Seda võiks autojuhtidele heaks hirmutavaks õpetuseks lasta pähe tampida küll, vähemalt muudaks kõik inimesed hästi ettevaatlikuks ja seda just vaja ongi. Mis sellest, et tegelikult üritab loom teeületust ALATI vältida. See, miks ta mõnikord viimasel hetkel teele hüppab ei ole tingitud soovist üle tee saada vaid muudest faktoritest. Ise olen tähele pannud, et kui loomad on rahulikud, siis oskavad nad väga hästi teed ületada. Valivad sobiva hetke. Aga selleks peab neil olema rahulikult võimalik jälgida ja olukorraga harjuda. Kui mõni auto seisma jääb, signaali annab või lihtsalt teistsugust ja valjemat mürinat teeb, siis see võib põhjustada ehmatuse, mis panebki mõnikord loomi valesti ja ettevaatamatult käituma. Muidu Sooviku jutust jäi mulje, et a) kits on loll, või b) sihikindel kamikadze

T.ramaeivõi! Pese siis puhtaks või pane lisatuled!
Vabandust, aga sellised (kergelt vabandava alatooniga) laused ajavad mul alati harja punaseks.

autoga sõites on minu kogemuste põhjal paar rusikareeglit:
1. Kui pimedal ajal metsavahel sõites näed eespool tee kõrval kellegi silmi helkimas, siis tuleb KOHE pidurdada, vajadusel seismagi jääda, ja olukorda hinnata, mitte kiirust vähendamata edasi sõita ja loota et ehk ei tule teele, ta (nad) ju teest eemal ja tundub üsna rahulik. Ka lihtsalt jala gaasipedaalilt ülestõstmine ei aita.
2. Kui ikkagi juhtus nii, et hüppas ootamatult teele ja kiirust arvestades on selge, et enne looma pidama ei saa, siis ei tohi mingil juhul rooliga äkilisi liigutusi teha vaid pidur põhja ja säilitada esialgset liikumissuunda. Auto saab kannatada, aga vähemalt olete elus ja suure tõenäosusega ka vigastamata. Sel suvel nägin ise Kilingi - Nõmme lähistel VÄGA koledat laksu (teelt väljasõitu), mille põhjustas minu ees liikunud auto juhi otsus keset päeva ootamatult teele hüpanud kitsest iga hinna eest mööda põigata. Ka ennist mainitud ratastoolimehe saatuse põhjustas just seesama asi.
Seda reeglit aga kahjuks autojuhtide koolitusel ei mainita. Käisin ise hiljuti huvipärast libedasõidu kursustel Tartus ja seal oli rõhk just sellel et iga hinna eest püüda ootamatult teele hüpanud loomast mööda saada. Kuigi ka instruktor ise tunnistas hiljem, et ta ei ole kindel kas ta isegi MAANTEEKIIRUSEL sellega toime tuleks, ilma auto üle kontrolli kaotamata.
Ainuke loom, kellega kokkupõrke asemel võib mõnes olukorras olla otstarbekam teelt välja sõita, on põder. Näiteks kui tee ääres pole kraavi vaid lage põld.

mu arust pole seal kergelt vabandavat tooni, vaid paratamatus - praegustes oludes sõites 5-10 km on tuled nii krohvitud, et vaid kumavad läbi. Tartust Võrru sõites saab kojameeste paak kindlalt tühjaks, vean ikka 5l kanistrit pesuainega kaasa. Aga tulede pesemine ka veel, enamasti neil kojamehi pole ja kui on, siis tuled nendega puhtaks küll ei saa. Iga mõnekilomeetrise jupi tagant kinni pidada ja vee ja lapiga üle käia küll ei jõua, nii jääbki sõit sõitmata.

Arvan ka ise, et Kaliibri jutt antud olukorras on õige liigutus.Aga need Võru teed??Ise püüan tee ääres silmi märgate kindlasti seisma jääda aga suurel maanteel?Kas või Tallinn-Tartu, kui sinu ees on kilomeetri pikune autojoru ja taga teist samapalju ja jälgid hoolega neid möödatrügijaid või vahelekiilujaid.Näed ka märki "metsloomad" aga mida sa siin aeglustad või peatud, eriti kui kogu kolonn sõidab 100ga?

Jah nende tulede pärast küll teisele kõrri hüppama ei hakkaks ilma inimest-autot tundmata. Omalgi paar sõiduautot "pehmeks" sõidetud. Üle poole sõitudest toimusid pimedas ja nn. küla- ehk siis metsade-põldude vahel. Alla ajada on "õnnestunud" selle aja jooksul ainult üks jänes ja kaks kassi. Isikliku autoga päise päeva ajal aga põder esikapotile "istunud" pimedas kurvis väikse hooga. Siiski käisid mingi aja järgi pidevalt tulesid puhastamas. Nüüdseks aga liiklusintensiivsus nii tihe, et kui sellise tatise ilmaga nagu praegu on käin Tallinnas ja tagasi (ca 80) km on minul ka pesupaak tühi. Tuled sitased ja puha, nii, et tänu Xenonitele näen hädapärast sõita. Teen aga tuled alati kodunt välja sõites ja ka Tallinnast koju sõitma hakates lapi ja veega puhtaks. Esimese 5-6 km järel on juba sama sitased. Sellepärast just sõitu pole ära jätnud, aga kui võimalik, siis edasi lükanud küll.
Muidugi nendele küll hakkaks turja kinni, kellel "BMW", rehvide, tulede ostmiseks enam raha ei ole. See muidugi eraldi teema.
Kokkupõrget loomaga, eriti veel suurulukiga aga ei soovi kellegile.

Kolonnis sõites ei olegi eriti midagi teha. Kui autode vahed on veidi tavalisest suuremad, siis teinekord annab ka midagi päästa. Näiteks sel sügisel Peterburi maanteel Kuusalu lähedal õhtul pimedas oli juhus, kus sõitsin autos kõrvlsõitjana ja teeäärses võsas oli põder. Silmad ei helkinud, aga mina oma jahimehenägemisega nägin ta ära, juht ei näinud. Hindasin murdosasekundiga olukorra ja tunnetasin et kui kohe julmalt kiirendada, siis jõuaks. Eessõitva autoga oli vahe õnneks 70-100m. Jõudsin juhile röögatada midagi taolist, nagu et " gaasi kiirelt" ja jumal tänatud et ta ise midagi nägemata-taipamata mind pimesi usaldas ja seda tegi. Kuna meie taga olev auto sõitis meil üsna p....s, siis pääses ka tema, aga järgmine sai laksu ära...

Ei pea vajalikuks kommenteerida Val´i arvamust,ega Mosse t.ramaeivõi´d.Üksteise sõimamiseks on teised foorumid.Kirjutasin sellest,mida ise olen tähele pannud.

Mõned aastad tagasi,tulles Tartust Tallinna poole nii ca 10 km,märkasin lausa teetammil lõõtsutavat põtra.Ei näinud muud kui sõõrmeist tulevaid aurupahvakuid. Seda veel täistuledega ja udukatega! Jäin lausa seisma peaaegu tema kohal, vahtis mind aga metsa ka ei läinud!Siis aga lausa hüppas kurvist välja üks teine auto.Vilgutasin tulesid ja ohutuled mõjusid ning teine auto jäi ka seisma ning sõbrake jalutas rahumeeli üle tee seekord tal vedas!

kitsesid on tõesti liiga palju.varsti ei mahu nad metsadesse äragi

Vaatasin jah, et huvitav miks nad põllus kogu aeg on. Nüüd selge, ei mahu metsa ära.