kobras 5m peal või 100m kaugusel alati on mul võimalus teda lasta ja enamuse olen ka kätte saanud.

Tundub jah,et kombinee koprajahis parim aga eks ta ole harjumus asi.Mõnele istub just sile ja õngitseb kopra ka 60--70 m pealt kuuliga ära.

Sai eile siis üks ära lastud. Lasin ca 60m pealt kaela, jäi kohe maha. Huvitav oli see, et peale lasku ca 3min pärast ujus juba järgmine, väga suur isend minust mööda. Tavaliselt öeldakse, et peale laskmist on vaikus maal ja paar päeva pole mõttet passida, on ettevaatlikumad ja tulevad pimedas välja?

Kui sa siin foorumiski koprateemasid rohkem loeksid, siis näeksid, et pigem öeldakse hoopis vastupidist: kui loom käes, siis oota rahulikult edasi, tuleb järgmine

BM

Jah olen neid ikka lugenud ja arvamusi on ju seinast-seina Ilmselt sõltub see kohast, kas tegemist kraavide, jõgede või järvedega (meil jõgi). Minu poolt nimetatud käitumist on täheldanud meie ühistu staazikamad kütid.