duma kirjutas:kui homme juba relvaloa saab siis vast väga alaealine ei ole? Ja mina ei lugenud kyll kuskilt välja et haavatud oleks. ebatavaliselt kaua ajas koer taga lihtsalt Aga räägi lähemalt jh!
No kui haavatud polnud, mida krdit ta siis seda põrsast kümneid kilomeetreid taga ajas ja veel noaga...polnud midagi teha parasjagu?
Mina sain aru, et koer oli nii visa ja ajas pikalt ning antud tegelane läks ja lõpetas ära. Ennegi neid koeri nähtud, kui eest ära ei lase siis võib teine päev otsa jutti vabalt ajada.
TiitR kirjutas:Ok, aga seda noaga lõppfaasi tahaks ikkagi kuulda
Mida sa sellest teada tahad? võtada sea kinni ja lõpetad ära, ongi kõik. ja minu teada ei olnud juttu kümnetest kilomeetrist vaid 10st kilomeetrist. 10 kilomeetrit pole teab mis pikk maa. koeral see vahemaa läbida ei ole eriline probleem, kui siga ees jooksus. Koerad on erinevad, üks ajab 10 minutit, teine pool tundi, mõni paar tundi.
minu esimene siga sai tabatud 27.dets aastal 97. jutt siis järgmine- kuna oma enda vanaisa oli sektsiooni esimees siis sai ikka alati kaasas käidud kui juba jalad kandma hakkasid ja natukene võhma jagus, sest tahtmisest puudust küll ei tulnud, lausa pisar tuli silma kui koju jääma pidi. vanust oli tol ajal 11 aastat kui vahesihi otsa peale seisma pandi ( ilma püssita tol korral) et juhul kui sead üle peaks minema siis märku anda kuhu poole, nagu nõia vääl jooksid sead mitte üle vahesihi, vaid just selle teeotsa peale kus mina seisin ja sõnaotses mõttes poisikese jalust maha. järgmisel pääval suruti vana tuula pihku ja sihi peale seisma nagu "õigemees", natuke passimist, koerad said sead üles ja ennäe, kesik emis tuleb, jäi metsa äärde seisma, kuna ohutustehnikast juba mõiku oli siis esimesse rööpasse lasta ei tohtind, selle luges vanaisa selge sõnaga ommikul ette, kuid siga vana sinder jäi just sinna rööpasse seisma, just kui tellimise peale. väike poiss nagu ma olin ei jõudnud seda püssi ju väga kaua näos hoida, mäletan selgelt et sihtisin teisele poole teeäärde et millal see siga nyyd kirbu taha jookseb, siis kohe pigistan, aga mina enam ei jõudnud püssi õlas hoida, lasin püssi aegamööda alla kui siga spurtis , jäi ainult tõsta ja vajutada. laskmiskohta jõudes leidsin kõigepealt poljova kuuli tagumise otsa enne sea jälgi ning mõne meetri pärast olid ka mahlad valla. mõnikümmend meetrit jälitamist mööda jälgi ja volaaa,,, rõõmu kui palju. see päev on täpselt sama hästi meeles kui alles eilne päev.
TiitR kirjutas:Ok, aga seda noaga lõppfaasi tahaks ikkagi kuulda
Mida sa sellest teada tahad? võtada sea kinni ja lõpetad ära, ongi kõik. ja minu teada ei olnud juttu kümnetest kilomeetrist vaid 10st kilomeetrist. 10 kilomeetrit pole teab mis pikk maa. koeral see vahemaa läbida ei ole eriline probleem, kui siga ees jooksus. Koerad on erinevad, üks ajab 10 minutit, teine pool tundi, mõni paar tundi.
Erinevalt rajaleidja mõtetele, ootan siiski kirjeldust sellele noaga lõppfaasile! Kui olid noaga seda mees tegema, äkki pole sul kahju ka sellest rääkima? ...saad aru, aselline sportlik huvi tekkis lihtsalt .
Et nagu,et kirjeldaks kuidas verd pritsis ja kuidas käsi soojaks läks,kuidas siga algul röökis ja siis vaikselt korisedes hinge heitis???Tahad seda kõike täpselt teada??Väga vajalik info oleks üldiselt
Minu poolt müts maha meeste ees,kes sedasi sigu võtavad.Aga täpselt kirjeldust sellest pole vaja,käige parem selliste meestega kaasas ja näete ise,heal juhul saate ka ise kogeda. Pole vaja nüüd muuta teemat taas Seaks ja Noaks...........
Viimati muutis andrus, E Veebr 23, 2009 9:45 pm, muudetud 1 kord kokku.
andrus kirjutas:Et nagu,et kirjeldaks kuidas verd pritsis ja kuidas käsi soojaks läks,kuidas siga algul röökis ja siis vaikselt korisedes hinge heitis???Tahad seda kõike täpselt teada??Väga vajalik info oleks üldiselt
Nojah, eks ta sinna isiksusse kinni on istutatud! Mind huvitab selline asi, et paljud meist on näinud metssea jälitamist ja sellega lõppevat NOAGA teema lõpetamtamast? Sry. aga vb. olen ma lihtsalt liialt noor jahimees selleks, et sellist asja iseenesest mõistetavalt võtta? Kui suured ja paljunäinud jahimehed peavad mu küsimust mingiks huumoriks selles vallast, siis palun mu mõttelõng modedel kustutada....
TiitR kirjutas:... Mind huvitab selline asi, et paljud meist on näinud metssea jälitamist ja sellega lõppevat NOAGA teema lõpetamtamast? ...
ajumeestele üsna tavaline, eriti põrsa puhul: kaks-kolm koera tõmbavad põrsa nii liistule, nii et see liigutadagi ei saa, jookse juurde ja kõik. Ka haavatud põrsa olen seda ära võtnud, kui koer tagajalast tagasi sikutab ja põssa üritab minema putkata, tulemusena seisab see komplekt paigal ja kõik lihtne. Suure sea torkamiseks ma liig ara verega, korra tahtsin haavatut lõpetada kuna tal ikka silmadest eluvaimu paistis, aga siis asus ta äkki ise aktiivsemaid elumärke näitama ja otse mu jala suunas ning käiku läks püss, algul toruots pea kõrvaletõrjumiseks kuni padrun rauda sai ja siis ka pauk ...
Kui koer(ad) siga kõrvust kinni hoiab,siis tulistamine üpris kahtlane tegevus ,parimal juhul lased koera ka kurdiks kui mitte...Koeraomanikele ei peaks see teema küll küsimusi tekitama,kahtlejatel soovitan veidi mõelda kas jaht kui selline üldsegi sobib neile.Torkamine pole küll meeldiv tegevus, aga ainult valgetes kinnastes jahti ka teha ei saa.
Torkamise teemal ei hakka miskit kostma. Tegelikult tahtsin natukene mainida lasu järel loomale metsa järgi tormamisest (kindlasti mõni noorjahimees, nagu ma isegi , loeb seda teemat). Kui loom on lastud ja läinud, siis ole kütiliinil edasi ja ära roni loomale järgi, kui ta on maas, siis on maas, kui ta on haavatud, siis on koera vaja, kui ta puhtalt pääses, siis palju õnne talle, aga metsas pole noorjahimehest migit kasu. Eelnevalt annab ikka jahijuhataja korralduse tulemuse kontrollimiseks või saadetakse seda tegema koeramees. Jube nõme kui omale sead peale tulevad ning parasjagu keegi (ei pea üldse noorjahimees olema) parasjagu lasu tulemust omal algatusel selgitab. Tea, kas ja kuhu lasta saab, kui üldse saab.
Ise olen haavatud seale järgmi minekuga selle apsaka teinud, koeraga oleks siga käes, metsas oleks paar korda peaaegu lasta saanud, aga see oli peaaegu, lõpuks oli veri kadunud ning koera tulekuks siga kes teab kus kaugel.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
2007a. 4. juuni, kohe kui sain soku ja sea loa tasku läksin metsa. Jalutasin pukist auto poole tagasi, kui äkki seakari üle tee jooksis, kuna püss oli käes ja laetud, sain kiirelt õlga, üks kesik jäi millegipärast seisma ning tõstis pea üles. Tabasin silma alla ja käes ta oligi... Hiilimis jahi kogemus selleks ajaks 0,5 päeva. Kuna kõik toimus nii kiiresti, siis käed ei jõudnud enne lasku veel värisema hakata, kuid kui siga kukkus, siis.... Käes oli siis paraku 222 Rem, Sako Game Head sees, õnn, et heinas ainult pead nägin
Jahil käin alles teist aastat ja relva sain 2008 Detsembris.Kütiliinis olin alles neljadat korda kui kari mulle ette jooksis ja lasin kesiku esimese pauguga siruli.Hiljem kui nahka võtsin ja lahkasin tuli välja,et südame pauk,laske koha ja sea vaheline kaugus oli 74 meetrit.Algaja õnn.
andrus kirjutas:Et nagu,et kirjeldaks kuidas verd pritsis ja kuidas käsi soojaks läks,kuidas siga algul röökis ja siis vaikselt korisedes hinge heitis???Tahad seda kõike täpselt teada??Väga vajalik info oleks üldiselt
Nojah, eks ta sinna isiksusse kinni on istutatud! Mind huvitab selline asi, et paljud meist on näinud metssea jälitamist ja sellega lõppevat NOAGA teema lõpetamtamast? Sry. aga vb. olen ma lihtsalt liialt noor jahimees selleks, et sellist asja iseenesest mõistetavalt võtta? Kui suured ja paljunäinud jahimehed peavad mu küsimust mingiks huumoriks selles vallast, siis palun mu mõttelõng modedel kustutada....
Minul just noorjahimehena õnnestus see ära proovida, siis kui püssita ajajaks sai käidud. Külalisena Saaremaal viibides, polnud tegelikult muud tehagi, kui kohaliku mehe ja tema koerte järel sigadle järgi silgata. Noh, siis ühekorraga hirmus koerte kisa ühe koha peal, sekka sea vingumist. Tormasime siis kohale ja oligi kesik koerte hambus, et ise võõraid koeri eemale kiskuda ei soovinud, siis tuli mul see töö teritatud mud.98 täägiga ära teha. Meeldiv see tegelikult üldse polnud, pärast ei tundnud end üldse kõva mehena ja mingit tunnet õnnestunud looma tabamisest ka ei tekitanud. Mehed pärast olid ka veidi imelikud, sest minu torgatud siga jäi selles külalisjahis ainukeseks st. püssimehed ei saanud paukugi teha. Hiljem ikka püüdnud looma surmamise püssiga lõpule viia, selle käigus nii mõnigi trofee kannatada saanud, ju olen pehme loomuga, aga lihtsalt ei taha looma hirmu vaadata. Jutu lõpetuseks lisaksin juurde, et minu arust on hirm looma jaoks hullem, kui valu, pole kohanud kunagi looma kes karjuks valu pärast, küll karjuvad kitsed ja jänesed just siis, kui ei suuda raskelt haavatuna enam põgeneda ja neile juurde lähed.
...saad aru, aselline sportlik huvi tekkis lihtsalt 
.
, loeb seda teemat). Kui loom on lastud ja läinud, siis ole kütiliinil edasi ja ära roni loomale järgi, kui ta on maas, siis on maas, kui ta on haavatud, siis on koera vaja, kui ta puhtalt pääses, siis palju õnne talle, aga metsas pole noorjahimehest migit kasu. Eelnevalt annab ikka jahijuhataja korralduse tulemuse kontrollimiseks või saadetakse seda tegema koeramees. Jube nõme kui omale sead peale tulevad ning parasjagu keegi (ei pea üldse noorjahimees olema) parasjagu lasu tulemust omal algatusel selgitab. Tea, kas ja kuhu lasta saab, kui üldse saab. 
