Läksin eelmine reede koolist koju ja mis ime , terve tee oli hundu jälgi ja radu täis , et aru ei saanud kust olid tulnud või läinud. Neid võis olla kuskil 4-6 . Järgmisel päeval oli üle tee veel läinud 3 looma. Aga tänavu aasta hundi jaht ebaõnnestus

Uluk, sa pane mõnele hundile silmus jalga ja seo puu külge kinni, siis sügisel kergem jahti pidada.

Seoks kui saaks

Postimehes jutt, hundid murdsid Pärnumaal lambaid!Nii härrased ÖIRO ametnikud kus on nüüd need laskelimiidid huntide jaoks?Kui saksas ainuke ja haruldane karu kurja tegi, oli kohe laskeluba ja kari kuulsaid kütte kohal ning karu võeti maha.Meil pole hunte üks ega kaks ja pahandused nendega alles algavad sest tänvused kutsikad õpivad murdmist aga laskeload antakse aint mingi kindla piirkonna peale, nagu hunt oleks paikne loom, et kohapeal istuks.Pealegi antakse laskelubasid näpuotsaga ja põhiliselt talviseks jahiks.Meie muidugi "pärismaalased",me aint loeme ja vaatleme, mis see mõnikümment lammast , eks hunduke tahab süüa ka ja tundub, et ÖIRO-seadused kaitsevad aint ÖIRO põhiriike mitte uusi liitujaid.Tugeva häävitamise tagajärjel olime saanud ju huntide arvukuse põhiliselt kontrolli alla aga need uued seadused soodustavad ju metsloomade arvukuse tõusu ja tagajärjed tuleb talunikel kinni maksta.Mitte aint hunt, vaid ka siga, kits,kobras ja kohati ka põder on selle suure loomakaitse tagajärg.Aint suured plaanid aga tegelikkus on midagi muud.

Kui Euroopa tahab kiskjaid kasvatada siis olgu valmis ka kahjusid kompenseerima, meil aga üritatakse kõik ikka koerte kaela ajada.
Kasvatada tahame aga talunike ees ei taha küll keegi vastutust võtta, et kindlustada vaja loomad, see jälle maksab.

Kõhutunne ütleb, et see on alles algus Pole erilist vahet, kas hunt või metsistunud koer, kurja teevad mõlemad. Metsik koer veel rohkem, sest tal puudub aukartus inimese ees. Hundil see ikka veres, et inimesega otsest kontakti vältida üritab.
Meil piiri ääres on juba näha Venest peale pressivate kahjurite jälgi, varsti võib asi tõsisemaks minna. Ise uurisin hiljuti ühe eluka värskeid jälgi peale vihma, paistis vähe suurem loom olevat: jäljerea pikkus ühel hüppel ca kaks meetrit (esimese ja neljanda käpajälje vahe) ja hüppe pikkus üle nelja meetri Käpajälg niiskel kruusal ka keskmise mehe peopesast suurem. Selline loom tahab ju süüa päris palju ööpäevas

Ühe kogenud küti arvates läheb meil 3-4 aasta pärast asi käest ära, kui sedasi asi jätkub. Kiskjatel head aastad ja palju järglasi jõutakse ülesse kasvatada. Eks see sõraliste suur arvukuski on vast taotluslik, muidu läheb suuremaks lammaste ja veiste murdmiseks, kui me sõraliste arvukuse miinimumi viime. Kaugel see aegki, kui sügisel põdraajus hundid karud jalust maha jooksevad. Öeldakse, et kobras ei sobi inimese lähedusse elama, aga mispärast see susi siis targem on.
Oskab keegi öelda, kas nendel lastud huntidel ka DNA proove tehtakse, on siis hunt või pole, selle jaoks peaks riigil ikka raha olema, et teada, kes tema metsades elab. Pole ju mõtet kaitsta liiki, mida olemas pole. Norras hävitati viimne kui üks mittehunt.

Võib-olla polegi paha kui huntide arvukus käest ära läheb ja nad veidi paha teevad- see nagu põhjendus, et tuleb ikkagi hundijahti jätkata. Huntide kuritegusid tuleb vaid hoolsasti Euroopasse edastada.
Kui olukord läheb 95.a. tasemele või veel hullemaks, peavad ainult seadusandjad kärmesti reageerima ja limiidid kaotama, muidu võib asi kontrollimatuks minna.
Viimasel ajal küll palju hundijälgi pole juhtunud nägema, kuu aega tagasi muda peal ühtesid jälgesid nägin, ja see ka inimasulast hulk maad eemal. Tuleval talvel veel mingit plahvatuslikku arvukuse tõusu ei usu.

Ei tehta huntidel mingeid DNA proove, pole tellimust. Eriti kalliks see ei kujunekski: ca 30 loa juures kuskil 10 000 EEK, aga minu teada pole keegi selleks initsiatiivi ilmutanud.

http://www.sakala.ajaleht.ee/290806/esi ... 022469.php
Õpetavad vist kutsikaid, juba teine kord nädala jooksul Viljandimaal.

siin üks tuttav jahimees rääkis,et mingi velle oli põllu ääres passinud ja korraga jooksis hirv välja ja 3 hunti sabas.see sis hiiumaal oli.ja siin on nende hulgumist kuuldud ja üks niitis vilja kui vilja seest kargas hunt püsti ja pani jooksu.

Hiiumaal ja kolm hunti???? See on näide, kuidas iga mehe juttu pole ka mõtet uskuda.
Hundid tegutsevad siingi,(Raplamaa) kuid siiani veel mõistuse piires. Kui nad suudaksid veidi kitsede ja kobraste arvukust alla viia, siis oleks väga hea.
Tegelikuses meeldivad neille lambad ja seapõrsad oluliselt rohkem.

Aru ma ei saa, miks siis talunikud initsiatiivi ülesse ei näita, nemad kannavad ju otsest kahju. Meie hundiuurijad ei julge seda võib-olla teha, kujuta ette, mis siis juhtub, kui pooled proovid näitavad, et koerhunt.

Rõõmus teade: sellest aastast peab (vähemalt Tartumaal) igast lastud hundist (ka karust ja ilveset) lisaks kihvajuurele ka 1 cm3 liha loovutama. Sellest lihast tehakse hundile DNA-analüüs. Minu teada on eesmärgiks küll populatsiooni omavaheliste sugulussidemete uurimine, aga ka koera-hundi ristandid võivad analüüsi käigus välja tulla (vähemalt materjal nende tuvastamiseks on siis olemas).

Vägev! See igatsorti teadusuuringutele toeks.