Minu esimene siga oli kui jahinali.
Kõik algas 4 aastat tagasi. 27 mai. sai esimene isiklik relv ostetud ja siis ka sealuba. 3 juunil jahile. Jätsin auto teepervele, sain oma 5 min. mõõda metsarada jalutada kui hääli kuulsin, veel mõned minutid luuramist, higistamis ja tohutuid värinaid, lask kesikkult maas. Kui olin oma värinast ja higist lahti saanud ning sea autole vinnanud alustasin kodudeed. Ohh imet, olin sõitnud oma 3 km. ja kokkupõrge kuldiga. Õnneks sõitsin väääga aeglasti ja jõudsin ka pidurdada. Siga sai väikse kõksu ja pani kohe minema. Autol jäid mälestuseks mõned karvad stangel mis oli ka veidi paigast nihkunud.

Esimese sea lasin kantslist, kui vennaga passima läksin vanus oli 20 aastat. Siga mis lasin oli väike põrsas.
Võbisema võttis küll.

Minu esimene siga oli siledaraudsega (seni siledaraudsega ka ainukene siga). Talvises laikaga jahis lõi koer väikese karja laiali ja 2 tk sattusid minu ette. Esimene lipsas kütiliinil seistes nähtavast laskeaugust läbi kiirelt ja vaikselt, ei jõudnud reageeridagi. Teine tuli 10 min hiljem ja oli silmapilguks varem näha - nii et teadsin relva tõsta ja sihtida. Kui loom üle lati vast umbes pooleteiseks sekundiks näha oli, nägin ainult, et siga - mitte suur - liigub. Selle info baasil siis liigutasin relva ja tulistasin. Siga lebas umbes 200 m kaugemal verejälje lõpus, lask täpselt õige koha peale tabanud, aga noh, siga juba kannab kuuli niivõrd hästi.

BM

sai see esimene vindiga kantslist lastud, jaanuar vist oli, kohutavalt külm oli ja ma olin c 3h seal juba passinud. Kesik tuli, peale pauku oli siga u 30 sammu metsa sisse suutnud minna ja siis koss külili vajunud. Kantslist alla ronida oli ropp raske, kõik kohad olid külmast mega kanged.

Lasin oma esimese sea 19 a põdra jahil. Omasin sellel ajal laikat ja olin koeraga ajus. Saime ajus minna kuskil 150m ja jõutsime langile, mis oli vipsikut täis kasvanud. Koer tormas langile ja hakkas haukuma. Nägin kuidas vipsikust tuleb välja must mütakas ja kohe vajutasin päästikule. Siga hopsti vipsikusse, koer põrsastega minema ja mina nooreke jalg värisemas langi ääres. Vot järgi ma minna ei julgen sellele seale. peale laskmist kuulsin kuidas midagi rögises ja rahmeldas veel. Ajasime aju lõpuni ja siis rääkisin meestele, millega ma aju alguses tegelesin. Läksime siis meestega vaatama ja näe imet. Langi ääres, minu laskmis kohast umbes 20 m kaugusel igavene pirakas emis maas. Mehed veel õtlesid, et sellist suurt emist pole ammu lastud. Poisikese jaoks oli see unustamatu kirjeldus ja sealt see haigus kroonilsemaks muutuma hakkas...

Omal esimene siga 89 a talvel. Oli parajalt lund, tuul keerutas, tuiskas ka pisut. Jahipäeva hommikul meestega luuret tegema, minule sattus kõige pikem ring. Kui ma tagasi jõudsin, siis teises massiivis juba aju käis. Meeste jälgi pidi minnes jõudsin kütiliini otsa. Esimene mees vehkis mind nähes käega ja näitas žestidega, et ma võtaks kähku koha sisse, sead juba liikvel! Sättisin ennast metsarajal paika, tõmbasin krae üles kasukal, hoidsin selga pisut keerutavale tuulele vastu, lasin silmadega üle laskesektori, tundus päris soodne positsioon. Peale mõningast ootamist tajusin järsku selja taga mingit liikumist. Üle õla kiigates nägin lähenevat seakarja ca kümnel meetril, suund täpselt minu peale. Edasine tegevuse järjekord pole täpselt meeles, igatahes sain sigade teelt kõrvale ja ühele suuremale kuuli ka edukalt keresse saadetud. Ca 30 meetril jäi siga külili. Selgus, et olin seisnud seljaga aju suunas Aga kuna siga oli ilus ja suur, ei saanud selle apsu eest meestelt ka piki pead, kuigi noor ja roheline alles

Kas sa emise laskmise eest sõimata ei saanud?

Talvel ei ole emise laskmine keelatud.

BM

Aga ma mõtlen selles mõttes, et lasi karjajuhi ära!

Talvel on ehk liiga laialivalguv, praeguse eeskirja järgi 1.okt - 31. jaanuarini oleks ehk täpsem. Sa BM ära siin eksita inimesi, muidu pead kummituppa minema...

Kui juba täpsustamiseks on läinud: põrsastega emistele kehtib muul ajal keeld, ilma põrsasteta emis on aga aastaringselt kütitav uluk.

Aga ärme risustame muljeteemat legaalsete aruteludega.

BM

Tore on. ma olin noor ja roheline. Juhtus see aastal 1991 sügisel põdra jahil. Sellel ajal oli sigu kõvasti ja meie kandis ei ole nedega ka praegu probleeme, kuid seksioonis siiani emise laskmise eest 500 eeki trahv.

Esimene siga oli vindiga pukist.
Suvised siaload ja ühe vanema mehega õhta välja läksime. Jubedalt sääski aga muidu ilus päikseloojang. Elus esimest korda ronisin pukki, sead tulid poolteise tunni pärast, ühe võtsin ära. Mõtlesin ,et kas nii lihtne see värk ongi. Nüüd ikka selgeks saand, et ega ei ole küll.
Korra on veel sellist lolli vedamist old. Ühe õhtaga 2 siga erinevatest karjadest. Üks neis kult, kihv 20cm.

Mul selline tore juhus.

Hakkasin jahimeheks 2000 suvel. Sügisesel põdrahooajal kätt valgeks ei saanud. Kuna sain kohalike meestega hästi läbi, siis esimese lumega panin nendega kaasa ja "noor" pandi kraaviotsa seisma, nö "jooksukoht".
Sigu olin näinud elus mõne korra enne. Seisin ja ei muffigi, mingi tund läinud. Siis käis väike krõps paremal, ise mõtlesin et ei ta loom ole. Liikusin ja rabistasin seal veel veidi ja siis kui see robin tuli, võtsin kaheraudse õlga ja kui seda suurt nosplit nägin kohe vajutasin. Siga kohe kummuli. Jooksis otse mööda rada tagasi ja mina olin täpselt raja peal. Kuuliga pähe, ca 20m pealt. Siis tulid mehed sinna ja küsima, et noh, mis on. Rääkisin et üksik põrsas ja lasin ära. Mis välja tuli tegelikult, et suurt kult, kihv 17 cm, elu esimene loom, esimene seajaht, esimene pauk looma pihta. Igatahes peale seda olen 6 aasta jooksul ainult mõne nädalavahetuse suurest jahist eemal pidanud olema, nii külge hakkas peale seda, et igal võimalusel jahil. Nüüd muidugu juba vint ja endal platsid jne. Aga kuidas koju sain peale seda "kuldi matust", see jäi tol korral uduseks.

teema küll esimene siga ,aga räägin parem viimasest, mis mõned nädalad tagasi juhtus, õhtul puki,umbes tund ootamist ja seakari söödal,natuke vaatasin teisi,valisin ühe paraja kesiku välja,seisis teistest eraldi,sihtisin ja tuld,sead jooksid
metsa ka see mida lasin,tegelt pidigi jooksma,tegin kopsupaugu selle lasuga tavaliselt jookseb loom 50-60m,aga liha jääb hea puhas,lumega leiab üles ka,noh natuke ootamist kobisin tornist alla asja kaema,üsna ilus veri maas,läksin mööda vererada,vaatasin, siga juba keerutab puude vahel,varsti on külili,ühekorra vaatan seal läheb samm sirgeks ja paneb teistele järgi,vahepeal ka mõni piisk verd,läksin oma 200m järgi ei midagi,ots ringi ja tagasi,tulen homme parem koeraga,lamp andis ka juba otsad,auto poole astudes mõtlesin, omal meel mõru no kuidas on võimalik, et siga ära läks ,kas optika paigast ära, maad ju ainult 50-60m ja toelt lastes,ei midagi on valesti,kodust uus lamp kaasa ja tagasi,hakkasin uuesti verejälgi harutama nagu verekoer,mis välja tuli siga oligi umbes 60m edasi läinud ja siis külili,kuul seal kus pidigi olema,vahepeal läksin lihtsalt ise valedele jägedele ,ilmselt oli teine siga,kas enne lasta saanud või omavahel arveid klaarides viga saanud või mine tae miks ta tilkus.