Kuidas sokuga tänavu on? Sai laupäeva õhtul ka korra ära käidud, paari looma ka nähtud, ühte veerand tundi läbi optilise vaadeldud ja piirkonnas kostunud paukude järgi võis järeldada, et nii mõndagi tabati. Loodus ka tänavu kuidagi teisiti, sääski väga palju, et lausa päikese käes ka ründavad ja 2. juunil pole ka nagu varemalt jaaniussi leidnud.

Tsiteerides klassikuid:
Pauli "Sokk 2013":
Küsimuse peale "Kuidas sokkudega lood on?"
Mõnega on täitsa head lood, aga mõne teisega nii hästi ei ole

Kuna metskitsede arvukus ülespoole jõudsalt liikunud, siis ka sokkude arvukus korralik. Mõne aasta tähelepanekud paaris alas, et sokkusid karjast lausa üle poole (62%). Ilves küll "karjatanud" ja piirkonniti ohjes hoidnud, kuid mingit vähenemist pole siiski üldises plaanis nagu olnud. Nojah, ilvest olla ju Eestis ka tohutult vähemaks jäänud mitte, et kitsekari hüppeliselt suureneb. Meenuvad ka materdavad kommentaarid, kui raskete talvede ajal pakkusin välja, et tuleks hakata üsna pea metskitse arvukust ohjes hoidma. Nojah, sellega on läinud nagu tavaliselt, et mõned aastad hiljem hakatakse reguleerima, kui loodus juba ise oma regulatsioonidega pihta hakkab. Sellel aastal on olnud ja on jätkuvalt sokkude areaalikonkurentsi silmnähtavalt palju, mis ka viitab kõrgele arvukusele.

Laupäeval so 2. juunil sokud juba põllus puskisid. Ehk ruumi vähe ja tundub et koos muu loodusega liigub jooksuaeg ettepoole sel aastal.

Kolavad tõesti kitsedega koos, ajavad isegi taga ning omavahel nügimist on. Me hakkasime muidugi kohe selle arvukuse ohjes hoidmisega pihta aga pole liiga hästi tulemusi andnud. Ileveseid pole ka näinud nii palju kui hetkel. Samuti karusid... ning mõni rändav hunt sekks. Liiklusest on juba korjatud limiidilähedane arv loomi ära, karud ei kurvasta. Eile vaatasin ka natukene ringi, oli ilusat noort, oli medalisarve, oli selliseid nii ja naa loomi ning eks mõni viletsam ka. Tunniga nähtud u 10t sokku. Kitsed lisaks.

Meil samuti soku puudust ei ole. Sellel aastal ainult eriline tähelepanek- õhtul tulevad välja alles 24:00 paiku kui õues jahedam. Sai ka paar õhtut kaemas käidud, kuid tulutult. Reedel läksin hommikul 5 paiku - kolmas nähtud isend oli väärarenguga sarvedega - läheb jaaniks kotletiks

Mul jällegi oli vastupidid. Käisin reede õhtul väljas ja no sellist asustustihedust pole ma varem kohanud. Võtsin ette täiesti puutumata koha, kus rabaga piirneval metsal on sellised sisseulatuvad heinamaad. Läksin peale kuskil 21 paiku kuna ei teadnud, mis siilule passima jääda seega, otsustasin läbi käia kõik siilud nii palju kui viitsin ja selgeks teha, mis toimub. Olin juba enne pimedat ilusti autos tagasi ja tulemuseks nägin: u 10 sokku, 5 kitse, 1 põder ja seda kõike ristlõikes 600m sees.

Kui sarvedest rääkida, siis nägin korraga kahte sokku, kellel sarved veel keset juuni kuud karvased.

Kui nüüd populatsioon kasvab, siis võibolla kasvab ka jälle haigete loomade hulk. Eile lastud sokul olid ninakiinid ja mitmed ringi liikuvad sokud on päris äbarikud ja karvaste sarvedega...

Ninakiinid peaks sellel perioodil päris tavaline olema olenemata tervislikust seisundist. Möödunud nädalal sai ka üht karvaste sarvedega kohatud, oli päris väike teine, aga sarved juba 2-he harulised, miks see nii on ei tea.

Jah, ninakiinid ei tähenda muud, kui selles piirkonnas nad kitsel parasiteerivad. Kohati on kõigil, kohati pole üldse. Norsatused viitavad ka kiinide vaevale. Aastased sokud vahetavadki hiljem karvasarve, ehkki vabalt võib olla tegu ka haigusliku nähtusega, kui juuliks pole karv sarvelt läinud. Aga sarvede variatsioonid on üks eriti põnev teema. Pole vist muud öelda, kui et geenid ja nii ongi. Mingi pisike ala "toodab" teinekord jõulisi trofeesokkusid ja samas võivad suurel alal olla kõigil sokkudel keskpärased sarved. Aga eks see ole ilmselt enamusele selge kui seebivesi.

Sekundeerin Aadu teemale sarvede variatsioonidest piirkonniti. Läbi aja olen oma piiksarvelised lasknud pigem ühest piirkonnast. Esmaspäeval poseeris jällegi üks piiksarv samas piirkonnas.
Muret külvab hinge ka pasatõbi. Samal päeval panin selle diagnoosi (kasutades diagnoosi panamiseks meditsiinilist binoklit ) ühele sokule kelle tagaosa oli tumepruun ning liipas oma tagajalga.

Piiksarvedega nooreke sokk on aastane ning ei anna tihti kogenematule silmale arusaamist tema tegelikust potentsiaalist. Tihti luuakse ettekujutus, et noor sokk = äbarik ja tuleb potti lüüa. Näeb neid seetõttu enam, sest lüüakse tihedas areaaliheitluses põldu või mujale avamaale.

Seda räägitakse ka vist kõikides valiklaskmise koolitustes, et kui tahad neist piikidest lahti saada, pead piirkonna puhtaks laskma ka emadest, mitte ainult sokkudest.

Nädal tagasi sai vilet puhutud ja huvilisi selle vastu oli. Pisemaid pole muidugi kunst ka enne jaani ligi saada. Ühes põllunurgas, kus teadaolevalt selline veidi üle kesmine sokk liigub, sai ka piiksutamist proovitud. Harjumatult ruttu ta pajude vahelt välja ilmus ja otse pillitaja poole liikus. Enne pillitamiskohta jõudmist ajasin kitse heina seest jooksu. Sokk võttis kitse lõhna üles ja talle metsa ka järgnes.
Pulkadega loomi kohtab juba peale kella 22te kuid suurem loom tuleb välja alles peale keskööd. Ilmselt ka putukate rohkuse tõttu. Kõrvade lehvitamist ja jalgadega vehkimist palju näha. Tuuseldatakse kiiresti mõni põõsas läbi ja metsa tagasi.
Kitsele selgahüppamist ja jooksuaja aktiivsust pole veel märganud.
Kuidas mujal?

Sai paar nädalat tagasi peibutamas käidud, aga huvi keegi üles ei näidanud. Vanemad sokud hakkasid haukuma ja eemaldusid, noored vaatasid natuke aega ja sõid edasi. Pole varem peibutamist proovinud. Ilmselt on ka selles viga.
Millega piiksutamas käisid?