Ma ei ole elus kunagi põtra nii palju kartnud kui täna!!


Lugu järgmine....

Istun mina seitsme ajal kraavide ristumis kohas ja passin kobrast ,vesi kohiseb mõnusalt ja kõik on tore .Korraga kuulen jube ragin tuleb selja tagant........ ei jõua veel peadki keerata kui lehm maandub minus 5 m kaugusel kraavis .Ehmatan loomulikult ja kargan püsti ,siis vaatan sinna poole kust lehm tuli.....pull.
Vahib pull kord lehma kord mind ja krt valib miski pärast mind.
TULEB taganen nii palju kui annab kraavid laiad ja sügavad kuhugi minna kah enam ei ole ainult üks elektri post mille taha pugeda.Vahemaa on meil ca 25 m krt ikka tuleb.........mis teha minna pole kuhugi ,ei tundu just teine eriti sõbralik kah...tuleb ja tuleb ja tuleb.Otsustan ühe haavli laengu taeva poole kihutada ehk see rahustab teda...........EI ikka tuleb panen teise veel ..........peatub.Kiire padruni vahetus (nii kiiresti pole ma seda kunagi suutnud ja ilmselt ei suuda kah) aga see kord juba kuulid.Mõtlen endamisi ÜKS samm veel ja siis tuleb juba see laeng sinu poole(jätan need mõtted siis välja ütlematta mis sõnadest need koosnesid ) Pärast metsamehed kes olid paar sada meetrit eemal töö juba lõpetanud ja panid asju kokku ütlesid et tegelikult ma mitte ei mõelnud seda oma ette vaid ladusin selle pulli härrale kõik välja kõva häälega Ja uskuge või mitte aga see mõjus . Härra keeras otsa ringi ja läks tagasi .

Minul igatahes kadus peale seda tänaseks igasugune jahi isu


Kas tõesti olin mina ahvatlevam kui lehma tädi??

Ei, sa segasid lihtsalt teda intiimvahekorda astumisel. Või mine tea, vaata peeglisse, ehk sarnaned hoopis noore tiirase pulliga, kes oli vaja mängust välja lüüa!

pull ikka pidi inimloomal ja põdral rohkem vahet tegema (st. vähem viha pidama ) kui lehm, kes parasjagu oma võsukese jalutuskäigule on viinud... soovitan soojalt puu otsa kobida kui 25m raadiuses lehma vasikaga näed olen näinud kuidas need loomad suudavad esimeste sõrgadega aukartust äratavid liigutusi teha... nii et metsa ja kogemusi koguma

Jah, oli kunagi 20.sajandi algul kui mees lasi ajus pulli. oli talv ja vennal oli lambanahast kasukas seljas, lambast kindad ees, vöö vahel.
pull ei kukkunud ja tuli mehele peale ja lõi jalaga kindad läbi kere selja peale.
Lauad ümber ja auku

Enda vanavanaisal oli juhus lasta mõisa metsas põtra eestlaetava püssiga see ka ei taht surra ja tuli peale. Vana sai puu otsa ja hakkas laadima, jama hakkas kui oli kuul vaja paika panna-seda kuuli lihtsalt polnud enam, ainuke kõva asi mis taskus oli-saeviil, sellega põder teise ilma saadetigi.
Tõestisüninud lood mõlemad, paneb mõtlema küll

Ossa Poiss
Ühes foorumi teemas oli kõvasti juttu ronimisraudadest... tuleb vist teised ära soetada ja metsas kaasas kandma hakata

Metslooma kartmine pole häbi- vaid auasi!

Pole mingeid raudu vaja, särandses situatsioonis lähed mööda lipuvarrast ka üles nagu orav

Ma see eest nägin eelmine talv kuidas mullikas ja noor pull üksteisega pusklesid,mõlemad seisid tagajalgadel ja esimestega togisid end-päris võimas vaatepilt oli.

Vanasti oli öeldud: et karujahti minnes tuleb voodi valmis panna, põdrajahti minnes aga kirst.

Homseks kivi kotti kõigile!

eelnevalt on öeldud, et kui põdramamma kutsikatega 25 m raadiuses on siis äsab kämblaga aga küsimus selline, et kas ükskõik mis vanuses kutsikate puhul? või ainult siis kui nood veel päris noorekesed on?

Enne kui päästikule vajutad...vaata, kas ikka kindlalt sarvedega ja,et ega lipsuga karu sul selja taga pole!!!

http://www.valgamaalane.ee/241005/esileht/25004270.php

... ja et kõrva küljes kollast kõrvarõngast pole
sest
...et ei juhtuks nagu selles anektoodis aafrika safarilt:

"are you giraffe?" , millele vastati - "no-sseer"...Põmmm!!
(kas sul on saatja ....eee- ei ,mul on hoopis vastuvõtja. PÕMM!!!)

No näe, üks nädal tegime jahti. Ilm olli jama - vihma ladistas kuid õnneks tuult polnd. Põdra keerutas ja keerutas metsas sees, kuid välja ei tulnd mitte!
Järgmise nädala jätkasime seal kus ennist poolelei jäi. Ja ets kae - põdra väljas ja siruli kah! Tulid va vasta tuult sõõrmed laiali. Möödund kord ju ei saandgi põdra kätte saada, sest tuult ju polnd!
Edasine plaan selgemast-selgem: ajada ikka vastu tuult! Ja nii ka tehti...kuid krt ei miskit, ikke põdra küljepealt väljas! Keegi aru ei taipand!
Õhtal viinuška tegi mõistuse teravaks - ei saandki põdra vasta tuult tulla, sest tuul valjumaks olli lännu ja põdra suure loomana ei jaksand vastu tuult ronida!
----------------
Jutustas ka vana indiaanlane, et looduse märke peab lugema!

See vastutuult liikumine on enam vähem kõigi loomade kohta kehtiv. Ise olen pannud seda tähele, et loom püüab liikuda sinnapoole, kust ta tuli, võib teha ringi siia või sinna, kuid suunt on ikka tulekupoole tagasi.Nii siga kui põder.Luuret tehes võiks seda tähele panna, kuigi metsas juhtub igat ja kindlaid reegleid pole.

Nii ta on, loom põgenedes liigub ikka vastutuult. pärituult minek tema jaoks on kottijooks. Isasloomad - pull, kult, võivad aga otsustaval hetkel teha ootamatuid käike ja jäävadki tihtipeale seetõttu tabamata.

Mis seal taibata,lõhna said ja siis on kohe teine käik,külje pealt välja või ajust läbi,kui pull veel lõhna saab,kaob nii vaikselt ära nagu vaim.Meil oli eelmine aasta juhus,kui seisime kütiliinis ja kohe algul kuulsin väikest prõksatust meie kahe vahel metsas sees.Noh aju läbi mehed väljas kütiliin hakkas ka ära tulema ja saime natuke eemle ,kui sunnik pani alles siis üle.Seisis terve selle aju ühe koha peal,tõmbas õhku ja kuulas ja kui tee vaba, alles siis andis jalgadele valu.