Kopra talvised tegemised?

Huvitavaid tähelepanekuid ulukite käitumisest.
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Postitus Postitas Feen »

Lasin 4.5 mm haavlitega ja u 20 m oli, varasemast kogemusest tean, et kobras on haavleid täis. Eelmine aasta meeldis neid ka haaveldada, aga kui 4st loomast kuidagi, ime läbi, 3 tk kätte sain ja 1 kadunuks jäi, siis otsustasin, et lasen neid kuuliga, isegi siledast. No, ja kuuliga oli teine tera hoopis (iga kord muidugi imestamist, et kuidas ma pihta küll sain :D). Kuuliga siis on nii olnud, et mats ja valmis või siis mingi aeg paigal. Eriti oluline on see siis kui kopral on võimalus ennast üle jääserva kukutada ja jõevoogudesse kaduda, saab ligi joosta. Korra on kuuliga ka nii olnud, et kuul läbis pead, august tuli nii verd kui ajusid, aga kobras muudkui ujub vastuvoolu, andsin haavlitega ka, siis suheldus ja mul 15 minutit otsimist. Seega, haavlitega siis ok, kui kopral pole võimalust koheselt põgeneda + siis see, et kuu polnud veel väga kõrgel, aga piisavalt, et optika risti looma pea saada, siledaga aga ei lootnud talle vastu pead kopsata, sest kogud olid ühtlaselt tumedad. Sellest ja mõnest kõrkjast (algselt oli kõrkjaid palju, aga hiilisin ennast paremasse kohta) oligi tingitud haavlite valik.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
uluk
Postitusi: 56
Liitunud: K Sept 28, 2005 5:38 pm

Postitus Postitas uluk »

Olen kuulnud, et mehed on last veel sellise moonaga nagu 6,2mm, 6,5mm ja 6,8mm. Tulemus pidi olema hea (y)
Hoia vintraud puhas, siis pole probleemi nähä!!!
sergo
Postitusi: 435
Liitunud: N Dets 15, 2005 1:21 am

Postitus Postitas sergo »

härrased, palun õpetage rumalat kopraküttimises, selles mõttes, et päris elementaarteadmisi nagu vaja poleks, kirjutatud on, ettevaatlik loom. Olen läbi tudeerinud palju kirjandust alates ehk isegi F.Cooperi "Nahksuka Juttudest", seda tasuta kaasandena totrale poisikeselikule loodushuvile mis säilinud ja süvenenud aastatega, antud foorumi jne. Mul vanematekodus pea 3 km. jõekallast, kus vennad usinalt toimetavad ja ega siis ma nii kitsarinnaline ka ole, et ainult oma maa pärast mures, poisse ikka mujal ka päris hulgi toimetamas. Et, ärge ainult naerma hakake, elementaarteadmisi ja vajalikku riistvara omades kuidas loomale läheneda? Pean silmas seda, et OK, putukas niisugune nagu ta on aga kas äkki ka selle looma küttimisel peaks mingi valikuprintsiip olema või toimima? Ja no ikka see garanteeritud kättesaamise õpetus oleks eriti teretulnud! Retsepte Gurult Feen olen lugenud, kuigi mõtteid on ka mul.
Kasutaja avatar
Beretta
Postitusi: 1452
Liitunud: T Nov 25, 2003 4:47 pm

Postitus Postitas Beretta »

Parim mis kopraküttimisest ise olen lugenud on Juha K. Kairikko Taitava metsästajä Pienriistan - metsästyksen käsikirja . Gummerus 1999.
Äkki keegi võtaks tõlkida, meie ja soome olud suht samad (kui metsise ja tedrejaht välja jätta).
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Postitus Postitas Feen »

Kuna kaon kohe arvuti tagant, siis kriban, palju jaksan, ja hiljem täiendan.

A) Soovitatav on hetkel lasta kobras kalda ääres maha või jääle, või kaldale. Üldiselt kiputakse liialt kartma seda laskmist, et äkki kaob ära. Vaja tabada pähe, kui on oht, et võib minema kaduda, kui kaldal-jääl ja trofeesoov, siis rindkeresse.
b) Oluline võib olla kiirus, millega koprani jõutakse. Kui lasta teda nt jõe jää auku, siis on oluline, et koprani jõutaks võimalikult kähku, ja ise ei tohiks läbi jää vajuda, seega, ära lase sinna looma, kuhu sa ise ligi ei pääse (nt, teine kallas, sinna ise nüüd lasknud 2 päevaga 2 looma, aga üks jääle ja teisele vastu pead (sukeldus ja liikus jää alla, aga paar kopsatust jää pihta ja seal ta surnult oli). 1 sai siis vastu pead, mingi 3 m vahet, aga jää kandis ja jääaugust jõudsin ta välja tõmmata.
c) Kellaaegadest sobivad hetkel päevased ja õhtused ajad (enamasti, öösel on külm, loom ei taha veest välja tulla, aga mõni aeg tagasi, samas, veel olid ka öösel jääl). Kell 14.00 passima, ja pimedani (st, mingi 9 enam hästi lasta ei näe). Kui nii pikka passimist teha ei viitsi, siis u 4st kohale.
d) lahtine vesi. Hetkel veel pole igasugused kraavid lahti ning sellistes kohtades ei pruugi kobras nii kenasti liikuda, eelnevad soovitused olid pool-lahtiste jõgede teemal. Seega, kui keegi pisematel kraavidel ka ringi kolistanud, võib pajatada, et mis teema.

Ja järvede teema veel tuleb. See seisnev siis jää mineku järel paadiga varahommikuses ringikruiisimises. Võib ka jõel. St, et kopra nägemisel on oluline talle kenasti kuuliga pähe tabada (ujuvat looma) ning siis demonstreerida mõnigast liikumiskiirust koprani jõudmisel. Mõni sekund, enamasti, ja ka üsna augustatud loom võib mõninga tõmbluse järel kadunud olla. Seega, sekundite küsimus. Hea kui on olemas veel sobiv kahv või harpuun. Selline jahipidamine kehtib ka jõgedel ja paras sellist jahti teha kahekesi. Üksi ikka keeruline, kuni näed kobrast, kuni aerude tagant püssi palge saad, lask, ja siis püss ära ja koprani sõkkumine, äkki vaja veel lasta...

Lisan siis siia vaikselt oma tähelepanekuid. Täna (pühapäeval, 19.03.06) on ilm vahelduva pilvisusega, kohati sajab lund, tuuline. Kobras pärastlõunal väljas ei käinud. Vesi lainetas ka tuule käes. Mõnes kohas oli varjulisem ning seal oleks saanud eduliselt passida. Ise tõttasin suitsuahju manu, paar looma suitsus. Eks hiljem täpsustan, mida rahvas kopra tegemistest pajatab, mõni jäi veel varitsema.

Hilisemad uudised on need, et kobras liikus tõesti nigelalt. Looma siiski nähti, aga ujumas. Kui paati pole, siis keset jõge laskmisest miskit välja ka ei tule. Ja kui ka paat on, siis ikkagi lugu keeruline.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Vasta