Saksa jahimehed rääkisid et talvisest kitse toidust 30% võib olla vili.Kui ainult vilja söövad pidi seedimine korrast ära minema.Kas see tõsi on ei oska öelda.Sööda kohtade juurde võiks mõne palli silo viia(söövad hästi ristikut).

Kult räägib just nimelt viljast.
Ei taha nagu tähenärija olla, aga kas siis mais ei olegi teravili või? Kas siis maisi ei tohi kitsed süüa?

Vahet pole kas vili või mais. Kui kitsede arvukus üle lubatu, siis omab tähtsust küll arvukuse mõjutamine (kaudselt/otseselt) läbi lisasöötmise. Igal pool kitse pole nagu muda ja sellepärast mõned probleemist aru ei saagi. Viimasel ajal räägitakse üha enam ka kitse tekitatud kahjustust noorendikes.

ei taha ka tähenärija olla, aga ma rääkisin viljast, mitte teraviljast. aga see selleks. teades maisi hinda, siis meie sektsioon lihtsalt ei suuda majanduslikus mõttes maisi põhisöödana kasutada. mais meil kasutuses kui maiustus, mis loomad ligi meelitab.
Kult ütles: "...viskad sigadele maisi ,nemad panevad kõik pintslisse! On ehk keegi probleemi kuidagi lahendanud" mina lugesin siit välja, et küsimus selles, kuidas maisi kitsede eest peita.

ei ütle midagi paha pärast

Ega siis sigadele ainult maisi ja vilja viida, mina annan ikka muud ka.Väga hästi meeldib neile silk ja silgujäätmed, samuti muud toidujäätmed,heeringajäätmed saia-leivatükid tammetõrud ja juurikad.Maisi segan vilja sisse ja see tuleb põhiliselt automaatsöötjast.Minu arvates me anname loomadele lisasööta, mitte ei sööda neid.Parema sööda matan viljapuhastusjäätmete alla ja viskan ka lund peale, küll seakärss üles leiab.Nii ei pista kitsed ja linnud kõike kinni, ning lisasööta annan õhtuti ja mitte iga päev, metsloomad peavad ikka põhitoidu metsast hankima.

Hmmm... meil oli jälle kitsedega nii, et pandi mingi laskelimiit paika ning mingi hetk panid keskkonna omad soovituslikku limiiti juurde. Kuidagi läks aga nii, et kui jahiaeg läbi, siis jäi endale lihtsalt klubis silma, et meil jäi u 20 luba välja võtmata. Nüüd siis olukord selline, kus suurel talinisupõllul on lumi auklikuks kraabitud ning kogu pind on valge-roheline. Rebast ja jänest otsides tuli ühest kitsast ribast jällegi u 20 kitse välja, selle peale kostis üks meestest, et siin kitsed puha laskmata. Nujah, ise jään samasse piirkoda ja peab tõdema, et sealt põllust lasi meie punt enamuse loomadest... sügisel neid nii palju kohal ei olnudki, (slaavikud käivad seal kandis seenel). Eks need karjad sinna kogune kus hea ninaesine, vahepeal käivad soolakul kah, igast muud lisandit aga süüa ei viitsi.

Minu auto on järjekordselt (teist korda aasta jooksul) remondis kuna kits ootamatult teele hüppas. Selliseid juhtumeid, kus olen napilt pääsenud meenub lähiajast kümmekond. Ei meenu ühtki tuttavat siin Lõuna -Eesti kandis, kes ikka linnast väljas ka aegajalt sõidaks, ning kes viimase aasta jooksul ei oleks kitsega kokku põrganud.
Hiljuti oli mõtlemapanev kogemus, kui juhtusin Pärnus üht võõrast, umbes 25 aastast noormeest tema ratastooliga trepist üles aitama. Küsisin et mis juhtus ja sain teada, et kits hüppas ette ja noor inimene ei kõnni seetõttu enam kunagi...
Julgen siiski kahelda, kas küttimislimiidid on piisavad

OT: autolistis öeldaks selle peale, et gaasipedaalil on ka muid asendeid peale tühikäigu ja maksimaalgaasi

BM

Loomad ja liiklus on üks teema küll, mis aina äkilisemaks läheb. Maastikute muutumine tõstab loomade arvukust, jahinduse paranemine toetab tugevate populatsioonide püsimist ja teede-autode kiirenemine-lisandumine + autode väiksem õhutakistustegur ehk väksem müratase iseenesestmõistetavalt kõik kokku panna ja ongi ilmselge ja möödapääsmatu avariide kasvu põhjus olemas. Aitab siin autojuhtide harimine (on kavas üks vastav voldik jm meediat) ning teede kavandamise, ehitamise ja renoveerimise käigus loomaohutuse uuringud ja vastavate meetmete rakendamine. Ka sellega tegeldakse juba üsna mitu aastat ja esimesed tulemused isegi juba ehituseni jõudnud. Kuid peaasi - kui vähegi juttu loomadest maanteel ja nende käitumisest ning kuidas õnnetusi vältida, siis kütid, ärge hoidke teadmisi vaka all! Tavajuhid ei tea sellest teemast ja loomade mõttemaailmast palju. Harige neid, et nad aru saaksid, miks, millal ja kuidas loom teele tuleb ning kuidas ta seal käitub, mida ta autost mõtleb jne. Mingeid kokkuvõtlikke materjal on ka veebis, kui otsida "Ettevaatust, loomad teel".

Jah ,auto ja loomad,seda teemat siin juba on lahatud.Loomadel on ju samuti oma teed ja kui nad inimese teega ristuvad, ongi pauk käes.Need tee äärte paigaltatud metslooma eest hoiatavad märgid on kuidagi väga rumalsti pandud, ei ole ise märganud, et keegi nende juures kiirust vähendaks.Märk on paigaltatud nii, et kehtib mitu kilti, vahel isegi terve metsa ulatuses aga loomarada vast 1m või ütleme 10m on käigu koht lai.On ju väga lihtne panna märk üles ja kui midagi juhtub on autojuht ise süüdi, sest eiras märki.Võiks aga selgitada need loomarajad välja ja ainult need kohad tähistada.Teine asi veel, Tähtvere kandis tehti Tallinn--Tartu maanteele võrkaed loomade kaitseks kõrvale.Natuke see ju aitas aga loomad tükivad ikka oma rada kasutama ja aeda lõhkuma.Kõrvalteed ja eriti metsavahelised on autojuhile praeguse loomade taseme juures suur jama, eriti kui vaja õhtul sõita.

Ega need loomade liikumiskoridorid ikka ühe raja laiusega ei piirdu küll. Suur osa märkidest on üsna õigesti pandud ja kindlasti paiknevad nad TÄIESTI õigesti nendel teedel, mis äsja renoveeritud. Lähiajal tuleb loodetavasti kasutusele ka muid hoiatusvahendeid (lamavad põdrad, võib-olla ka elektroonilisi vidinaid), vähemasti ettepanekud ja põhjendused on tehtud. Tarastamisega ongi nii, et see ei tööta, kui seda valesti tehakse. Emajõe piirkonnas tehti üsna ammu, siis ei olnudki veel olemas vastavat ammendavat infot, kogemusi ja eksperte. Samas, nüüd kui need juba peaaegu on olemas, jääb ikkagi ka võimalus, et ehitaja teeb asjad ometi teisiti, kui vaja ja siis on tarvis pärast ümber teha. Aga vähemasti asjaga tegeldakse ja üsna teaduspõhiselt.

Väga huvitav koht suvel on Peterburi maanteel enne tapa risti,kus metsloomade eest hoiatav märk ja kohe seejärel tõstetud piirkiirust 110-ni


terv Pistrik.

Kui sulle korra mingi uluk ootamatult auto ette kargab,siis vähemalt selle koha peal sõidad ikka päris kaua aega ettevaatlikumalt.Tundub,et metskitse arvukust hakkab pasatõbi juba piirama.Seda on lume pealt paljudes kohtades näha.Kits sigis eelmine aasta kõvasti.Meie kandis oli palju emasid kahe tallega ja vähemalt kahel oli kolm talle(ühel on need kolm kõik elus ka praegu).

Jah, tallesid on tõesti palju.Möödunud pühapäeva hommikul jahti sõites lugesin ühes karjas 11looma ja ainult viis olid suured.Praegu nad eriti julged ka,lausa auto nina eest jalutavad läbi.

Ei nad nii väga jaluta midagi.Üks seisab tee ääres,teised metsas,kuuseheki või põõsaste taga ja kui oled autoga paraja maa peal,siis sööstab...Kui see esimene jõuabki üle,siis teistest mõni ikka pihta saab.Eriti ohtlik ,kui tuled on sitased või muidu viletsad.See tähendab,et ei valgusta teeääri piisavalt.ALATI proovib loom viimasel hetkel teed ületada!