Mida arvate sellest, et tänavu oleme lasknud põhiliselt rasvaseid ulukeid.Viimased seapõrsad olid nii pekised nagu kodusiga,ka kitsed mis jahilõpul lastud olid seest valged nagu lambad.Isegi põdral oli rasvakiht lihapeal, küll mitte väga, aga ikkagi.Kas on oodata külma talve,või on loomadel toiduga lahe?Üks tähelepanek veel,pekine loom kannatab hästi pauku,maha jääda ei taha,rasv katab kuuliaugu kinni ja loom läheb ja läheb.

Lauapäeval lastud kitse kohta jai peale minu ka paljudel vanadel meestel suu lahti, kui kitsega jahionni jõudsin! Oli teine nii priske, justkui noor hirv! Ka rasva oli meeletult... terve kilekotitäis sai nüsitud nugistele söödaks! Välimuselt põtrade kohta sellist erinevust ei oska välja tuua, kuid kondistatud liha kg-des on näidanud keskmiselt looma kohta külla mullusega võrreldes suuremiad tulemusi! Ühtegi siga ei ole meil aga viimasel ajal lasta...
Jorri sõnu, et loom läheb kaua peale pauku usun 100%! Tänavu lasti meilgi üht põtra, nii et kuul läbi jooksis ja mõlemalt poolt karvad+rasv justkui plaastrina toimisid!

No kui palju süüa on, rohi niidetud põldudel veel haljas, lund pole, maa külmand pole ja dets varsti käes - mis nii viga end nuumata. Vaatasime nädalavahetusel suured seakarjad olid käinud mitmel pool metsas aga sööda juurde polnud tulnud, järelikult saavad ilma hakkama.

Nii see on, ma pole hakanud veel isegi kitsedele vihtasid välja panema. Soolak on, Mossega sai millalgi ajaviiteks õunu viidud (sead panid need pilntslisse). Ja rasvast, seda va pekki neil on, kitsedel, jänestel, põtradel, kobrastel (kurjam kui rasvased need on), sigadel olla ka, aga lauba ise jahti ei saanud. Külma talve ei lubatud, peamine vist see, et ilmad on nuumamiseks soodsad, annab nagu märku, et loomad nuumaku, samas annab võimalust nuumata kah. Ise vist ei hakka lisatoitmisega tegelema enne kui 2 nädalat korralikku talve olnud on, vahepeal miskit palukest võib ju viia, aga kui sama moodi läheb, siis on söötmise algus koos jõulurahuga

Üks kuu või vähe rohkemgi tagasi lasti suures jahis põrsasteta emmis. Selja peal 6cm ja natu rohkemgi puhast pekki!! Mehi puntis, kel jahimehestaaži 45 aastat ja keegi ei mäleta sellist aastat. Ühel põdral ka paar senti oli. Ma ei te kas igalpool aga meil lausa miski andmete kaart täita kuhu tuleb kirja panna muuhulgas rasvakihi paksus.
Külm talv tulemas ütleks loogika aga igamees näeb mis väljas on.

aga ehk tulebki talv külm... lihtsalt hilja võitu teine tuleb... ja lõpp?? ehk lasevad kiiremad poisid oma esimesed tuleva aasta sokudki lumhangest...noh nii juuni kuus

Eelmine aasta olid ka loomad rasvased ja ei ütleks küll, et talv oleks eriline olnud. Ju siis loodus pakub lihtsalt loomale paremaid toitumistingimusi.
Naaberjahtkonnast lasti emis kellel juba põrsad sees ja kuldid ka mõni aeg tagasi juba jooksma hakanud. Ju siis looduse asjad on natuke vussis.

Kakuke,sa neid väikseid kratte kiusad, kuidas neil pekiga lood on?(Reps, kährik, tuhkur jne.)Ise pidin seda Vadimi moodi metsseapõrna vaatama aga kiireks läks.Metsseapõrna paksus näitab minu arust talve päris täpselt ette.A praegu see looduse värk vist tõesti sassis on, kliima soojenemine jne.Eelmisel aastal lasime siiski kahte sorti sigu, oli pekiseid ja ka nn. siniseid isegi ühes pesakonnas.Tänavu on juba viis siga käes ja kõik nagu rasvarullid,suvel sai pukist lastud siga kohe tükk aega uuritud,et kodusiga vist. Kõht oli maa poole kumer nagu koduseal ja rasva täis kui nülgisime.Ei julgenud teda käpa taha lastagi, et otsi siis pärast metsast,õhtu juba hämarik, a 308 norma vulkan võttis pähe lastes ikka kohe siruli.
Pühapäeval sai põrsas sileda ja vindiga ristlusse,tagumine pool maas aga läheb ja läheb,padrunid otsas, aidata ka ei saa, kraav vahepeal, oma veerand tundi läks,kuni kraavi pidama jäi ja teised appi tulid.Kaks põrsast, teine teises kraavis ja mõlmad pekki täis.

Kui põrsad väga rasvas, siis on suvel kõikidel emis kesikutel põrsad taga. Hea elu peaks tähendama ju ka varast suguküpsust. Varasematel aastatel on ikka olnud nii. Kui ilus soe suvi on aasta pärast põrsaid eriti palju.

Hõm, põrn jah. Vist septembris oli, ära võetud suurel kuldil vaatsime põrna. Kohe eest läks laiaks ja pikalt. Ja üldse põrn pikk. Pekki oli nii, et sööd tünni kapsast ära kõrvale.
Selle järgi vist olivat, et pikk külm talv ja kohe algusest külm?!?!
Siad ka vist ei saa enam asjale pihta.

Kui nüüd kesikud ka põrsaid tõid,siis viskab seanubri õige kõrgele ja paistab ,et nii see ongi.Pühapäeval värske lumega lugesime oma jahialal 5--6karja sigu.Tavaliselt 1---2karja oli juba hästi.
Põrnavaatamisega on nii, et tuleb pikuti pooleks lõigata ja siis paksust vaadata.A eks ennustamisega ole nii nagu on, kõik ennustavad isemoodi, mõni vaatab isegi kohvipaksu pealt ja ühel läheb ikka täppi ka, eriti kui igaüks erinevalt pakub.

Sai ka siga lastud, kes oli enneolematult rasvane, mingi 7-8cm lödisevat pekki seljas. Isegi õitsval kolhoosiajal, kui süüa enam kui küll, pole nii rasvast näinud. Selle järgi otsustades peaks juba praegu vildid jalas olema. Lastud nelja sea põrnad olid kõik ühtlaselt õhukesed, aga miskipärast laiemad, kui tavaliselt. Selle, ja ka muude ilmamärkide järgi otsustades, ei tule külma niipea, ehk jaanuari lõpus-veebr. alguses, kui üldse. Aga nagu vana Zelnin ütles, ei saa enam ilmamärke päriselt uskuda. Üleüldine kliimasoojenemine on kõik tavapärase segi pööranud.
Ja veel üks tähelepanek, olen näinud õige mitut kitse, kes nägid välja nagu tünn hernekeppidel. Tiinus ei saa olla hetkel sellises staadiumis, või kuidas!?

Zelniniga oli kunagi üks huvitav lugu ,vanas heas Edasi lehes kirjutas, kuidas ta seapõrna järgi ilma ennustab, teine mees kirjutas vastu ,et Zelninile tuleks seapõrnaga vastu kõri anda,mitte aga ilma ennustada,peale seda olnud Zelnin üsna solvunud.

miskid euro ilmatargad ennustavad erakordselt külma talve, kuskilt otsast see välja küll ei paista kuid mine sa seda hullu ilmataati tea, äkki väänab dets lõpus või jaanuaris 30 pügalat alla nulli ära. Metsaelukad on selleks muidugi valmis ja kui enne lund annab, siis ei jõua maapind ka ära külmuda.

Tulin just keldrist rebast nülgimast. Rasva nagu oli kenasti, aga ei midagi erilist. Tuhkrud ka nii enam vähem olnud, aga mink oli tõsine rasvajunn ja kährikutest ei räägigi. Väikekiskjaid mõjutab ehk asjaolu, et on olnud väga hea hiireaasta. See hiireaasta jutt kõlas läbi ka linnufoorumist, kus arutati teemat röövlindudest ja nende sigimisedukusest see aasta.