Vist on neid sigu piisavalt siginenud, et naabritelgi pole puudust. Meil aga tuleb usinasti neile jahti teha, kui ei taha, et p6llumehed kurjustama hakkavad. Ja sead valivad hetkel selliseid p6ldusid, kus nisul pea piimjas.

Seal, kus vihma tuli, nagu Võrumaal jm on elul rohkem sisu ka loomadele.Vilja käib siga aga Tartu kandis ka kuivaga ja see kuiv küpsetabki vilja varem valmis, kuigi terasaak jääb tänavu nigelaks.Sigadega teeme meie samuti, põhikarja püüame säästa ja valu anname vilja käivatele kesikutele.Põrsas praegu veel nii väike, et poolmantliga lastes saad aint naharäbalad kätte aga looma on ja nädal tagasi luges üks nisupõllu peremees 30siga põllust ühel õhtul.Nende hulgas kaks emist ja kummagil 7-8 põssat taga.

Tänases Osoonis vist tuleb mingi saatelõiguke sigadest ja viimasel ajal olnud probleemidest, et nad tungivad taludesse juba. ETV ja 19.30.

Meil sead täitsa kadund,aru ei saa igal pool muial räägitakse suurest arvukusest.Kas kellelgi on veel sigu vähemaks jäänud?

Osooni saade oli minu arust tasemel ja tundub,et üks saade mis jahimehe pilgu ikka kinni püüab.Kuigi pool aega räägiti metssea kodusest kasvatamisest.Oli ka kurejuttu.
Sigu meil küll vähemaks jahimaal jäänud pole ja mitu karja on tänu pidevale söötmisele paikseks muutunud.Arvan,et kui ei lasta ära karjajuhte ja puudub pidev ajujaht metssea elupaigas siis ei kao siga kuhugi.

Sigade arvukus minu jahikäimise aja suurim tundub. Tuleb juba kaebusi et majaesised üles küntud. 1 konkreetne kari mille tegemisis jälgin oli eelmine aasta umbes 20 isendit, seeaasta 60..80. Vahe siis selles et vahest mingi osa tundub sealt irduvat ja siis jälle kokku saavad. Eks nüüd tuleb neid pisut kiusata. Käest ära ka ei tohi lasta sel asjal minna.

Sigu paistab jah rohkem olevat, meil muidu selline seavaene maa, aga sellel aastal ikka on teisi.

Sigu on praegu korralikult seda seniks kui sigadele saab aju teha.
Eile mõtlesin, et lähen istun pukkas ja vaatan kes liiguvad.
Vanad tundsid lõhna ära ja ligi ei tulnud.Põrsastel ja noortel oli kama sellest hoiatusest.Kuna lumi maas lugesin mingi 25 erinevat looma.
Kaks tundi kuulasin ja vaatasin ei kartnud välklampi ega taskulampi nagu kodusead.Vahepeal jälle vanad tulid alla tuult puhusid ja urisesid.
Seda siis 7 kilti Tallinna linna piirist.

Lumeta talv segab metssigade küttimist. Ja kuni 19 jaanuarini pikad ilmaprognoosid miinuseid küll ei näita.
http://www.epl.ee/artikkel/368874
http://www.postimees.ee/060107/esileht/ ... 673.php?r=

Meie kandis käisid sead kuu aega tagasi keset küla. Laskmisest võid aga ainult unistada, sest ööd on meil mustad. Järgmine päev võisid ainult vaadata, et seatempe tehakse majast alla 100 m.

Palju on räägitud jahist ja jahimeeste vajalikkusest ning nn. "meediaga suhtlemisest". Eelmise aasta lõpus ja selle alguses on paar lugu ka Eesti suurmatesse ajalehtedesse jõudnud. Seda aga kahjuks tänu loodusele, kui jahimeestele.

Ulukiliha kokkuostjad ka kurdavad, et selle aasta kokku ostetud loomade arvu ei anna kuidagi võrrelda eemise aastaga. Ei tea, kas hakkavad ka ikaldus toetust nõudma

Tea nüüd, kuidas teistel aga meil endisöödetud sead,sõrmepaksune pekiriba nahaall ja hakka nüüd sellist ilusat liha veel kaupmehele viima?Kulub omalegi ära.Poevorst ju rohkem kanapugusid kui liha täis.
Aga arvukus on kõvasti tõusnud.Eelmine jahiaeg oli 12 luba ja saime kuidagi enne jahi lõppu(28 veebruar) ikka valmis,tänavu on 20 luba ning 10 looma lastud, poolteist kuud veel jahti.Ja seda ilma lumeta.

See oleks küll huvitav, kui sel teemal kohtupretsedent loodaks. Jääme loole lõpplahendust ootama

Tere

Juhtumisi mina selle jahtkonna esimees, kus kõnealune talunik tegutseb.
Tegemist siis talunikuga, kellel meie jahimaadel põldu ca 10 ha.
Jahimaa kasutusepingut mees keeldus tegemast, sest jahtkond ei olnud nõus tingimusega, et VÄLDIME ABSOLUUTSELT IGASUSUST ULUKIKAHJUSTUST tema põlul. Seega me tema põldudel jahti ei pea ja pidada ei saa.
Ega temaga erilist probleemi polnudki, kuid....sellel sügisel otsustas mees katsetada uut tehnoloogiat, ehk koristas odra, randaalis põllu (EI KÜNDNUD) ja külvas talirukki seemne. Talirukki orase vastu sead muidugi huvi ei tundnud, küll aga kombaini põhuvaalust maha jäänud terade vastu. Orasepõllul ilusasti näha, et notsud seda tuhninud mööda kombainivaalu. Kahju põllule muidugi olemas, ei salga. Samas kõrval (ca 100 m) teise mehe talinisuorase põld, mis sigade poolt puutumata!!
Eks mees nüüd avastas, et pani odavama harimismeetodiga puusse ja tõstis kisa taevani. Käis ka keskkonnatenistuses, kuhu aga kahjustuse kohta avaldust kirjutada siiski ei soovinud. Nüüd siis ajalehes ähvardus.
Järvamaa Keskkonnateenistuse poolt on meile kinnitatud kohustuslik metssigade küttimislimiit 2006 - 2007 jahihooajaks ja see on 60 metssiga, milledest 5 peavad olema emised. Hetkeseisuga lastud meil 48 metssiga, nendest ka 5 emist (rahu nende põrmule). Ja arvan, et 12 sea tabamisega tuleme ka toime.
Rääkisin ühe oma tuttava juristiga, kes asjast kohe põlema läks...et nii kui mees avalduse teeb kahjutasu nõude kohta, ( ja jahtkonnal 60 siga külili) teeme meie avalduse politseile ja süüdistame talunikku väljapressimises ja alusetus rikastumises (selline paragraf täiesti olemas), sest :
- talunik on keeldunud sõlmimast jahimaa kasutuslepingut, nõutavad tingimused ei ole reaalselt täidatavad ;
- talunik ei ole ise midagi ette võtnud ulukikahjustuste vältimiseks ;
- on ise rakendanud põlluharimise võtteid, mis suurendavad põllukahustuste ohtu ;
See jurist oli isegi nii agar, et käis ja pildistas kõik põllud ja nähaolevad ülestuhnimise jäljed ära, et oleks kohe materjal võtta.....Aga, eks tulevik näita, mis asjast saab.

Juhul, kui meie jahtkond seaküttimise limiidi täidab, ei saa kehtiva Jahisedause kohaselt talunik tõepoolest kellegi käest kahju nõuda. Häda veel ka selles, et kohalik suurmajand tõmbab ka teravilja külvipindade osas kokku ja suurendab rohumaade osakaalu, mistõttu järelejäänud teraviljapõldudele suureneb ulukisurve veelgi.
Meil looduslikult-geograafiliselt selline olukord, et naabriks Väätsa riiklik jahimajand, kus sigade arvukuse suurendamisega aktiivselt turismijahti silmas pidades tegutsetakse...seega me võime enda juures sigade osas ka vaakumlaskmist teha on jahimajandi sead mile varsti jälle kohal.

Kui esimest korda Postimehe artikli läbi lugesin, siis kujutasin ette tõsist suurtalunikku. Kuid kümne hektari pealt hindas talumees tulu kolmandiku võrra väiksemaks ja omale tekitatud kahju 100 000 krooni suuruseks, siis viljapeade asemel kasvavad seal tont teab, mis geneetiliselt muundatud elajad ja küllap ta kanad munevad kuldmune ja lehmad lüpsavad õlut. Edu Järvakatele "tule andmises" sigadele, kes ajakirjanduses paska ventikasse pritsivad.