tõenäoliselt lasid poolmantliga ja sel juhul on võimatu, et kuul ühe sea seest teise võis lennata. Täismantliga oleks see üsna loogiline, teinekord looma lahates ei jõua ära imestada, mis suunas ja milliseid keerdkäike üks kuul võib teha. Samas sead tõprad närivad teineteist mis kole, vahel ilmselt kisuvad üsna lõhki.

teist siga ei saanud kuidagi haavata,kuna see mida lasin püüdis kuuli kinni ,kuuliks muidugi poolmantel.

oli see õnnis hetk aastal 2002, 13 juuni , kell 21.46, kult, kesik.

Huvitav teema. Eks see esimene ikka kõigil hästi meeles. Minu lugu on sellepärast huvitav, et olin siis ikka jube noor -13 aastat vana.
Käisin tihti isaga pukis kaasas ja eks ta tahtis, et mul ikka seal huvitav oleks. Andis siis mulle 20-ne kaliibrilise ja endal oli tal 12 pukk.
Tuligi kesik sööma ja siis andis isa märku, et lase esimesena. Ega ma ei lasknud seda kaks korda öelda ja põrutasin. Seejärel lasi ka isa. Loom läks oma 30 meetrit ja jäi maha.
Lahkamisel selgus, et minu tabamus(kuuli järgi) oli surmav.
Iseenesest on see seaduse rikkumine(13a.), aga kuidagi peab ju noortesse seda pisikut süstima.

Koera eest ajust põrsas vindiga. ja vanust oli 52. jahimestaazi 4 aastat.
Parim sealaskmise lugu oli mineva aasta suvel. Lasin hiilimise pealt soku. ikka ühe heinapalli tgant teise taha jooksuga Sokk lahatud läksime sõbraga pukki. Sõber jõudis enne üles ronida,ütleb juba tuleb. Jõudsin ülesse, raud tühi, siga tuleb söödale. Jõudsin laadida ja sinna ta kukkus kus oli- kena kuldipruks.

,,,,,tähendab et see tavaline asi et üks poolmantel läbib sea ja teisele siis külge lendab,,isegi surmates teise,,see 6,5 cal puhul tavaline ,,on kogemusi

Esimene siga oli mul ajus laikade käest noaga torgatud põrsas- vanust siis 14. Esimene lastud siga oli noor kult, vanust oli 22 ja lasin ta varitsusjahis sööda pealt.
Seajaht minu arvates vaieldamatult üle kõige- olgu ta siis aju või varitsus!!!

oma 25 aastat vana olin ja esimest sügist püssimees. oktoobri lõpupoole vist tegime põdrajahi vahele ühe laikaga seajahipäeva. Päeva viimane aju oli. Seisan metsas ja kuulen kuidas koer peale tuleb. kuskil 100 m kaugusel jääb seisma ja igavene kähin hakkab pihta- selge kährik. Koeraomanik jõudis just minuni ka ja läksime koerale järgi. Omanik tõmbas koera ära & kährik pani padavaiga kuuskede poole äsasin talle siis peenemate tinaubadega. Aju läbi hakkasime küttidega hanereas metsast välja liikuma - suhteliselt võsane metsaalune oli ja meil kõigil kuskil 100m vahed olid. Mina koeramehega koos viimasena. Agara noorjahimehena laadisin peale aju lõppu püssi tühjaks ja murdsin õlale lahti. Veel 200m minna kui ees käib pauk. 30 sekundi pärast lähemal veel üks pauk. Panin kähku kuulid rauda ja jõudsin paar hüpet lagedama poole minna kui raginaga jooksevad 20m pealt mööda kaks kesikut. Püss palge ja sihiku seadsin lähema sea kärsale. Paugu peale käis notsu üle kaela j jäi kohe maha- kuul läks täpselt kaelakonti. Kohe käis ka teine pauk- koeramees lasi teise kesiku ära. Tuli välja, et sead olid kõiksee aeg mis me metsas müttasime ja paugutasime 100m autodest meie pool võsas maganud ja alles esimese küti jala all murdunud oks ajas nad ülesse. Sead jooksid täpselt piki mehi ja meie kahe viimasena saime nad ka ära lastud. Siit moraal - jaht pole enne läbi kui kodus kotiall oled.

Suvi, ilus ilm, ilus õhtu, varitsuskoht heinaküünis. Mõtlesin, et sean ennast rahulikult sisse ja siis hakkan nats suvist õhtut nautima.
Saan siis ennast mugavalt istuma seatud, vaatan ka sööda optikast üle ja sean püssi paika. Ja jube sagin hakkab pihta.
15-20 kari peal äkki, köök, kesikud ja põrsad. Ma siis hoolikalt uurin ja sätin, et mamma ei satuks kirbule. Valin ühe kesiku, saan ilusti sihikule ja vajutan. Värin kätes, laen veel igaksjuhuks ümber ka.
Vaatan siis opikast, kaks kesikut siplevad maas ja sinna nad jäid ka.
Poolmantliga saab kaks siga lasta küll.
Oli see vast vedamine, ei olnud keegi kuulnud kahe kesiku laskmisest ühe kuuliga. Küll oli mõni mees kaks põrsast tabanud, aga keskuid mitte.

Esimene siga lastud juba ammu, aga nuga polnud seni vaja läinud.
Juhtus siis pühapäeval. Koerad võtsid teises aju otsas sead ette ja lärm oli lahti. Hakkasin ka sinna poole hoidma ja saatja kaudu anti teada, et siga liigub minu poole. Hetk peale seda jooksiski põrsas otse minu poole. Nägi mu ära ja pani täis vungiga kuusikusse. Lask, veri taga, aga siga hoogu maha ei võtnud. Õnneks olid koerad kohe jäljel ja said sea pidama. Nägin, et lask oli läinud kole kehvasti tagumiste jalgade juurde alla, õhukesest kõhu nahast läbi. Mõlemad koerad sea kallal. Vana koer vahelduva eduga kintsus/kõrvas kinni, noor haukus ilusti. Laskmis võimalust enam ei olnud, lasin koertel oma 10 minutit põrsaga maadelda ja siis oli siga omadega nii läbi, et sain tal turjast kinni, maha suruda, ja ...

Oi, on, lastud suurigi sigu tükki 2. Vedamine on ta muidugi juhul, kui on olemas mõlema jaoks luba. Lisaks, pigem on see ohumärk, et teinekord võib tagant mõni siga kuul tagakintsus minema panna. Aga jah, elamus siiski päris hea, ma usun.

Aga mina lasin elu esimese sea sellise koha nagu Tissiprilli tagant! (Tissi küla kus elas traktorist hüüdnimega Prill= Tissiprill).

Poistega sõitsime kadunud Võnksi (Rommi-Rauli isa hüüdnimi) punase Ladaga suvel ringi (tegelikult liikusid mõtted soku suunas) ja mul ka kaheraudne ja (hoolega jooksva sea võistlusteks) laetud Brenneke kuuliga padrunid kaasas. Korraga oli paremal heinamaa peal kari kesikuid kes põrnitsesid meid. Kargasin autost välja ja pärast püssi laadimist asusin haudvaikuses parajat kesikut "valima". Korraga karjatas auto tagaistmelt A.A.: "Nää, siga"! Kõik sead panid jooksu, mina võtsin ühele kohe kirbu ninaotsa ja kesik kukkus. Rommi karjus rõõmsalt: "No sellest sealaskmisest (sporditegemisest) on sul ikka palju kasu küll olnud"! Meeletu verejuga purskas lamava sea küljest püsti mille peale K. Kõtu otsustas mingi vitsaga veel siga pähe kolkida. Sellest polnud loomulikult midagi kasu, siga tegi oma viimased liigutused ja "küpse" ta oligi! Ütleme nii, et seda šašlõkki jätkus meil veel kauaks! Praegu sellest kambast mitu tubli jahimeest sirgunud, kelle pojadki kunagi kaela hakkavad kandma...

Juhtus se alles möödunud talv, 18 olin. Läksime isaga rebasejahti kui kohtasime seltskonda kes seajahti pidasid, kuna maa-alad klappisid siis tuli seajahti minna. Sain 10 minutit passida kui nägin põrsast minu poole tulemas, seda juba 5m pealt. Ähm oli küll suur aga pihta sain

Aasta siis oli 98 vist ...talv -20 kesikud neljakesi sisse piiratud, koer tõmbas ilusti .... ja vaatan astuvad kõik neljakesi koos välja mingi 100 sammu pealt ,värin oli nii suur ,et ei jõudnud püssi palge panna .....panid üle sihi minema , siis alles jõudis kohale et oleks võinud ikka proovida. Egas midagi , mõte välgatas et äkki jõuan järgmise sihi peale ette ..jalad selga ja minema , umbes 200m üle võsatunud raiesmiku minna ,jooksu pealt kuulen et mingi ragin tuleb nagu küljelt lähemale ....sõbrad neljakesi tulid sörgiga ...koer järel....andsin tuld 10-15 m pealt esimene kuul jooksis maase nii et lund lendas , teine peatas ühe kesikutest poole sammu pealt...oli täpselt 2cm silma alt sisse läinud.

ma lasin oma esimese sea 12 aastaselt vindiga puksit isaga koos kuigi se oli küll seaduse rikkumine aga kuidas sa muidu noori jahimehi välja õpetad