Sigade arvukus?

[J.Lagle^]

Lugesin teemat kitsede arvukusest ja tekkis idee et kes ja kuipalju on näinud sigu viimasel ajal?
Meie jahiselts luges kokku ühe söödakohalt 22 siga (täiskasvanud ja põrsad)
Ja kui oli veel põdrajaht siis ajus olles oli ikka tunda seale iseloomulikku lõhna.
Nii et võib tulla huvitav seajaht.
Aga kuidas on lood teie jahimaadega?

[jorr]

Ka sigutikke on palju tekkinud. Varem oli talviti 2--3 karja jahimaa kohta aga nüüd on juba pidevalt 7--8 karja ja kavalad paganad, lähevad kuusetihnikusse ja koera ligi ei lase.Keegi olevat nii teinud, et oli roomanud kuuskede alla järgi ja kui jalad paistma hakksid pauku teinud.Meie pundis aga nii julgeid mehi pole ja nii tuleb vist suurem jagu loomi pukist lasta.Lumega näeb last küll, kui pukk sigadest väga kaugel ei ole.

[saialõikaja]

Märksõnadeks metsakuivendus ja raie!
Ühesõnaga selle aastane(talvine) sea-otsimine ei ole veel ühtegi karja näidanud! Naaberjahtkondadega koos jahti tehes, aga me päris ilma sigadeta ei ole! Mul üks üksik kult siiski käib söömas ja ühel mehel veel aga karjadest pole (vähemalt lume ajal) jälgegi... lihtsalt ei ole ja kõik!
Suvel lugu teisiti... siis põllud ja põõsad sigu täis nagu küünid heinu!

[gloss]

paar päeva ennem jõulu nägin põrsast kes oli suuruselt nagu suur jänes või väike kährik, selline mahub põue ära. algul ei saanudki aru kellega tegu. ausalt öeldes olen näinud juunis suuremaid põrsaid(sel oli ikka must karv seljas mitte triibuline)
palju neid on, aga põrssad on küll ikka väga pisikesed

[jorr]

Aastat paar tagasi nägin ka ise triibulisi põrsaid detsembris.Kari tuli mulle peale ja emmis oli ikka täitsa suur, põrsad taga aga nagu rotikari.Jooksupealt lase nagu jänest kuuliga ja ühte põrsast lasime nelja mehega enne kui maha saime.Kuid tänavu pole meie kandis nii pisikesi näinud.

[aivar00]

Sellega võib nii olla, et kui on ainult üks põrsas väike, siis on lihtsalt "kängu" jäänud. Endalgi "õnnestus" paar talve tagasi üks selline isend "loojakarja " saata. Kui aga selliseid on rohkem, siis võib olla tegemist hilise pesakonnaga. Meie soojenevas kliimas ei ole see enam mingi ime. Kui emisel kevadised põrsad aiataha läksid (külmusid ära või murti maha, mis iganes, siis indles suvel uuesti ja nüüd ongi väiksed põrsad.

[Ülo]

Eks need pisikesed põrsad ilmselt soojast kliimast tingitud hilise paaritumise ja sündimise tagajärg ole. Lugesin hiljaaegu kuskilt, et Saksamaa jahindusbioloogid tulnud sellisele järeldusele, et metssead indlevad juba läbi aasta. Ja põhjuseks pakuti ka soojenevat kliimat ning lisasöötmisest tingitud sigade "head elujärge". Et kui kõht täis, siis ainult need vallatud mõtted peas....

Aasta või kaks tagasi lasti Järvamaal juuni keskel emiskesik...ja suur oli mehe üllatus ja vapustus, kui selgus, et emis kohe-kohe poegimas.....

[smurf]

Soodne kliima ja suur toidubaas on jah selle sigade värgi segi löönud. Nagu eelpool oli öeldud ei ole mingi ime see, kui sead kaks korda aastas paarituvad. 3-4 aastat tagasi leiti Saaremaalt ju jaanuari esimesel poolel pesas olev emis 6 vastsündinud pörsaga. Mahtras jällegi oli üleeelmisel aastal veebruaris kütitud põrsastest 70% tiined! Üks tähelepanek veel, et kerelt väga suurtel kultidel on kihvaareng kuidagi nadi võitu ja kesikemistel pole 8-9 põrsast mingi ime. Aga sigade arvukus on pea igalpool tõusnud-seast on saanud meie jahiuluk number üks. Endal rekord arv sigu söödal on ellmisest aastast vebr. 54

[Feen]

No, mis meil lugu siis nii, et kui mõne aasta eest istusid sead talviti meie maadel, siis nüüd Jorrile külla läinud. Ennist oli 7-8 karja tavaline (no, suvel on ikka päris tihedalt sigu), nüüd aga on talviti paar karja kohal. Eks nad meie kandis poolühised on. Tuleks rohkem pukist lasta ja vähem koertega käia (kohati on see jama ka, et mõnimees puistab häid sigade elupaikasid koertega, et sealt mõni jänes ja rebane kätte saada. Aga üldiselt on nii, et meil hakkab lastavate sigade limiit täis saama. St, kurta ei saa. (ja Jorri mainitud teemal - koerte peale koerad tigedad jah, meil sai ka eile üks karukoer natuke peksa, aga oli veel mõni tund jahis ja täna kah.

[bighornet]

Sigu nagu sipelgaid...
http://www.sakala.ajaleht.ee/170306/esileht/5020224.php

Toh-ohh! Tehke järgi.

Väljavõte tekstist:
Et Lillis on paljudel kodudel välikäimlad, siis pidi olema üsna tavaline, et selles istuv hädaline ümberringi järsku kümneid varje näeb ja röhkimist kuuleb.

Lilli elanikud leiavad, et praegu pole sigade külaskäikudest suurt lugu, aga häda tuleb kätte siis, kui peab põlde harima hakkama.

Jõudu külamehed!

[jahe]

üks soovitus Lilli küla jahimeestele,viige sigadele süüa,siis ei tule majade vahele ühti,eriti kui arvestada seda ,et maa on kohati 1.5m külmunud.

[soul]

Mõnes kohas on see talv sigadel päris raske http://www.epl.ee/artikkel_316763.html

[Joosep Käba]

Mina leidsin siit ühe mõtte. Suursoo= looduskaitseala=jahikeeluala! Hoolitsetkse inimeste eest, tehakse laudrajad ja istumiskohad. Loomade eest ei hoolitse suurt keegi, kuna peamine jõud jahimehed seda seal ei tee. Muidugi nüüd vist hakatakse jahti ka nendel aladel tegema. Soomaa rahvuspargis näituseks olen asjaga seotud tegelastelt kuulnud, et lobitöö käib kõrgeimal võimalikul tasemel, et kes tüki omale saab. Ilmselt papilõhn nii vängelt tunda........
Meie kandis ei tea, et sigade näljasurmasid oleks olnd. Kitsed saavad ka kõrgema sordi silo koos mineraalide ja jõusöödaga, sama mis parimale piimakarjale ette läheb. (suurimad tänud kohalikule ühistule). Olen lugenud, et kevadepool just loodusliku toidu vähene vedelikusisaldus saab kitsele hukatuslikuks, mitte niivõrd toidupuudus.
Seepärast kõikse raskematel aegadel(märts-aprill) oleme ikka silo viinud. Ja uskuge vihad ja muu söödakraam jääb seeaeg puutumata.

[jorr]

Tänases Õhtulehes joru, et metssead lõppevad nälga! Tea, kas see looduskaitseala on nii suur, et seakari kõrvalolevale jahimeeste söödakohale ei jõua tulla?Kas kaitsealusel maal siis seasöödakohti polegi ja keegi ei toida, või peab seal olema looduslik keskkond, et ise reguleerib ja keskonnaametnikud aint loevad ja jälgivad ulukeid ilma omapoolse sekkumiseta?Sellisel juhul pole ju vaja ka kisa teha,et sead hukkuvad.

[reimakas]

Keegi ei ole huvitatud looduskaitsealal sigade toitmisest, sest seal ei tohi ju küttida. Jahimehed hoolivad loomadest, kes elavad nende jahipiirkondades aga looduskaitsealadel asi karm. Loomadel valida, kas turvaline elu ja nälg või hää elu ja risk tina saada. Aga eks see tõsi ole, kes ei riski see ei söö ka maisi, ptüi, ei joo sampust