Räägitakse ,et esimesel eestiajal olla rebase nahast saanud hobuse Kivi kotti!

Ja jänis mass kats kruuni tükk. Selle eest sai tollel aal uued saapad. Aga jänist oll nõnna palju, et mõni miis lasse talvega kohe sada tükku.
Vot... selliseid lugusid räägivad vanemad mehed (peaks hakkama jahis diktofoni kaasas kandma ).
Aga hetkel on 9. oktoober. St, laupäev, kell on 7.15 hommikul... 2 korda võite arvata kuhu ma nüüd lähen (teine kord ei lähe arvesse). (ps. see oli siis teemaväline kom.)

Ilves Eestis alati elanud ja jäneseid on ka jätkunud. Las sööb, ei jõua see ilves kõiki kitsi ja jäneseid murda. Jänese arvukuse vähenemise põhjused on kusagil mujal. See vajaks vist lausa eraldi uurimust. Halljänesele pani põntsu suurmajandite teke ja talupõldude piiripeenarde kadumine, samuti niidumasinatega niitmine, mürgitamine, rebaste paljunemine. Rebaste suur arv vist üks põhjusi. Kui endise vabariigi ajal sai rebasenahast aasta kooliraha makstud, siis neid ikka kütiti. Nüüd võitlevad rohelised kasukate kandmise vastu- nahkade hinnad langevad (ka kährikutega on see Euroopas probleemiks- rohelised tekitavad oma naiivse käitumisega olukorra kus kährikuid pole mõtet lasta). Rebaste küttimine sõltub olukorrast nahaturul. Ka igasuguste preemiate maksmist peetakse vist ebaeetiliseks(kuidas saab siis tapmise eest raha maksta???). ARVAN, ET TULEB INTENSIIVISTADA VÄIKEKISKJATE KÜTTIMIST- REBANE, METSNUGIS, KÄHRIK HÄVITADA PEAAEGU NULLINI. Tuleb leida selleks motivatsioon jahimeestele.

Kaldun arvama, et jäneste vähesuses on oma roll muudelgi teguritel peale rebaste-kährikute-nugiste. Tõenäoliselt pistavad kured suure osa jäenesepoegadest pintslisse, enne kui need nii suureks kasvavad et pikanokalisel enam kõrist alla ei mahu. Olen neid õgardeid jälginud ja näinud kuidas kõik, kes suust sisse mahuvad kõhutäiteks muutuvad. Aga teaduslikult on seda väga raske tõestada, sest siis tuleks juba hakata maosisu uurima, ent kuidas sa uurid seda, mis paari tunniga jäägitumaks seeditakse.

Kui jäneste arvukuse suurendamiseks hakata kiskjate arvu vähendama, siis tuleks vähendatavate nimekirja ka valge-toonekurg lülitada.

Kas Te sellele olete mõelnud, eriti just vanemad mehed, et kui palju oli "vanal heal vene ajal" taliorase põldu ja iga nurga peal siloaugud. Minu isa ikka rääkis, et siloaugu juures võis mingi 40-50 jänest lugeda. Ühesõnaga sööta vedeles palju.
Eks oma osa ole ka rebastel ja kährikutel ning varestel ja valge-toonekurgedel. Samas ei ole neid rebaseid igal pool midagi nii palju. Lugege Saaremaal tehtud uuringut, tehti see seoses euroopa naaritsa sinna taasasustamisega. http://www.lutreola.ee/1_sihtasutus_insitu.html

Sellest lähtub, et Saaremaa on üks suurima rebase asustustihedusega piirkondi Eestis. Võin julgelt väita, et minu kodukandis (Läänemaal, Ridala vallas) pole rebast veeranditki nii palju, kährikut üldse ei liigu, aga jänest ikka vähe. Selle eest liuglevad väike-konnakotkad taevas, jänesepojad neile kerge saak.

Mida tahan sellega öelda, on see, et jänese arvukuse pidev vähenemine on ennekõike põhjustatud muutunud elukeskkonnast. Põllud võsastuvad, teises kohas jälle käib põldudel vilgas taimemürkide kasutamine ja äkki on veel mehi, kes alustavad heina niitmist põllu äärtest. Lisaks on veel igas paigas omad kiskjad, kes matti võtavad. Individuaalselt liiki mitte mõjutav tegur on hukutav kooskõlas teistega.

Ei saa üheselt süüdistada ühte-kahte liiki.
Paraku on 100000- 200000 tuhandene jänesepopulatsioon (nii valge kui halli) minevik.

Pole põdraajust ühtegi valget sel aastal välja tulnud. Halle olen mõnel korral näinud.

Jäneseid on vähe jah. Aga kuna Hall- või valgejänesele võib pidada jahti hagija, hurda, taksi või terjeriga 1. oktoobrist 28. veebruarini, jäävad minu jänesejahid nagunii ära. Kodus ainult laika. Ja hagijat ma ka võtma ei hakka, et aastas võib-olla 10 päeva temaga jänesejahis käia. Üks meeldiv jaht jälle vähem.
Ei tea miks pole laikaga jänesejaht lubatud? Vaevalt, et minu oma jänestest üldse huvitub, aga ikkagi. Miks?

Põhjus võib peituda selles, et laika ei soovi jälge ajades häält teha ja haukumine hakkab kostma alles siis kui koer juba looma näeb.

Huvitav millal ärkavad meie palgalised asjapulgad,et midagi on jänesega lahti.Jänes on alati olnud toiduahela lõpus.Kas pole süüdi mingist ammusest kemikaalist tingitud sigivuse vähenemine?

Arvad tõesti ,et mingi "väärtusetu "jänese pärast hakkab keegi ..... see ei koti neid mitte kõige vähemat .Juurde loe valgest kurest ja mõtle veel kellegi R -i ja K-a peale ja unusta see mürgi jutt Kivi kotti!

Milles küsimus, tee üks põhjapanev teadustöö, avalda see veel mõnes kõvemas teadusajakirjas ja väravad löövad valla. Väga hea on lahmide kurest, R`st ja kellestki K`st.

Suurulukitega ju nii, et Euroopa poolne surve on peal ja sestap suur probleem nende kaitsmisega. Pealegi on kirg üles kütetud ka nüüd nende huntidega ja kes siis selle kõige kõrval viitsib enam jänestega tegeleda? Kui nüüd mõtlema hakata.......hmm.....suurkiskjate ekspert on meil, sõraliste kah, kanaliste omagi aga ega ei tule meelde küll et meil miskit lontkõrvadele oleks.....

Teadjamate asi on tõestada ,et see nii pole !Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde,nii minagi. Kivi kotti!

Nägin eile minu jaoks üsnagi huvitavat ja esmakordset sündmust, kus veel talvekasukas valgejänes ja halljänes omavahel kahtlaselt "sõbrustasid" . Ei saanud kaugelt aru, kas niisama nuusutasid või ka asjaks läks (lähemale ka ei saanud, panid metsa). Siit nüüd siis teadjamatele meestele küsimus, kas need kaks liiki võivad ka omavahel paarituda ning kui nii, siis kui eluvõimelised on nende hübriidid?

Veel jõuab koprajahti,

Margus