Meil on pidevalt silm peal ja korraga mingi 3-4 kotti ca 100-120 kg.

Selline küsimus sinna sigade söötmise juurde veel, et mitu söödaplatsi korraga ka kasutusel on? Kui suur on söödaplatside vahe, et mitte neid liiga tihedalt paigutada. Muidugi kõik sõltub ka maastikust.

Meie jahiala on 10 000 h ja söödakohti sigadele 4 ,kas seda on palju või vähe ei oska öelda,aga territoorium kus sead liiguvad ja elavad on muidugi tunduvalt väiksem,kui eespool nimetatud number.Ja söödakohad on paigutatud sigade tegevuspiirkonda.Meie sead üldiselt väga liikuvad ega nad meil suurt paigal olla ei taha.Maastik ka selline,et pole tal seal õiget kohta ollagi,metsa võetakse ka koguaeg ja käiakse neile närvidele .

Proovin söötadel üle päeviti käia, kui endal aega ei ole siis mul paar head tuttavat lähedal kes viivad sööda platsile. 1'le söödale viin tavaliselt 0,5-1 ämbrit vilja või muud söödasegu. Minu arvamus on see, et kui tahad, et sead tihti söödal käivad ja lähedal olekid siis tasub sööta lisada tihti ja väiksemates kogustes. Mitte nagu "uhkel" veneajal, kalluriga metsa ja koorem vilja maha. Kui siga on kõhu täis saanud siis ta tallub ülejäänu lihtsalt sopaks. Nüüdsel ajal ei saa seda lubada.

mul on viis söödakohta ,käivad koguaeg,pole tähele pand et mingi kuufaas või jooksuaeg seda mõjutaks, kui jahti pead siis tuleb paari päevane vahe sisse ise söödan nisu ja hernega maisist odavam mais on ka hea aga ega ta mingi imerohi ei ole 10 sea kohta peaks panema 3ämbrit vilja võib ka vähem,aga söötma peaks igapäev enne esimest pauku tuleks söödakoht umbes aasta sisse sööta pärast on lõikus suurem olen ise proovinud.

Julgeksin vastu vaielda, et sellest kui kaua söödaplats olnud ei oma erilist tähtsust, kuna mida kauem on söödetud seda tohkem sigu seda platsi teab ja seda rohkem käib. Kui lasta platsilt siga, siis see punt mis sel korral platsil oli peab vahet, aga teisi see ei tohiks mõjutada. Kui platsil käib ainult üks punt siis muidugi on vahe tuntav kui just avastatud platsi pealt kohe laskma hakatakse.
Aja möödudes suureneb sigade platsil käimine iseenesest kuna seda teavet antakse põlvest-põlve edasi.

Olen täitsa päri. Päris söötmisautomaate pole veel valmis ehitanud(ehitusjärgus alles) ja nii käib ka meie sööt hetkel veel maha. Viljapuhastusjäätmete hunnik all ja sööt siis sinna peale. Ja ega raisku läheb teda nii ikka päris palju. Eriti praegusel porisel ajal. Talvel söövad ikka suht puhtaks. Aga olen ka tähele pannud, et kui sead saavad ikka rahus kõhu täis söödud, siis tihti nad teine päev söödale ei ilmugi. Teiseks päevaks veel kõht niipalju täis, et tuhnivad niisama metsa all ringi.Mõned räägivad aga just, et kui söövad kõhu kõvasti täis, siis heidavad kuhugi lähedusse magama. Aga liiga vähe ka ei või jälle panna. Vahepeal sai söötadele pandud vähe sööta ja siis käisid sead ööga kolm neli sööta läbi. Nii võib juhtuda, et sead lähevad hoopistükis naabrite juurde. Aga tont neid sigu teab, igal pool neil erinevad kombed.
Ja mis puutub maisi, siis sellel on ikka tõmmet küll. Meil käisid sead esimestena ikka maisiga söötadel. Seda ei pea panema üldse palju. Võibolla liitri jagu söödale. Ülejäänud vili ja muu kraam

Kuidas mujal sead põrandaga söödakohtadesse suhtuvad. Meil pole sellistesse ninagi pistnud, keegi tark kinnitas et paremini söövad kui maa pealt ja sööta ei lähe raisku. Aga paistab et siga tahab ikka maad sonkida. Need varjualused mis ilma põrandata ja lihtsalt tiheda kuuse alla pandud sööt süüakse ära. Naabritel on lausa lagedal põllul ilma varjuta sööt väljas ja ka käivad. Kas kusagil põrandalt ka söövad?

Meil oli just viimasel koosolekul teema üleval.Siiani lihtsalt lagedal sööt väljas,nüüd teeme prooviks paar varjualusega ja plaan on teha põrandaga,nii oli üldine arvamus ja idee just selles,et sööta maasse ei sõkutaks.Oleks ka huvitav teada,kas sellel põrandal ikka ka mõte on,lahtisel söödaplatsil ikka söödi kõik ära,kui vajadus oli.

minu soovitus oleks:kui varjualune siis ärge katust liiga madalale ehitage-hakkavad pelgama,eriti vanemad loomad.tuiavad ümber varjualust ringi aga sööma ei hakka.veidi parem lahendus ikka söödaautomaat.

minu soovitus oleks:kui varjualune siis ärge katust liiga madalale ehitage-hakkavad pelgama,eriti vanemad loomad.tuiavad ümber varjualust ringi aga sööma ei hakka.veidi parem lahendus ikka söödaautomaat.[/quote]

Meil pole varjualusega seda probleemi olnud, aga oleme teinud ühesuguse kõrgusega. Võib-olla see 15-20cm põrandakonstruktsiooni tegigi liiga madalaks? Liiga kõrge kah ei tohiks olla, siis sajab vihm ja lumi külgedelt peale, pole katusel mõtet. Kuusel all söövad küll meetri kõrguste okste alt

Mina olen alati sööda ämbriga maha kallanud, seda paari-kolme erinevasse hunnikusse, vahed jätan ca. 2m, et saaks ka nõrgemad süüa. Peale panen plaadi või kastikese, et ilmastikuolude eest kaitsta, kui sead pausi peaksid tegema. Siiski juhtub seda harva, et sööt seisab kauem kui paar päeva. Samas on minu 3 sööta ka kõik metsalagendikel, käivad ilusti ja söövad tilgatumaks. Pole mingit muret, et tambivad sopaks ja raisku läheb.
Aluse ja varikatuse kohta ei oska ma kahjuks midagi kindlat õelda, ainult pakun oma arvamuse.
Varikatus tuleb vist siis kasuks kui sead käivad suht harva st. kui ei ole paiksed. Siis aitab alus ja vari sööta säilitada.

No saartel on neid sigu kordades rohkem kui meil, mis seal viga

To hankomees No saartel on neid sigu kordades rohkem kui meil, mis seal viga [/quote]

Sigadega oleme vist tõesti eelises aga koprajahti pole mina elus teinud, sest Saaremaal pole võimalust kuigi tahaks väga proovida.
Peaks vist otsima mõne mehe kes saab pakkuda head koprajahti, ise oleksin nõus tasuma korraliku seajahiga.
Oihh nüüd läks teemast mööda. Peaks vist sel teemal uue arutluse avama???

Meil pole varjualusega seda probleemi olnud, aga oleme teinud ühesuguse kõrgusega. Võib-olla see 15-20cm põrandakonstruktsiooni tegigi liiga madalaks? Liiga kõrge kah ei tohiks olla, siis sajab vihm ja lumi külgedelt peale, pole katusel mõtet. Kuusel all söövad küll meetri kõrguste okste alt

no katusealune peaks ikka kuskil 3x3m olema ja kõrgus selline,et keskmine eesti mees vabalt alla mahub.siis ei tohiks vihma ja lumega probleeme olla.Põrand ei tohi jälle liiga kõrgel olla,põrsas ei pääse hästi peale.kuuse all muidugi siga sööb ja magab ka aga katsu ta otsapidi maasse torgatud vihmavarju alla saada.