Kalamaitse sealihale külge ei jää niimoodi ?

BM

Me müügi jaoks nuumame ja kui restos prae tellid ning kalamaitse juures on, tead kohe kes müüs. See ikka lõhekala, ei see tee lihale midagi, rammu ajab aint.

Kalamaik jääb ikka sealihale väga hästi külge(ka koduseale)!Maitseb sigadele kala väga, aga selle kalahunniku juurest pole mõtet neid küll mõnda aega küttida.

Ega meie ka päris metsa poole ole, meil sead omale lastud.Kevadeks on kalahunnik kadunud, ja suvest sealihal jälle metsamaitse juures.Aga peale sigade saab seal ka päeval passida,reps, kährik ja varessed+ väikesed murjanid öösel lõksu või rauaga.Pole ka seda hirmu, et kits seasööda nahka paneb, nagu maisiga juhtub.Üldiselt aga kalamaitse,noh maitse asi,vanasti söödeti koduseale hobusejunne ka ja polnud kuskil kuulda, et keegi hirnuma oleks hakkanud.Metssigade söömisest olen tähele pannud, et ega nad ühte toitu eriti palju söö.Võtavad mõned suutäied ja edasi.Kui viimati pukis olin,käis kahe tunni jooksul kolm karja, kokku umbes 24 siga ja vahepeal oli ikka vahe ka sees.Kõige suurem kari viibis millegipärast kõige vähem aega kohal, vast nii veerant tundi olid.Aga lakupasta läheb peale küll,määrisin redeli alla otsa ja ära ta söödi.Nüüd mõte, et määrin redelipulged ka kokku, tuleb putkasse järgi ja pole enam püssi kaasa tassimist vajagi.

Rumal, kes see siis siga pukki enda juurde meelitab. Sinna ikka teisi elukaid meelitatakse. Lakupastaga meelita ikka siga kohe autosse.

Sa pagan jah, selle peale map ei tulnudki, nagu hiidlane ütles,kui kala soolas ja soola panemata jättis.

Ma mõtlesin, et ostan kah pastat, määrin veits omale kodus moka pääle, siis jääb vaid haukamise ja mälumise vaev
Aga Jorrile peaks möne "alla kuldse keskea" saare naise hoopistükis kohale meelitama nagu ta ise kuskil teema alla soovi avaldas äkki saarlased teavad mönda soovitada

Haisu poolest aga usun, et kalast paremat meelitajat pole. Iseasi kuidas ta külmaga toimib. Samas vene aegas sõid sead kala nii et vähe pold. Ca 2 kuud enne tapmist enam kala ei tohtinud anda. Saaks kasvõi kalarappeid paar pange söödaplatsile, kuid kahjuks meite kantis ühtegi kalatööstust ei ole. Usun, et isegi kalapasta ja jahu ajaks asja ära. Tõenäoliselt see on üks suuremaid põhjusi, miks sead Jorri metsas istuvad ja Feen kaasvõitlejatega oma 3 põrsast veel "püüdma" peab.
Endal selline kogemus, et mida paremini "raipe" järgi haiseb, seda paremini notsusi ümbruskonnast kohale meelitab. Loomulikult, et kari paika jääks, siis peab peale lõhna ka midagi süüa olema. Samas seal, kus viljapõlde ja söödaplatse vähe on läheb isegi kivikõvaks külmunud kartul peale. Seal, aga kus söödaplatse palju jääb isegi sulaga kartul puutumata ja vili läheb nahavahele.

Talvel kala hea! Karu tudub! Kuid kuidas kevadise söötmisega on? Meil noored lampjalad kohe platsis, kui miskit raibet/kala söödaplatsile vead ja siis sead kuusikus värisevad ja sööma ei tule kui karu lõhn juures!

Karule saaks ju hingekirja ka taotleda.Kõige odavam pidi vist 30 kilo olema ja nii kümne mehe peale pole väga vigagi.Luba pealegi mitmeks aastaks antakse.A häkki võtab jõmmilihale ka kalamaitse külge ja mõni mees ei söö.

Aivar, aga silku on ju ikka liikvel 10 krooksu kilo ja haiseb paremini kui see külmutatud kalabrikett mis meie saime.Kui sulale läheb ja brigetti veel alles on siis lööb haisu vast laiali küll.

No kuidas meestel sigadega lood on? Aeg hakkab läbi saama varstiks. Meil laupäeval läks õnneks ja saime oma viimased load realiseeritud. Esimeses metsatukas sai pea 4 tundi mütatud Jalad olid lõpuks ikka nii pehmed, et tasakaalu hoidmisega tekkis juba probleeme Kütiliin muutus lõpuks ikka väga kärsituks Sigu oli, koeri oli, aga sigudikud ei tahtnud ikka metsast välja tulla. eks mets oli suur ja lai ka. Sigadega sai metsas päris mitu korda kohtutud. Koer krt siiamaani mu peale pahan, et siga ta eest ära ei lasknud Sai põrsa ilusti seisma, parajalt lage ka ja hea lasta. aga üllatus, üllatus. Päästikule vajutades pauku ei tulnud
Teises tukas ei läinud 15 minutitki, kui 4 põrsast siruli tõmmati
Kokkuvõttes väga mõnus päev seajahi lõpetamiseks.

käib ikke sigu söödal, maad ju sonkida ei saa, eile vahtisime kella 4-st 9-ni searallit. algul oli 4 põrsast, siis ajas kari need minema(karjas 7 põnni ja 2 emist) hiljem 2 kesikut lakusid platsi veel üle.luba oli a lasta keegi ei tahtnud, pole kellegil külmakirstus ruumi enam vist. asi lõppes ühisjahiga täna, kus mul õnnestus üks põssa ää võtta. 10 ne kari jooksis nii selga, et algul ei saanudki lasta 2 metra kauguselt.hiljem metsa alt siis üks ainus. nüüd hooaeg läbi meitel.

Nädalavahetusel sööta viies olid ühel platsil selle aasta põrsa jäljed, huvitav kas kõik varasemad pesakonnad on määratud hukule arvestades ilmastikuolusid, põdral ja kitsel ei ole asi nii hull , sest nad poegivad hiljem ,aga just sigadel.Jooksuaeg oli see hooaeg ka väga varajane, juba novembri keskpaigas oli pesades verd näha.Varajasest poegimisest andis märku ka veebruari keskel päeval ja öösel ringi hulkuvad põrsad ilma emisteta.
Kuidas teil, olete samu asju täheldanud?

Me nägime et veel veebruaris oli emisel veri taga.