Käisin mõõda tema rada, mis on pesa ligidal, see viib otse ühte lepa võsastiku, seal on ta palju tööd teinud ja seal on ainult pabulad, mitte rohekas lõga. Nii palju kui ma tean, siis tõesti saarmale lähevad karbid hästi peale.

Vahelduseks siis natuke uut tuult EJ-s põhineva info põhjal. TÜTI arenduskeskuse keskkonnatehnoloogia osakond on hakanud huvi tundma kopra kastoornäärmete vastu. Makstakse siis näärmepaari eest 80 eq (mis pole ka üldse paha ju). Nagu lugeda võis, siis tahetakse uurida nõre koostises olevaid komponente ja nende ravi omadusi. Herr Nurk oli ennist mikroobigeneetika valdkonnas tegev (küll ka keskkonna teemal), huvitav, kuidas ta siis nüüd koprani jõudis Lugu igatahes põnev ning kindel on see, et tuleval nädalal trehvan ma (loodetavasti) mõnda asjaosalist ise ka, eks ma siis uurin natukene põhjalikumalt (peaks äkki jälle geneetika maastikule tagasi suunduma , kopranõre uurima).

Hetkel pole seda muret ka, et nende näärmete pärast koprad kõik maha notitakse, äkki on lihtsalt pisike stiimul kobraste arvukuse piiramiseks. Ja kui kusagil tulevikus kobrastel asi hapuks läheb, küll siis kiiresti mingid piirangud kehtestatakse.

Kui ise metsa ei jõua, siis lugeda võib ka teiste retkedest. Teksti lugedes hakkas jalg sellest pikast turnimisest nagu krampi tõmbama kohe

http://www.jt.ee/240406/esileht/20003121_1.php

See jama jutt, et kobras nii ettevaatlik loom on.

Erksad on vanad loomad noored suht lollikesed.Feenipoiss peaks seda asja täpsemalt rääkima, tema neid rohkem kiusab.Ja see lihajutt nüüd nati viltu läinud, ka ilma marineerimata kõlbab, vaja veidi oskust.

Ütleme nii, et üks asjalik ja tõene artikkel jahipidamisest.
Tore, et mehel jõudu ja viitsimist ajakirjanikuga jännata old. Võimalik, et tuttav kodanik aga ega see töö vilja ei kahanda.
Jõudu sarnastes tegevustes.

Lugu on tõesti hea ja asjalik. Hommikul tahtsin ka kommentaare lugeda, olles hinges juba valmis suureks kriitikaks aga huvitaval kombel pole siiamaani ühtegi kommentaari?!

Minuarust see küll selline algaja jutt rohkem ,nagu siin foorumiski mõni aeg tagasi kirjutati ,aga nüüdseks on siinsetel poistel asi käppas ja pole seal nii keerulist midagi! Seda kuulen ka esimest korda ,et keegi teise kopra nõret abivahendina kasdutaks- või on kellelgi kogemust
Muidugist mittejahimehele võibolla tore lugeda!
Kivi kotti!

Artikkel jutustas et miski umbe varustus peab olema koprajahis ja miskit maru siidised riided jne... eks ta kasuks tuleb ikka, aga saab ka ilma, kui lihtsalt varem kohale minne ja lihtsalt loodust nautida!

See oli päris huvitav välja-ütlemine jahimehe poolt (artikli järgi), et kui pauk käis kuskil eemal ja diagnoosositi (mis eeldab et see ei olnud mitte lähedal) et tegu oli tõesti püssi pauguga, siis jaht selleks õhtuks läbi!? On ennegi neid ühel õhtul ühest asendist mitu lastud ja lastakse edaspidigi...


P.S. Huvitav, kas kaitse-värvides maski oli tõesti ka pildistamise ajal veel tarvis

jap, nii see on, vaatasin kah, et mingi baski terrorist. Sääski ka pole veel. Pajatan hoopis loo eilsest jahist. Läksime kolmekesi koprajahti. Selline pisem jõgi, paral. turbatiigid neid ühendatud kraaviga (sügavad ja kitsad). Trampisime kohale, sättisime ennast paika (tegin veel natukene luuret kah, võtsin ühe tiigi äärde istet, teised mehed liikusid jõe ääres laiali, ja suht kohe lasi üks mees suure kopra. Istusin siis seal ja vaatasin minki tegutsemas kui käis veel 2 pauku, ja mingi 50 m eemal olev mees lasi ka ühe poja. Jorri kongits oli väga abiks (st, kiirustasin siis sellega kobrast õngitsema). Njah, aega veel oli, trampisin mööda kallast (üle urgude ka) edasi kuni järgmise tiigini. Vaatasin, et see oli sogane ning istusin siis vaatlema. Varsti kobras platsis, suur, ujus siis minu juurde, enne sukeldus, pani mööda kraavi jõeni ja siis ilmus teise mehe ees välja. Loomulikult sai ta kohe natukene põrutada (ise pidasin seda looma liiga suureks ja neid tiineid loomi pole tore rookida). Aga loom plaanis pessa tagasi minna, oli parajalt uimane ning katsus siis jõe ääres kaldale ronida, natuke oli võsa ees (hästi natukene) ja lasin ka paugu haavlitega, võttis looma veelgi uimasemaks, kuuliga lastes läks halvemini, natuke üle pea (loom vajus parajasti vette tagasi. Eks ma siis sumpasin üle mingi vesise ala (polnud kummikutest ka abi) ja sain veel laadida ning lasta. Ja kalda ääres läks kobras napilt eemale, püss kaldale ning sumdi järgi... (kongits oli teise mehe käes) kokkuvõttes olin vööni märg, kopraga kaklus lõppes minu võiduga ning loom sai kenasti kaldale tassitud (u nii, et kobras lendas kaldale ja telefon kohe järgi). Nagu selgus, siis oleks võinud lasta rahus kopral uppuda ning ise teda hiljem põhjast välja otsida, minema poleks ta vist läinud, aga pidas päris teravalt selle võitluse mingi aeg vastu ja see tekitas tunde, et peaks ikka järgi minema.
Kui nüüd meenutada seda episoodi kus ma Kakukese jahtimist vaatlemas käisin, siis kõndisime paarile pojale peaaegu otsa, arutasime veel, et kas ja kus kohast saaks lasta. Edasi Kakuke muudkui laadis ja lasi ja kõik kohad kihasid kobrastest, kusjuures, üks tuli vahepeal veel kaldale ja hakkas seal toituma... ja pärast tema hukkumist tuli veel üks loom asja uudistama... üldiselt, paras tapatalg oli, aga metsaomanikud võivad rahul olla. Oleks ajakirjanik sattunud sellisesse - mine ja võta palju jaksad - kohta, siis oleks asi hoopis teisiti kirja pandud. Samas, tore lugu ikkagi.

Mul järjest rohkem tundub, et paikkonniti koprajaht ikke suuresti erineb.
Tundub, et lõuna osariikides arvukus väga suuur ja ise püssi ette tikuvad. Viljandimaa kõige põhjapoolsemas otsas ei ole sellist asja veel täheldanud. Kobrast on mõõdukalt, tegutseb ettevaatlikult, liikuma akkab alles korralikus videvikus.

Ma ise ütleks selle jutu peale nii, et oleneb ajast ja kohast. Kui on õige aeg ja koht siis ainult lase, aga muul ajal ja kohas nii roosiline see asi pole. Ise olen kogenud, et veebruaris märtsis on nad väga arad olnud, kui lumi maas ja külma ka, samas kes käseb siis jahti minna, aga mis teha kui sama tunne sees, mis rähnipoja puu otsa ajab.

Lõpetasin minagi sellekevadise koprajahi aga lõpp veidi kehvake.Kobrast on, kohad aga uued ja nii kulus luureks parem aeg.Täpselt Feenipoisi ütlust järgi, liikuma hakkas kuskil seitme ringis ja parim enne pimedat üheksa-kümme.Pauku ei kartnud midagi, lased ühe ära ja vaata kust teine tuleb, üks poeg oli veel kassist vähe suurem, ujus mulle lausa kõrvale.Väga imelik oli vindiga kolme meetri peale lasta aga pihta sai sest võtsin tugevasti alla vees muidugi.Püssiks IZ 18 kl 308 ja odav vene optika.Tundub tõesti, et koprajahiks ikka kombinee see kõige sobilikum toru on, eriti kui üksi käid siis pole teiste ees uhkustamist ja odav vene värk ajab asja ära.Tulevaks aastaks vaja kombiluba võtta.

Kobrast on mõõdukalt ja rohkemgi nii siin kui sealpool Lõunanaabrite piiri....
...nagu etlevad ka mede piirivalvurid.

http://www.valgamaalane.ee/150506/esile ... 006199.php

Nii et varsti on kõikjal kevadisele nepijahile asendust loota. Võttiski kaela ülesvahtimisest alati kangeks