Ahm

[saialõikaja]

Sattusin just lehitsema Detsember 1992 aasta ajakirja "Jahimees"

Tsiteeriksin säält ühe artikli:

KAS KEEGI ON NÄINUD AHMI?

Talveperioodil külmade tulekul on jahimehed aeg-ajalt teatanud neile tundmatutele jälgedele sattumist! Need on olnud peopesa suurused, küüniste tugevalt väljundunud jäljenditega ning on mõnevõrra meenutanud karu jälge. Harva on kohtutud ka jahiteedel veidravõitu loomaga: see on olnud jäsaaka kehaga, koheva tumepruuni kasukaga, mägrast suurem elukas! Tema kõnnak on olnud kummaline - kohmakas, veidi nagu ühte külge ees jooksev!
Imetajaid laiemalt tundvad jahimehed on osanud selle loomaga kohtudes siiski tema liiki määrata. See on kärplaste sugukonda kuuluv ahm, kes harva meile ida- ja põhjapoolsetelt aladelt sisse rändab.
Esimest ja seni viimast korda lasti ahmi 23. jaanuaril 1974 Tähtvere metsas! Hiljem on teda ikka ja jälle nähtud liikumas talveperioodil ja seda just eriti Lääne- ja Ida- Virumaa laantes, kuhu tal pärast narva jõe ületamist kõige lühem tee on.
Kui keegi on kohtunud selle eelkirjeldatu juhukülalisega, siis olge head, jagage meiega oma kohtumisi, et neist saaks täiendust ahmi esinemist Eestis käsitlev andmebaas.


Huvitav, kas mõni foorumlastest on ka Tähtvere jahimees, kes seda asja veel mäletab, ise nägi, või on kuulnud selle looma tabamisest!

Igatahes piltide järgi on see vennike igavesti vinge loom

[madis]

ei tea küll, kus sektsioonis ta on, aga Pensa Kaarel on näinud või tähendab maha lasknud. tema'p see mees oligi 1974 aastal. sellest rääkis vist paar nädalat tagasi Osoonis.
ma tean juhust, et 70ndate lõpu poole lasti Vastseliinas ka 1 ahm. pole aga andmeid, kas registreeriti ka või ei, aga lasti siiski.

aga jah. ei tea, foorumlastest midagi.

[Buck]

Rootsi kanalite pealt loodussaadetes ikka näitab neid. Skandinaavias on neid päris hulga, ongi kuidagi imelik, et mei na vähe. Kirjanduses nimetatakse teda ka koopaahviks. Võin ka eksida.

[saialõikaja]

Kirjanduses nimetatakse teda ka koopaahviks. Võin ka eksida.

Kaljukass on vist kah tema teine nimi ...

[-Ils-]

Võrumaal, Sännas olla ka nähtud mõni aasta tagasi. Nii vähemalt targem mees keskonnaametist rääkis. Kõigepealt nähti jälge, kutsuti targad mehed kohale, need tegid kindlaks, et ahm ja mõned päevad hiljem nähti ka looma ennast.

Seda lehte sirvides leiate ahm-i kirjelduse ja pildi

[jorr]

Möödunud aastal liikus ahm ka Konuta jahimaalt läbi,kuigi paljud pidasid jälge karu omaks.Ise nägin jälgi sügisel Võsivere küla all põllupeal,muidu nagu väiksema karu jälg, kuid kannaosa polnud näha.Tänavu pole silma hakanud.

[Buck]

Kas ahmi üldse lasta tohib, kui ka selline võimalus peaks tekkima? Teda nagu oluliselt vähem, kui saarmast.

[kakuke]

Kas ahmi üldse lasta tohib, kui ka selline võimalus peaks tekkima?

Kas leiad ta jahiulukite nimistust?

[Buck]

Ega eriti ei leia. Tekkis omal väike küsimus, miks salaküttist siis kangelane tehakse. Või oli ta tol ajal nimekirjas. Või on sama teema nagu tolle atlandi tuuragagi, et tehke järgi, aga tegelikult nii ei tohi.

[madis]

kui seda lehekülge vaadata, millele -Ils- viitas, siis küll ahmi niipea meie jahimaadele ei taha. ta ikka suht palju kurja teeb ju kui kõike murrab. aga olen kuulnud ka, et murrab hundi. e tea, kuidas ilvesega lugu on, sest karule temast vaevalt vastast on.

[aivar00]

Jahiseaduses on kirjas, et kui uluk meil jahitavate loomade nimekirjas ei ole, siis tema küttimiseks annab loa keskkonnaminister. Eks selle ahmiga siis nõnda ole.

[vkx]

ei tea küll, kus sektsioonis ta on, aga Pensa Kaarel on näinud või tähendab maha lasknud. tema'p see mees oligi 1974 aastal. sellest rääkis vist paar nädalat tagasi Osoonis.

Nägin seda saadet ja pean mainima, et minule jäi küll sellest loost ja laskjast halb maik kahjuks. Kui Pensa Kaarel seal metsas seda laskmis kohta saatejuhile näitas ja rääkis toimunust, siis tema jutt kõlas umbes selliselt:

Pensa Kaarel: ...miskit keskit seal põõsa taga nägin aga kes see oli ei näinud... niipalju nägin, et rebane ega kährik see polnud... panin siis paugu ära...
Saatejuht: Nii et sa siis põhimõtteliselt lasid, ise teadmata keda sa tegelikult lased?
Pensa Kaarel: ...no jahh...

Võib olla mulle see ainult tundus ja ma eksin aga minu arust oli ka saatejuhi näost sel hetkel selget äratuntav mitte just heakskiitev ilme ja suhtumine toimunusse ja loo "kangelasse".
Minu arvamus toimunust on, et üks rumal inimene sai hakkama rumala teoga ja läks oma rumaluses tagatipuks sellega veel avalikkuse ette kelkima, mõistmata võimalikke tagajärgi. Ja tagajärgi ning hukkamõistu(Pensa Kaareli puhul minu arvates täiesti õigustatud)tekitas ta sellega mitte ainult endale vaid ka nendele jahimeestele, kes ei lase metsas huupi kõike, mis liigub või mis võõras ja tundmatu paistab.

[baddmann]

Eelkõnelejaga nõus, lisaks siia veel selle omapoolse tundelise argumendi, et kui n.ö igapäevaste jahiulukite osas nagunii mittejahimehed pahatihti jahimehi peavad sellisteks, noh, pensakaarliteks - põõsa taga nägin liikumist ja lasin, siis peale seda saadet ja esinemist võib mingil määral karta, et jahimehed arvatakse just ka haruldasi loomi-linde sellisel moel pidevalt tapvat ja selle tõttu neid hävimisohtu seadvat. Kuna tavainimene hunti-ilvest-karu metsas näinud ei ole, siis ergo......nad on haruldased, kuna jahimehed neid loendamatul määral pidevalt ja hoolimatult mõrvavad.

BM

[villuvih]

mina küll Pensa Kaarli peale ei kurjustaks. Toimus see ju 74.ndal aastal. Ja parem on ikka alati kõik ausalt ära rääkida, mitte kohe valetama hakata et enesekaitseks lasin, mingi väärastunud loom või üldse mingi teistele ulukitele ohtlik/haige hübriid oli jne. Aga jah põõsa tegant lasta - on ju nii isegi koolipoiss invaliidiks tehtud. Kuid midagi ta siiski nägi.

Ise olen ahmi näinud nii loomaaedades kui ka looduses(Soomes). Tean et ta on väga vihatud elukas eriti porokasvatajate seas ja peaks olema õnnelik et seda elukat meiemaal ei leidu. Teada on ka fakt et ahm sarnaselt rebasel,kes tapab kõik kanad kuudis murrab ahm kõik loomad, kes talle ette juhtvad või kätte saab.Niiet tõeline laasataja.
Kuigi kui ise peaks temaga metsas kohtuma jätaks ta laskmata. Ega need kolm-neli haruldust, kes meil ka arvatavasti ajutised elanikud on ei suuda hävitada oluliselt rohkem kitsepopulatsiooni kui meie endi metskiskjad ja ka kodukoerad

[jahe]

üks vanem jahimees ütles kord ,et vanasti meil niisuguseid loomi polnud nagu minked ja ahvid