Ju ikka valge-ja halljänes juba aastasadu koos elanud. Muide sirvisin üht aruannet ,Hiiumaal lasti aastaga tervelt 1 valgejänes ja 1 halljänes. Saak missugune.

Enamasti asi ikka niipidi, et mida kauem kaks liiki omavahel kokku on puutunud, seda vähem nad ristuvad.

Valgejänhese ja halljänhese hübriide(ristand) eestimaal ringihüppamas küll, ainult ta on sigimisvõimetu. Kus ta elab, metsa või põllus...arvan et metsaääres põllupial

Teema arenedes kerkis kuskil vahepeal üles küsimus: mida saaks ära teha, et jäneste arvukus suureneks ja neile saaks jälle n.ö normaalset jahti pidada. Peast ei oska hetkel esitada netiaadressi, kus olid välja toodud Suurbritannias tehtud uuringu kokkuvõtlikud tulemused, kuid peamised meeldejäänud meetmed halljänese arvukuse suurendamiseks olid suunatud eelkõige elupaikade kadumise pidurdamisele ning elupaikade taasloomisele:

(mitte ilmtingimata tähtsuse järjekorras)

1. karjapidamise käigus tekkinud suurte intensiivkasutuses olevate alade liigendamine: põllupeenrad, metsa- ja võsaribad, kuluribad jms kui varje- ja poegimispaigad;

2. heinaniitmise loodussäästlikumad meetodid (massiivi keskelt alustamine, peletavad seadmed niidukite ees jms);

3. ülisuurtest kariloomakarjadest hoidumine (hirmutab jäneseid ning sunnib neid kasutuskõlbulikke elupaiku hülgama);

4. karjamaade ja põllumaade väetamise tagasihoidlikumaks muutmine, naturaalsete väetiste (peaasjalikult sõnnik) kasutamine.

Meetmeid oli veelgi, nende hulgas ka kunstlik paljundamine ning võimalike haigusetekitajate vastu vaktsineerimine (analoogiliselt marutaudivastase vaktsiini levitamisele väikekiskjate hulgas), mis on loomulikult otseselt rahanõudlikumad kui varemmainitud abinõud. Samas nähtub ilmekalt, et ei ole just eriti palju meetmeid, mida justnimelt jahimehed saaksid otseselt rakendada. Siiski on jahimeestel kui eeldataval huvigrupil võimalik midagi ära teha, eelkõige suheldes maaomanike, põllumeeste, karjakasvatajatega ning tehes nende hulgas selgitustööd. Võimalik, et teatud tegevusteks saab eurorahasid ja riigi abi (KIK) kaasata - seda eelkõige juhul, kui probleem ise (jäneste arvukuse langus vms) on kõigepealt teadvustatud, seejärel mingilgi määral teaduslikult läbi uuritud ja selgitatud välja põhjused ning seejärel töötatud välja abinõud ja meetmed probleemi lahendamiseks. Kusjuures - pange tähele - justnimelt halljänese arvukuseprobleemid on üheks potentsiaalseks koostööpunktiks teiste loodusesõprade ja looduskaitsjatega, kuna elupaikade taastamine ning keskkonnasäästlikumad majandamisvõtted aitavad teadupärast ka paljude teiste kultuurmaastikuloomade ja -lindude elujärge parandada.

Eestis on KIK toel läbi viidud jäneste arvukust mõjutavate tegurite uuringuid (MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus aastal 2004). Vähemalt teoreetiliselt peaks KIKi poolt rahastatavatest projektidest tulenev infomaterjal (vähemalt üldisem, populaarteaduslikum osa) jõudma millalgi ka avalikkuse ette. Loodame parimat.

BM

Mul jäi seeaasta jänes laskmatttta. Lausa piinlik. Neid on tõesti vähe. Kardan, et kõikse süü eiole kiskjate(rebase) rohkuses.

Mina lausa jätsin laskmatta,jäneseid nii vähe,et mõtlesin las jookseb.

Baddmanni jutule kommentaariks ütleks, et inglaste uuringuga on meil üsna vähe peale hakata. Ülisuuri loomakarju pole meil üle kümne aasta juba, (endised) põllu- ja karjamaad on iseseisvalt liigenduda jõudnud (võsa pealekasvamise teel), aga jänesed... Heinaniitmise ümberkorraldamise vajadusest räägiti juba seitsmekümnendatel ja tõeliselt tore oleks, kui see ükskord ka reaalsuseks saaks.
Ennast kummuli heita ja jäneseid taga leinata pole siiski ka mõtet.

Loen siin seda juttu ja mõtlen,et kus te elate.Meie kandis küll halljänese puudust ei ole.Õunapuud puha ära kooritud.Sügisel oli sellise 3-4 ha põllu peal korraga kuus tükki õhtul söömas.Valgejänese jälgi on küll vähemaks jäänud.

Loen ja imestan. Meil ei ole ka jänestest puudust, on nii valge kui halljänest. Lasin talvel 7 halli siga passimast tulles. Valgele ei saanud pihta. Metsaalused jänesejälgi täis, isegi metsiseid on rohkem. Probleem selles, et ei ole korralikku koera kes jänest ajaks.

Oleme 2-l viimasel aastal rebasel ja kähril aastaringselt püüdnud "tule" peal hoida,karabiini omanikke ka mõni alla 20-ne.Tulemused silmaga näha,halljänese ja nurmkana arvukus tugevas tõusus.Valgejänese arvukuse põhipiirajaks pean ilvese suurt arvukust-9000ha võiks kogu maakonna limiidi täis lasta!"Halli"lasin ise 4.Vaadates kevadist jooksuaega ei näi küll neist puudust olevat.Omaette probleemiks on muidugi valgetoonekure liialt suur arvukus.

Ega tegelikult meil Tartu kandis kah on arvukus tõusma hakanud, jänese kohtamist enam suursündmuseks lugeda ei saa. Aga palju neid küll ei ole.

Kaidojaht kirjutas :
"Loen ja imestan. Meil ei ole ka jänestest puudust, on nii valge kui halljänest. Lasin talvel 7 halli siga passimast tulles. Valgele ei saanud pihta. Metsaalused jänesejälgi täis, isegi metsiseid on rohkem. Probleem selles, et ei ole korralikku koera kes jänest ajaks."

Ma ka loen ja imestan, et kuidas Kaidojaht siis need jänkud lasi - jahipidamine jänesele ju vaid jahikoera kasutamisega lubatud ???? Või passib siga päeval ja siis peab jahilt tulles jänesejahti ? Aga jänest ajavat koera ei paista tal ka olevat.

Ja siis imestame, et miks küll ajakirjandus jahimehi ei austa ja neid "röövliteks" peab - tuleb välja , et mõne (jahi)mehe puhul õigustatult.

Kui lased jänest kasvõi auto juurest siis igaks juhuks hoia paberitega koera auto peal. OMA koera puudumist loen põhjuseks miks nii vähe jäneseid sain.

(16) Hall- või valgejänesele võib pidada jahti hagija, hurda, taksi või terjeriga 1. oktoobrist 28. veebruarini.(jahieeskiri)
(2) Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaagi, jahirelva, jahikoera või püünistega looduses viibimine. (jahiseadus)

Koera autos hoidmisest on vähe kasu koer peab viibima looduses ja paberkotis koerast ei piisa, vaid on tarvis Jahikoerapassi Alles siis võid mootorsõiduki abi mittekasutades tule... ... ... ... jänestele avada

Kui probleemiks jahi hilisem seaduslikkuse tõestamine. Selleks, et jänesejahti pidada pead omama vaid selleks lubatud tulirelva. Koer võib kuuluda naabrile, sõbrale või kellele iganes. Tähtis on et koos koeraga tegelikult jänest jahiti. Keegi ei pea jänese lasmiseks hiljem koos koera-jänesega koju sõitma. Võibolla taks eelistab hoopis ühistrantsporti, elabki metsas ja läks mägraonule külla Sina ei pea ka koera kellegile ettenäitama, kui sa jänest tegelikult seaduslikult jahtisid-tabasid. Või tõestagu vastupidist!